Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

A.M Lutheri vabrik (0)

1 Hindamata
Punktid




1939. aastal, mõned kuud enne Teise maailmasõja puhkemist, esitles Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaselts A. M. Luther firma toodangut Tallinna börsisaalis oma viimasel ülevaatenäitusel. 65 aastat hiljem avanes taas võimalus saada ülevaade firma tegevusest vineeri ja mööblitoodete arendamises. Seekord oli tegemist ajaloolise vaatenurgaga firma mööblitoodangule. Sümboolse tähenduse andis näituse toimumiskohale asjaolu, et Rotermanni soolaladu asub omaaegses Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877 . aastal alguse sai. 
Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve edasi läinud tüüpilisest kaubandusettevõttest, mis oli tegutsenud Tallinnas juba 1742. aastast alates. Firma poolt vahendatud traditsioonilistele kaupadele linale ja soolale lisandusid hiljem puidutooted ja ehitusmaterjalid . 1880. aastate alguses langetas Alexander Martin Luther, kelle järgi firma nime sai, tähtsa otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja puidust ehitusmaterjalidele lisaks alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian ja Carl said tehnilise hariduse ja sellega koos ülevaate tehnika viimasest sõnast ning puidutööstuse rahvusvahelistest arengusuundadest. Vendadest Lutheritest süvenes huvi mehhaniseeritud puidutöötlemise uute meetodite  vastu ja see viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel vineeritehnoloogia alaste murranguliste uuenduste juurutamiseni. Seotuna Euroopa vineeritööstuse arendamisega selle varasest arengujärgust peale jätkas Lutheri firma tööd kuni Eesti okupeerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. 
Lutheri vabriku esimese masstootmisartikli, vineerist toolipõhja edukus avas firmale rahvusvahelised müügikontaktid, mille otsese tulemusena rajati 1897. aastal Londonis firma Venesta ( veneer + Estonia), millele kuulus eksklusiivne õigus turustada Lutheri vabriku tooteid Briti impeeriumis. Venestale langes vineeritööstuse arengus tähtis ülesanne tutvustada ja propageerida teistele tööstusharudele vineeri kui uut materjali. 1935. aastal, julgustatuna kaasaegse arhitektuuri ja disaini uutest suundadest, aitas Venesta rajada Jack Pritchardil Isokon Furniture Company, mis omandas Inglise modernistlikus liikumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud projektide ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma töökontaktid juhtivate modernistlike arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga. Paljud modernistid uskusid võimalusse rakendada mööblitoodete arendamises teaduslikke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer on materjal, mis pakub sellise võimaluse. Isokoni mööblifirmast kujunes lühikeseks ajaks laboratoorium , kus tehti huvitavaid vineeriga seonduvaid eksperimente
Lutherite vineeri- ja mööblivabriku 63 aasta pikkuse tegevuse algus langes kokku Euroopa vineeritööstuse sünniga ja selle kõige aktiivsema arenguajaga. Firma äri dünaamiline kasv Esimese maailmasõja eelsetel kümnenditel oli erakordne, kuid samas tüüpiline, kuna see tugines uudsetele organisatsioonilistele struktuuridele ja tootmismeetoditele, millele mitmed tööstusharud olid üle minemas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. 
Käesoleva näituse eesmärk oli taasesitada osa Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaseltsi A. M. Luther ajaloost, mille disainiajaloolased on tihti teenimatult kahe silma vahele jätnud, ning rõhutada Lutherite panust nii vineeritehnoloogia kui ka mööblikujunduse arengus. Näituse ajendiks oli 2002. aastal ilmunud Inglismaal elava Eesti disaineri Jüri Kermiku monograafia "A. M. Luther 1877 - 1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus", mis pälvis Eesti riigi kultuuripreemia. 
Jüri Kermik (s. 1957) on Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud ruumikujundaja, kes alates 1992. aastast elab ja töötab Inglismaal. Tallinna Lutheri vabriku ajaloo vastu hakkas ta huvi tundma seoses magistritööga Londoni Kuninglikus Kunstikolledzis, mille kaitses 1994. aastal. Uurinud Lutherite perekonna arhiivi Inglismaal, kaitses Jüri Kermik 1998. aastal doktorikraadi vineeritehnoloogia ja -disaini ajaloo alal. 
  • M. Lutheri vabriku loomine, 1880 – 1940
    1880. aastate alguses langetas Alexander Martin Luther, kelle järgi firma nime sai, tähtsa otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja puidust ehitusmaterjalidele lisaks alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian ja Carl said tehnilise hariduse ja sellega koos ülevaate tehnika viimasest sõnast ning puidutööstuse rahvusvahelistest arengusuundadest. Vendadest Lutheritest süvenes huvi mehhaniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel vineeritehnoloogia alaste murranguliste uuenduste juurutamiseni. Seotuna Euroopa vineeritööstuse arendamisega selle varasest arengujärgust peale jätkas Lutheri firma tööd kuni Eesti okupeerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal.

    Vabrik Esimese maailmasõja ajal ja hiljem


    Lutherite vineeri- ja mööblivabriku 63 aasta pikkuse tegevuse algus langes kokku Euroopa vineeritööstuse sünniga ja selle kõige aktiivsema arenguajaga. Firma äri dünaamiline kasv Esimese maailmasõja eelsetel kümnenditel oli erakordne, kuid samas tüüpiline, kuna see tugines uudsetele organisatsioonilistele struktuuridele ja tootmismeetoditele, millele mitmed tööstusharud olid üle minemas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
    Lutheri vabriku esimese masstootmisartikli, vineerist toolipõhja edukus avas firmale rahvusvahelised müügikontaktid, mille otsese tulemusena rajati 1897. aastal Londonis firma Venesta (veneer + Estonia), millele kuulus eksklusiivne õigus turustada Lutheri vabriku tooteid Briti impeeriumis. Venestale langes vineeritööstuse arengus tähtis ülesanne tutvustada ja propageerida teistele tööstusharudele vineeri kui uut materjali. 1935. aastal, julgustatuna kaasaegse arhitektuuri ja disaini uutest suundadest, aitas Venesta rajada Jack Pritchardil Isokon Furniture Company, mis omandas Inglise modernistlikus liikumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud projektide ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma töökontaktid juhtivate modernistlike arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga. Paljud modernistid uskusid võimalusse rakendada mööblitoodete arendamises teaduslikke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer on materjal, mis pakub sellise võimaluse. Isokoni mööblifirmast kujunes lühikeseks ajaks laboratoorium, kus tehti huvitavaid vineeriga seonduvaid eksperimente.
    Kasutatud kirjandus

    Internet .
  • A M Lutheri vabrik #1 A M Lutheri vabrik #2 A M Lutheri vabrik #3 A M Lutheri vabrik #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor roosakasmaasikas Õppematerjali autor
    Lutheri vabriku eellugu ja selle loomine ning ka vabrik Esimese maailmasõja ajal ja hiljem.

    Sarnased õppematerjalid

    Lutheri vabrik
    6
    pdf

    Lutheri vabrik

    Vendades süvenes huvi meh- haniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel murranguliste uuenduste juurutamiseni vineeri tootmise tehnoloogias. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni Eesti oku- peerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. 3 Vabrik Esimese maailmasõja Lutheri vabrik ajal ja hiljem Lutheri vabriku hoone Pärnu maanteel

    Ajalugu
    Lutheri vabrik
    2
    docx

    Lutheri vabrik

    Lutheri vabrik Lutheri vabrik oli 1880. aastal Alexander Martin Lutheri järgi nimetatud vabrik Tallinnas, mis tegeles mööbli tootmisega.1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther ja Markel Makarov saeveski.Algselt tegeles ettevõtte traditsiooniliste kaupadega (lina ja sool),hiljem lisandusid sellele puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastal langetas Alexander Martin Luther otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian ja Carl said tehnilise hariduse ning ühtlasi ülevaate tehnika

    Eesti ajalugu



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun