Eesti kirjandus paguluses (0)

KONTROLLTÖÖ 12. klass
EESTI KIRJANDUS PAGULUSES
1. Mis aitas paguluses säilitada kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid? 2p.
Välismaal said Eesti identiteedi kandjateks kultuuri- ja seltsielu. Korraldati üritusi ja koonduti erinevatesse organisatsioonidesse. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ka ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti kirjastus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK). Kirjanduses sai eestlaseks olemine veelgi tähtsamaks kui varem. Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga.
2. Nimeta pagulasluule kaks suunda. 4p.
Uusromantiline luule, jõudis eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Unustatud vana taasavastamine, hakati julgelt kasutama lorilaulu võtteid.
3. Nimeta „kolm vaala“, kellele hakkas toetuma pagulasluule traditsioon. 6p.
Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist kolm luuleklassikut: Gustav Suits, Marie Under ja Henrik Visnapuu. Teatud mõttes hakkas pagulusluule traditsioon toetuma just neile kolmele vaalale.
4. Nimeta nooremaid kirjanikke, kes tõusid esile 1960.-1970. aastatel. (3) 6p.
Paguluskirjanike noorimas põlvkonnas – kus vanusevahed on veninud õige pikaks – paistavad enam silma Ivar Ivask, Ilona Laamann ja Urve Karuks.
5. Miks on Ilmar Laabani kogu „Ankruketi lõpp on laulu algus“ eesti kirjanduses eriline? 1p.
Laabani debüütkogu „Ankruketi lõpp on laulu algus“ oli esimene sürrealistlik luulekogu eesti kirjanduses ja lugejatele väga ootamatu .“Anklruketi“ vastuvõtus oli kõike – teravat eitust, hämmeldust ja lõpuks argset jaatustki. Niivõrd, kuivõrd jaatus on aastatega tugevnenud, on järjest selgemaks saanud ka Laabani algatuslik roll.
6. Mis on andnud inspiratsiooni suurele osale Ivar Grünthali luulest ? 2p.
Suur osa Grüntheli luulest on leidnud inspiratsiooni gümnaasiumi- ja sõja- aastatest .
7. Nimeta Ivar Grünthali kaks värssromaani. 2p
„Laulu võim“ ja „Peetri kiriku kellad “.
8. Nimeta esimeste pagulusaastate romaanide ja novellide teemasid . 3p.
Arved Viirlaiu „Ristideta hauad “, romaan kirjeldab sõja viimast, meeleheitlikku etappi 1944 aastal, mil soomepoisid naasid Eestisse ja nende ümber sulgus kommunistide piiramisrõngas. Romaan on tunnistus inimese raugematust elujanust, pääsemilootuse püsimisest ka kõige lootusetumas olukorras.
Ilmas Talve optimistlikus sõjaromaanis „ Juhansoni reisid“ käsitleb peategelane oma heitlust sõjakaoses kui turismireisi
Eesti teemalistest teostest paistis silma August Mälgu kaheköiteline romaan „Tee kaevule“. Romaanist „Tee kaevule“ võib soovi korral rääkida kui pagulase probleemide asetamisest väljapoole pagulust.
9. Kes oli 1960. aastate proosadebütantidest tähelepanuväärseim? Nimeta tema teoseid. (3)
Millest ta kirjutas? 9p.
1960. aastate debütantidest oli tähelepanuväärseim Helga Nõu. Tema esikromaan „ Kass sööb rohtu “ rabas konservatiivset pagulaskonda: romaan kõneleb paguluses üleskasvanud eesti noorte indentiteedirasukstest. Käiakse küll koos, püütakse lugeda eestikeelseid romaanegi, aga ikka kõlab küsimus, milleks. Järgmine romaan „ Tiiger , tiiger“ keskendub pagulaseks olemise probleemidele, vanema ja noorema põlvkonnas suhtlemisraskustele. Romaan „Paha poiss“ uurib juhuse osa inimelus.
10. Millal ja millega sai tuntuks Karl Ristikivi ? 3p.
Karl aristikivi oli saanud tuntuks juba 1930-1940.aastate vahetusel, mil ilmus tema Tallinna triloloogia( „Tuli ja raud“, „Õige mehe koda“ ja „ Rohtaed “) Need kolm realistlikku romaani jälgisid peategelase kujunemislugu aastakümnete vältel, nii et nende haardeulatuse ning inimesemõistmise pärast on autorit kõrvutanud vanameister Tammsaarega.
11. Millest kirjutas Karl Ristikivi paguluses? 3p.
Ristikivi esimene paguluses kirjutatud romaan kannab tähendusrikast pealkirja „Kõik, mis kunagi oli“. Romaani keskmes on äsja gümnaasiumi lõpetanus tütarlaps Inga , kes veedab suve koos praotist vanaisaga – kuni vanaisa surmani. Inga armub esmakordselt elus ja selle uue tunde erakordsus täidab kogu suve erilise auraga. Romaan lõppeb sõja alguspäeval, ent romaani tegelased ei aimagi veel tulevasi pöördelisi sündmusi. Ristikivi romaan jälgib inimeste elu viimastel õnnelikel aegadel .
12. Missugune tähtsus on Karl Ristikivi romaanil „Hingede öö“ eesti kirjanduses? Kuidas
pagulaslugeja selle romaani vastu võttis? Miks? 4p.
„Hingede ööd“ võib mõista kui peategelase katset mõtestada omaenese eksistentsi praegu ja minevikus. Romaani võib tõlgendada kui pagulasängi kujutust, aga ka kui groteskset visiooni kaasaegsest maailmas. Pagulaslugeja võttis Ristivi romaani vastu segaste tunnetega. See polnud kirjandus, mida 1950.aastate eest lugeja paguluses oleks suutnud hinnata.
13. Missugune on Karl Ristikivi 1960. aastate romaanide ühendav teema? 2p.
Ristivi 1960.aastae romaane ühendav teema on oma loomult tammsaarelik. Nagu tammsaare , nii huvitus ka ristikivi sellest, kuidas inimesed elavad suurte ideede nimel.
14. Mida kujutavad Bernard Kangro Tartu- romaanid ? 1p.
Tsükli kolmes esimese raamatud kujutab Kangro Tartu 1930.aastate üliõpilaselu erakordse ehedusega, kogupilt on mitmekülgne ja vahetu. Äsja kodunt lahkunud noortele tähendavad esimesed üliõpilasaastad uut algust väga mitmes mõttes: leitakse uusi sõpru, puututakse kokku uute, senisest järsult erinevate mõttelaadidega.
15. Misssuguseid vormivõtteid Bernard Kangro Tartu-romaanides kasutab? 2p.
Kangro hakkas varakult katsetama erinevate modernistlike vormivõtetega. Tema romaanides on sageli mitu jutustajat, sündmustele lähenetakse erineva kandi pealt, igal tegelasel on toimuvast oma arusaam. Romaanides puuduvad suured üldistused, Kangro maailmatunnetus on modernisti maailmatunnetus: selles puudub kindlus ja usk elu püsimisse, seal ei otsite taga elu põhiväärtusi. Pole mingeid reegleid, mis elu korrastaksid, kõik liigub ja muutub. Selles maailmas ei ole mdagi lõplikku, pole ülimat tõde, võimatu ja võimalik liiguvad käsikäes.