Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Adamson-Eric "Autoportree II (silmusega)" (0)

1 Hindamata
Punktid

Tegemist on Adamson- Ericu (sünninimega Erich Carl Hugo Adamson) maaliga “autoportree II (silmusega)”. Adamson- Eric oli kahekümnenda sajandi eesti maali- ja tarbekunstnik, kes on tuntud peamiselt natüürmortide ja vabaõhumaalide maalimise poolest, kuid selle teose puhul on tegemist autori enda portreega ja seega on selle maali teema autoportree.
Adamson-Eric on selle maali puhul kasutanud õli ja pilt on maalinud lõuendile. Autori nägu on maalitud palju selgemalt kui taust, mis on suhteliselt hajuv.
Adamson-Eric on maalil “Autoportree II (silmusega)” kasutanud sellist sümbolit nagu silmusega nöör. Minu arvates sümboliseerib see surma, ülespoomist või ka vaimset ängistust, siinse eluga mitte rahulolu. Paljud inimesed arvavad , et autoril kõrvas olev kõrvarõngas võib sümboliseerib tema samasooiharlust, kuid mina arvan, et autoril on kõrvarõngas kõrvas sellepärast, et vanasti arvati, et kõrvarõnga kandmine parandab silmanägemist. Seinas olev kõver nael võib sümboliseerida Adamson-Ericu rasket elu, et iga asjaga peab vaeva nägema ja kõvasti tööd tegema ning töö tegemise käigus võib “mõnigi nael seinas kõveraks minna”, ehk siis palju asju võib valesti minna. Samas võib ka see nael sümboliseerida autori väsimust, et kõverat naela pole asendatud uuega või vana üritatud sirgeks lüüa. Sümboliks võib selle autoportree puhul lugeda ka autori ilmet , mis on veidike tõsine, kulmud üles tõstetud. See võib sümboliseerida nii varjatud kurjust, kibestumist kui ka mõtlikkust. Autoril seljas olev lahtiste nööpidega triiksärk võib minu arvamuse kohaselt sümboliseerida hooletust, hoolimatust, ükskõiksust. Ükskõiksus võib kajastuda näiteks oma elus püsimise vastu (sest silmus viitab ka surmale ), või ka töötamise vastu (sest kõver nael seinas võib samuti samale asjale viidata). Kuid hoolimatuse vastase sümbolina võib lugeda seda, et autoril on juuksed ja habe väga korralikult viimistletud ja hooldatud, ehk siis see sümboliseerib omakorda korralikkust.
Valgusega on esile toodud nägu, kuid samas raam ja ülejäänud taust jäävad tagaplaanile, seetõttu on osasid detaile raskem märgata. Kuna valgus langeb Adamson-Ericu näole külje pealt, siis annab see autorile salapärase, omalaadse müstilise ilme, mis teeb terve maali palju huvitavamaks.
Adamson-Ericu maali “Autoportree II (silmusega)” tegemisel on kasutatud modernistlikku realismi ( realism , millega on segunenud modernistlike vormiuuenduste mõjud), mis kuulub Eesti kunstis kahekümnendasse sajandisse.
Mulle see maal meeldib, sest minu arvates mõjub Adamson-Ericu autoportree rahustavalt, kuid paneb mind samas ka mõtisklema erinevate sümbolite tähenduse üle, ehk annab ajudele tööd ja treenib mõtlemist. “Autoportree II (silmusega)” maalis on kasutatud üldiselt tumedamaid, üksteisega sobivaid toone ja miski ei häiri otseselt silma. Varjude mänguga on autor toonud maalile veidikene salapära ja müstilisust lisab ka autori näoilme. Silmus, nael ja paljud teised detailid annavad vaatlejale palju mõtteainet, et mida need esemed võiksid sümboliseerida, seetõttu süveneb vaatleja portreesse ning kõik detailid teevad selle autoportree kindlasti palju huvitavamaks.
Kasutatud materjal:
http://et.wikipedia.org/wiki/Adamson-Eric
Adamson-Eric-Autoportree II-silmusega- #1 Adamson-Eric-Autoportree II-silmusega- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristin Obermann Õppematerjali autor
Analüüsitud on Adamson-Ericu maali "Autoportree II (silmusega)" materjal, valgustus, sümbolid, oma arvamus jne.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906). ,,Chatou vaated" (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Dufy armastas

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite

Kultuuriajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906). ,,Chatou vaated" (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika

Kunstiajalugu
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun