FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2
matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu enda toimimisele, nt rütmiga, sõnakasutusega jne, seega see keel on enamat kui tavatähendus. (2) Kirjandus kui fiktsioon. Kirjandus kui väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud. Fakt ning fiktsioon ei eksisteeri alati koos, samuti ei pruugi olla väljamõeldislik tõde alati ajalooline
Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsnud ladina keel. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessanssi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest
1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu
oma loomingus kajastasid neile olulist isiksusekeskset maailmanägemist. Sellisena kaasnes psühholoogilise romaaniga üldiselt jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Psühholoogilist romaani kandev tegelane oli tavapäraselt vastuolus nii iseenda kui ühiskonnaga. Johannes Semper 1930ndatel ilmus pikemat proosat. 1920-1930ndal oli kursis moodsa kirjandusega Euroopas. 1920ndatel kirjutas Kalevipoja psühhoanalüüsi, mis ilmus eraldi raamatuna. Avas uusi perspektiive kirjanduse tõlgendamisel. Ilmusid romaanid ,,Armukadedus" (1934) psühhoanalüütiline taust, keerulist sorti armastuslood ja ,,Kivi kivi peale" (1939) sotsiaalsed plaanid rohkem juurde tulnud. Avaldas ka 3. romaani, kohutav stalinistlik kirjandus. Leo Anvelt - debüütromaan ,,Viirastusi valges öös" (1928) ja ,,Eluhirm" (1936). Anvelt oli sissevõetud psühhoanalüüsist. Intelligent võõrdunud noor inimene suhestub ühiskonnaga, seksuaalse eneseleidmise lood.
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes.
Kõik kommentaarid