Adamson-Eric "Autoportree II (silmusega)" (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

119

doc

20 SAJANDI KUNST

hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906). ,,Chatou vaated" (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Dufy armastas

Kunstiajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite

Kultuuriajalugu

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu

103

doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906). ,,Chatou vaated" (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika

Kunstiajalugu

99

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1  Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia

Meedia

Kommentaarid (0)