Modernism (2)

Modernism on 19. saj. ja 20. saj. uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile.
Dekadents ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, esteetiline ja elutunnetuslik liikumine, vastandumine looduslikule ja loomulikule,eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges.Dekadendid on langusmeeleolude poeedid ,nt. Charles Baudelaire .
Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool.Impressionism kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt.
Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse-olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest-nad vastandusid realistidele ja naturalistidele,samuti olid nad romantilise ilutsemise vastu.Esindaja nt. Ch. Baudelaire.
Estetismi aluseks on kunsti sõltumatuse idee.Kunsti eesmärk on temas eneses . Estetism rõhutab esteetilise põhimõtte olulisust kirjanduses ja kunstis.Esindaja nt. O. Wilde Õnnelik Prints .
Uusromantism Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nim. sümbolismile lähedasi voole üldnimetusega uusromantism,sest tegemist on romantismi põhimõtete ja kohalike traditsioonide ning modernistlike võtete ja meeleolude põimumisega. Esindajaks nt. soome luuletaja Eino Leino.
Avangardism 20. saj. algul tekkisid sümbolismi kõrvale uued voolud: futurism , kubism , ekspressionism ,imažinism, akmeism , dadaism ,sürrelism.20. saj. hakati kõiki neid mitterealistlike ja uusromantismile vastanduvaid tendentse nim. modernistlikeks.
Futurism tekkis 20. saj. algul Itaalias,selle kujunemist mõjutas ühe saksa filosoofi üliinimese teooria.Futurism kui tuelviku kunst eitas traditsioonilist kultuuri,kirjandust ja keelekasutust,laadilt olid futurism agressiivne ja ründav,poliitiliselt äärmuslik.Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaamimist.Nad eksperimenteerisid sõna ja vormiga,nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili: taotlesid erakordset sõnakasutust,tõid luulesse tänavakeele,ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke,väljendusid mõjuvate lausefragmentide abil,vältides omadus-ja määrsõnu.Esindaja nt. V. Majakovski.
Kubism tekkis 20. saj. algul prantuses maalikunstis, hiljem arenes ka kirjandues, kuid ei kujunenud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada,vaid kujutasid seda nii,nagu see on üles ehitatud.
Ekspressionismi mõiste tuli kasutusele 19. saj. keskpaiku kujutavas kunstis impressionismi vastandina.Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20. saj. algul Saksamaal, tähistades esialgu saksa uusimaid kirjandussuundi.Eristatakase varasemat ekspressionismi,mis oli vormikeskne,võrreldav futurismiga ja kubismiga,ja hilisekspressionismi,mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv ,eelkõige I MS üleelamised.
Imažism, modernistlik kirjandusvool ingliskeelses luules, tekkis 20. saj. algul Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu.Imažism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni:pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile,väljenduse konkreetsusele ja täpsusele,elavusele ja ilmekusele,püütakse vabaneda liigsest ilutsemisest ja paljusõnalisusest.Olulisim tunnus on ere, lakooniline ,sügav,omanäoline luulekujund .
Akmeism tekkis 1910. aastail Venemaal. Akmeistid seadsid eesmärgiks vabastada sümbolistlik luule müstikast,suunata see maiseid asju käsitlema.Akmeism vastandas end sümbolismi poeetika keerukusele ja abstraktsusele,kuulutades tagasipöördumist maise realiteedi juurde.
Dadaism sai alguse 1916 Zürichi kabarees Voltaire ,mis oli eri rahvusest kunsti-ja kirjandusinimeste kohtumispaik.Dadaistide juhi, rumeenia päritolu Tzara seletuse kohaselt tähendab dada kahekordset jaatust ,aga ka püha lehma saba ühes aafrika keeles,kuubikut ja ema ühes itaalia dialektis jm. Dadaistid ei usu senisesse moraali,religiooni ega ideaalidesse,vihkavad inimesele omast silmakirjalikkust,avaldavad anarhilist protesti kehtiva ühiskonnakorralduse vastu,umbusaldavad loogikat,psühholoogiat,pooldavad luule spontaansust,eitavad klassikalist kirjandust ja isegi dadaismiga samal ajal tekkinud uusi voolusid.
Sürrelism tekkis 1919. a. Prantsusmaal futurismi ja dadaismi aluspõhjal.Sürrelism ühendas maalikunstnike,kirjanikke,skulptoreid,muusikuid jne.Sürrelism lähtus pm, et kõik,mis põhjustab inimesel mingeid assotsioone,võib olla ka loomingu aluseks.Sürrelistid asetavad kujutatava ebatavalistesse või nägemuslikkesse suhteisse,mis tekitab lugejal ootamatuid mõtteseoseid.