Abstraktne kunst (0)

Abstraktne kunst
1. Tekkimise koht, levimine, olemus?
Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio, mis
tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast.
Alates postimpressionismist oli kunstis looduse otsene kujutamine
hakanud vähehaaval tagaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Neis oli säilinud mõte/side mõne loodusliku motiiviga, mida oli lihtsustatud, moonutatu, kuid neile veel ei vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. 1910 . aastal loobuti täielikut nähatava ümbruse imiteerimisest- neid teoseid nimetatakse abstraskseteks.. Abstraktne kunst tekkis Saksamaal.
Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866-1944).  Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades , et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Tema kõrvale koondus rühmitus „Sinine ratsanik, mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks .
Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstilukku jätnud Paul Klee ( 1879 -1940), kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit.
Hoopis teist laadi on aga abstraktse kunsti teine haru, geomeetriline abstraktsionism. Selle kõige äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian (1872-1944). Teinud läbi kubismi , jõudis ta väga range süsteemini, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist , punast ja kollast. Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski.
Mondrianil oli mitmeid mõttekaaslasi, kes koondusid rühmituseks "De Stijl " (Stiil). Sellesse kuulus nii kunstnikke, arhitekte kui disainereid keda ühendas veendumus , et lihtsuses peitub ilu saladus . Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini.
Samalaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (1887-1968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant ( 1886 -1966), kes avaldasid purismi (ladina keeles 'purus' - puhas) manifesti (1921).
Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid -vormid.
Nii Malevit kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bol evikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolševike totalitaristlik ideoloogia  modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua.
2. Põhitegijad, nende teosed?
V. Kandinsky „ Kompositsioon nr. 7“, „Unistuslik improvisatsioon“, „Sügis Baieris“, „Väike maal kollasega“
P. Klee „AD Parnassum“, „ Peatee ja kõrvaltee“
P. Mondrian „Õitsvad puud“, „Kompositisoon punase, kollase, sinisega “, „Kompositsioon 2: Jooned ja värvid“, „ Broadway boogie-woogie“
Le Corbusier „ Villa Savoye “
Le Corbusier „Modulor“
Ozenfant „ Kitarr ja pudelid“
Malevitš „ Puuraidur“, „ Suprematism . Supremus nr. 58“, „Must ruut“, „ Supermatistlik kompositsioon, must rööpkülik ja punane ruut“
3. Sõnum maailmale, põhimõtted?
Kunst peab olema mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne,
ühekülgne, terviklik teadmus .
Eesmärgiks oli mitte jäljendada loodust isegi mitte deformeerivalt, vaid püütakse kunstilist tähendust saavutada pelki värve, jooni, pindu ja mahte ühendades.