ANDRES EHIN 1940 – 2010 (0)

ANDRES EHIN 1940 – 2010

Isa esindas Eesti Vabariiki Šveitsis Genfis Rahvaste Liidu komisjonis ja Eestis oli Maksude Valitsuse asedirektor. Ema õpetas Prantsusmaal Nantes ’I linnas inglise keelt, Eestis oli tõlk. Kodus räägi vabalt vene, saksa, inglise keelt.
Vanemad jäid repressioonidest puutumata tänu tutvustele.
Ema lastega jäi Eestisse. Kasvas väiksena üles Viljandis ja Mulgimaa taludes . “Teine kord paistis 7 km taha tallu ära, kuidas Viljandi linn põles.”
1945. kolis pere Tallinnasse. Haridus :

• Tallinna 21. keskkool. Kooliajal toimus küüditamine, paremad õpetajad ja paljud klassikaaslased küüditati – Andres Tarand (peaminister) pääses.
  
• Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alustas luuletamisega. Ülikoolis õpitav ei vaimustanud. Vaimustas lääne modernistlike luule, eesti pagulasluule ja “Arbujate” rühtmituse luule – luuletajate sõpruskond, kuhu kuulusid  Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing , Kersti Merilaas , Mart Raud, August Sang , Heiti Talvik  ja Paul Viiding . Arbujad kui ka Alliksaar olid võimude poolt põlatud. Tudengeid hoiatati Alliksaare ja teiste läänelike luuletajate eest, vaidles vastu. Ähvardati ülikoolist välja visata .
  

Juba esimesel ülikooli sügisel kutsus Andres Ehin oma koju kümmekond luulehuvilist (Kaplinski nende hulgas), kusjuures elas ühes majas Betti Alveriga – kümmekond luulehuvilist. Loeti, kuulati ning kirjutati vihikuisse ümber eesti pagulusluulet – Under, Visnapuu, Ristikivi, Laaban , Lepik.

• Pärast Ülikooli läks sügavale Siberisse ekspeditsioonile (pääses sõjaväest) ja tööle - sugurahva sölkuppide keelt ja rahvaluulet uurima . Kohtas seal oma 1. abikaasat, abiellus komi rahvusest naisega – poeg Ivar ja tütar Anne.
  

Töötas väljaannetes, kusjuures ei pidanud üheski üle 3 aasta vastu.

• “ Sirp ja Vasar” toimetuses. Tekkis tüli, sest Praha kevade lämmatamise ajal keeldus ta ajalehte kirjutamast, kuidas eesti kultuuriinimesed NSV teguviisi heaks kiidavad. Sai sule sappa.
  
• Ajakiri “Kultuur ja Elu”, ENE (entsüklopeeida) toimetaja
  

Oli ka poliitikas, “Sirbi ja Vasara ” ajal kommunistlikus parteis, siis läks üle sotsialistlikku, kuigi väidetavalt ta eitas seda süsteemi. Siis rohelistesse ja kandideeris isegi Riigikokku, aga sinna ei pääsenud. Taasiseseisvumise ajal oli poliitiline aktivist.

• 34-aastaselt hakkas vabakutseliseks ja kolis Raplasse oma isamajja elama. Abiellus kirjaniku ja tõlkija Ly Seppeliga. Tütred Piret, Kristiina ja Eliisa.
  

Noorte hulgas sai populaarseks, kuid ametlikku tunnustust ei tulnud enne Eest vabanemist. 90-ndatest alates on autasustatud preemiatega Eestis, Saksamaal, Soomes.
Tõlkinud on (16) inglise, soome, vene, prantsuse, saksa, hispaania , iiri, itaalia, rootsi, sloveeni, sölkupi keelest ning teiste keeleteadlaste abiga ka ka türgi, ungari, vanausbeki, gruusia , läti keelest

• Tema enda luuletusi on üle maailma tõlgitud 34-a keelde.
  On lugenud oma luuletusi 25 maa luulefestivalidel.
  
• Suri vähem kui aasta tagasi 10.dets.