Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu. Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Saksa armeesse läksid eestlased 1941. aastal vabatahtlikult. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Kuid mobilisatsioonid tekitasid eestlaste seas pahameelt ja massiliselt hakati teenistusest kõrvale hoidma. Kasutati fiktiivseid tõendeid, varjati end ja väga populaarne oli põgenemine Soome, et juba koos soomlastega võidelda Punaarmee vastu. Mingil määral said eestlased kindlasti valida, kelle poolel sõdida, kuid enamus olid armeedesse paigutatud sunniviisiliselt, millele järgnes aga välismaale põgenemine, peamiselt Soome, Saksamaale ja Rootsi, ja metsadesse varjumine.
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas II Maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. See oli 20. sajandi ohvriterikkaim sõda ja selle käigus Eesti kaotas iseseisvuse pooleks sajandiks. Eestlastel tuli võidelda erinevates sõjavägedes .Valikuid ei olnud palju Eestlaste armee, Saksa armee, Punaarmee. Punaarmeesse läks üldiselt väga vähe vabatahtlikke, sellepärast saadeti sundolukorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes saadeti üle kogu NSV Liidu . Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Mobiliseeritud saadeti vangilaagritesse ning ehituspataljonidesse , kus olid väga rasked elu- ja töötingimused. Kurnatuse tagajärjel suri juba esimesel talvel kaks-kolmandikku mobiliseerituist. Suurima panuse II maailmasõja võitlustes Eesti riigi ja rahva eest andsid eesti mehed Saksa vormis. Saksa armeesse läksid eestlased 1941. aastal vabatahtlikult, lootusega kätte maksta Punaarmeele. Me...
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal. Sellest ei pääsenud ka Eesti. Eestlastel tuli teha ise valik või see tehti juba nende eest. Punaarmee eest võitlevad eestlased olid sinna enamasti ebaseadusliku mobiliseerimise käigus sattunud, vabatahtlikke oli vähe. Üheks pataljoniks oli hävituspataljon. Nende ülesandeks oli võidelda metsavendade vastu. Kindlasti oli tõhus võtta hävituspataljoni just eestlasi, et nad leiaksid oma kodukoha metsadest seal varjuvad inimesed. Hävituspataljon purustati sakslaste poolt. Suurem osa Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest võitlesid Punaarmee eest Venemaal 22. Territoriaalse laskekorpuse ridades. 1941. aasta 20. juuli üldmobilisatsiooni käigus mobiliseeriti Venemaa tööpataljonidesse 32 000 Eesti meest. 1941/42. aastal suri iga neljas eestlane tööpataljonis. Seega need eestlased olid õige otsuse teinud, kes mobiliseerimise eest varjusid metsadesse. 1942. Aa...
hulka -Nõuti tootmise piiramist -Kerkisid esile sotsialismist -Mitmed Eesti linnad muudeti -Polnud võimalik soetada uusi mõjutatud noored haritlased, sõjaväelaagriteks tööriistu ega väetisi kes tähtsustasid vanema -Kaasnähtusteks olid -Katkesid maaparandustööd, põlvkonna rahvusluse kõrval mobilisatsioonid, mille käigus sordiaretus ja tõuparandus ühiskonna sotsiaalse võeti umbes 100 000 -Kaasnesid tavainimeste ümberkorraldamise vajadust eestlast armeesse varustusraskused -Jüri Vilms nõudis, et Eestile -Tulemusena oli palju antaks Venemaa koosseisus haavatuid ja hukkunuid rahvuslik autonoomia
aprill 1918 Terezín, Austria-Ungari) oli Bosnia serblasest vandenõulane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi, ja tema naise. Esimese maailmasõja eeldused: PUUDUSID RAHVUSVAHELISED INSTITUTSIOONID, MIS OLEKS REGULEERINUD SUHTEID DIPLOMAATILISELT. RAHVUSTEVAHELISED VASTUOLUD EUROOPAS JA NATSIONALISMI KASV. SÕJA ROMANTISEERIMINE. RUTAKAD MOBILISATSIOONID JA ULTIMAATUMID. Sõja ajend 28. JUUNIL 1914 SOORITATI SARAJEVOS SERBIA SALAORGANISATSIOONI “MUST KÄSI” POOLT ATENDAAT AUSTRIA-UNGARI TROONIPÄRIJALE FRANZ FERDINANDILE. TAPJA- GAVRILO PRINCIP PÕHJUSEKS OLI SERBIA LEPPIMATUS BOSNIA- HERTSOGOVIINA LIITMISE SUHTES AUSTRIA- UNGARIGA JA SOOV LUUA SUUR-SERBIA, MIS ÜHENDAKS BALKANI POOLSAARE SLAAVI RAHVAID Sõja algus • 28
,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?" Teise maailma ajal võis Eesti näha enda ümber igal pool sõdivaid riike, kuid sõda ei jätnud puudutamata ka Eestit, ega ühtegi hingelist Eestis. Teist maailmasõda võikski pidada maailma ajaloo suurimaks sõjaks. 22. juunil 1941 puhkes NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõda, mis jõudis Eesti aladele juba paari nädala pärast, mil Saksa eelväed jõudsid Lõuna-Eestisse. Kui algas sõda Vene ja Saksa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus moodustasid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalku. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Eestlastel tuli võidelda erinevates armeedes ja mundreis. Tihti sõditi isa-poja, poeg-isa vastu. 14.06.1941. aastal toimus massiküüditamine kolmes Balti riigis- deporteerides Eestist üle 10000 inimese, keda ohtlikuks peeti. Eesti...
sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. 1941. a. osalesid metsavendade salkadest moodustunud vabatahtlike pataljonid kuni Eesti vabastamiseni otseses lahingutegevuses. Laialisaadetud metsavendade üksuste asemel hakati sügissuvel formeerima vabatahtlikest ida- ja politseipataljone mis leidsid rakendust Venemaa territooriumil, säärastesse üksustesse kuulus umbes 10000-12000 eestlast. Mobilisatsioonid tekitasid eestlaste seas pahameelt ning algas kõrvalehoidmine rindeteenistusest, eriti populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda Punaarmee vastu koos soomlastega.. Soomes loodi enam kui 2000 eesti põgenikust Jalaväerügement 200, mis 1944. a. suvel osales kaitselahingutes Karjalas. Paljud eesti mehed ja naised läksid 1940. a. sügisel metsa, moodustades seal metsavendade salku mis sõdisid relvastatult Nõukogude Liidu okupatsioonivõimu vastu
1 Eesti Ilmasõjas Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Sõjategevus: Ida- Preisimaa operatsioon 1914, Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Vene sõjaplaanides oli Baltimaadel eriti tähtis koht Petrogradi kaitse seisukohalt. Esimese maailmasõja eel rajati Eestisse rohkesti militaarobjekte: Vene Balti laevastiku sadam ja sõjalaevatehased Tallinnas, suurejooneline Peeter Suure nimeline merekindlusvöönd põhjarannikul. Maailmasõja puhkedes rakendati Eesti majandus täielikult...
-Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass-Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tšehhoslovakkiale). -Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu. -Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone, mille suurus jäi täpselt määratlemata. 6)Eestlased I maailmasõjas- Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915 Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase. 7)Tehnilised saavutused, nende roll sõjas-Eestlased tahtsid sõtta minna,said
• Sõda romantiseeriti: kujutati üleva ja heana • Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise • Sõjaline mõtlemine levis rohkem kui diplomaatia Eeldused: • Puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt • Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. • Sõja romantiseerimine. Sõda on ülev ja hiilgav. • Sõjaline mõtlemine. • Ohu alahindamine. • Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. • Antant ja kolmikliit Saksamaa e. Schliffeli plaan: • Purustada välksõjaga (39.päevaga) Prantsusmaa ja seejärel vabanenud jõududega rünnata Venemaad. Sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril, seejärel purustada Prantsusmaa plaan
ESIMENE MAAILMASÕDA 28.07.1914 11.11.1918 28. juuni 1914 serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria - Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Nõuti sõda Serbia vastu. Serbia poolele asus Venemaa. Austria Ungarit toetas Saksamaa. Prantsusmaa läks samuti Serbiale appi, Inglismaa jäi esialgu välja. 28. juuli 1914 Austria Ungari kuulutas Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas Venemaale 1 augustil ja Prantsusmaale 3 augustil sõja. 4 augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid. Poliitiliseks eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste haaramine. Koostati sõjaplaanid. Schlieffeni plaan: välksõda, tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale kallale, purustada Prantsusmaa, pärast seda suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa plaan: tugevate kindluste ehitamine Prantsuse-Saksa pii...
1905.aasta revolutsioon. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan mis põhjustas protestimeeleavaldusi Venemaal.teated peterburist akriviseerisid ka Tallinna töölisi:korraldati streike,peeti miitinguid,leidsid aset kokkupõrked politseiga.rahutused levisid kiiresti tallinnast väljapoole,haarates vabrikutöölistele ka ametnikke ja käsitöölisi,tudengeid,õpilasi,mõisamoonakaid,sulase id ja taluomanikke.streigid muutusid peaaegu igapäevaseks,maal hävitati mõisavara,sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega.vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine.Taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse- kooli-,kiriku- ja maareformi.revolutsiooni süvenenmisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik.suleti örid,töökojad,vabrikud,koolid,ametiasutused.tänava d täitusid streikivate töölistega,lauldi revolutsioonilisi laule,peeti ...
· Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. · Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. · Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). · Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. · Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. · Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, hertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juuni 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid
suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. - Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). - Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. - Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. 3)Versailles Pariisi rahukonverentsil (1919-20) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. 4)Tulemused
Peamised tööstusharud olid tekstiilitööstus, masina- ja metallitööstus.Ülekaalus oli endiselt mõisamajandus. Mõned mõisnikud rakendasi kunstväetist, soetasid moodsaid põllumasinaid, pöörasid tähelepanu sordi- ja tõuarendusele.Tähtsaim põllumajandusharu oli piimakarjandus.Tugevnes ja kasvas talumajandus. Esimene Maailmasõda : Sõjandus: Mõned linnad said kannatada suurtükitule läbi; palju inimohvrid; linnad muudeti suurteks sõjaväelaagriteks; mobilisatsioonid, mille käigus võeti Vene armeesse u 100000 eestlast, millest enamik viidi Eestist välja; Majandus: Halvenes tooraine saamine Venemaalt; kaubanduse katkemine Läänemerel; halvenes tööjõu kvaliteet; tootmise moderniseerimine lükkus edasi; mitmed suurettevõtted hävisid; tööjõu defitsiit; varustusraskused; Rahvuslik liikumine: Rahvusliku liikumise elavnemine; sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide
ESIMENE MAAILMASÕDA IRIS METSAAR 205 MRA TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Tallinn 2014 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED.......................................................................................3 SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID...................................................................................4 SÕJAKÄIK.......................................................................................................................................5 SÕJA TAGAJÄRJED.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................
Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus 28.07.1914 kuulitas austria-ungari Serbiale sõja. Mobilisatsioon venemaal Saksamaa kuulutas 1.aug
Esimene maailmasõda Inimkonna ajaloo suurim relvastatud konflikt (1914-1918). Eestlased ei soovinud võidelda ,,usu, tsaari ja isamaa eest", kuid sooviti Saksa lüüasaamist. Sõja algusaastatel kaaluti Eesti ala evakueerimist. 1915. aastal hõivasid Saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Suurendati Eestis paiknevate vägede hulka. 1917. aasta sügisel sai Eestist rinde lähitagala. Toimusid mobilisatsioonid, Vene armeesse võeti umbes 100 000 eestlast. Sõda mõjus majandusele halvavalt. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega. Saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu katkes kaubandus Läänemerel. Halvenes tööjõu kvaliteet. Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted (nt. Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus). Toimusid hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid.
- enamlased põgenevad Venemaale - Eestlaste Maapäev tuli uuesti kokku ja kuulutas ennast kõige kõrgemaks võimuks Eestis · 19.veebruar moodustati erakorraline Päästekomitee - 23.veebruar iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnu - 24.veebruar iseseisvusmanifest loetakse ette Tallinnas ja moodustatakse I Eesti Valitsus. · 25.veebruaril algas Saksa okupatsioon Eestis Millist mõju avaldas I MS Eesti olukorrale? (3 asja) NEG: Sõja paratamatuks kaasnähteks olid mobilisatsioonid, mille käigus võeti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast. Kümnendik langes rindel, haavatute ja vigastatute arv oli veelgi suurem. Paljud langesid vangi ja jõudsid kodu-maale alles pärast sõja lõppu. Nii suuri inimkaotusi nii lühikese aja jooksul polnud eesti rahvas varem kandnud. Sõda mõjus halvasti ka majandusele. Tooraine saamine Vn-lt halvenes. Kaubandus katkes Läänemerel Saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu
I maailmasõja ajal mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese: Antandi riikides 42 ja Keskriikide poolel 25 miljonit. Riikidest andis kõige suurema panuse Venemaa, mobiliseerides üle 13 miljoni mehe. Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest. Haigustesse ja nälga suri ligikaudu 10 miljonit inimest. Sellist totaalset, kõiki ühiskonna valdkondi haaravat sõda ei osanud ette kujutada ka kõige julgemad sõjateoreetikud. Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme. Sõja tõttu halvenes pidevalt inimeste elatustase. Toiduainete nappus viis mitmel pool näljani. Uue jõuna tuli rahvusvahelisele areenile Nõukogude Venemaa. I maailmasõjal olid ka väikerahvaste jaoks olulised poliitilised tagajärjed. Kahe impeeriumi Venemaa ja AustriaUngari lagunemine andis
· Saksamaa väed ei suutnud Antandi rünnakule vastupanu osutada, saksamaa varises sõjaliselt kokku. · 11.nov.1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. · Saksamaa alistus ja kohustus kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Sõja mastaapsus ja sotsiaalne pale: · Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest · Relvajõududesse mobiliseeriti sõja ajal üle 67 miljoni inimese · Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotued mõjutasid rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme, · sõda halvendas inimeste elatustaset, · toiduainete nappus viis mitmel pool näljani, enamikes sõdivates riikides hakati toiduaineid jagama kaardisüsteemi järgi. · Sõda purustas vanad moraalinormid ja tavad, tõi kaasa suuri vaimseid kannatusi, · samas avardasid kokkupuuted võõraste kultuuridega inimeste maailmapilti. Sõda ja majandus:
Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos abikaasaga). (Vt. pilte õpik lk.52-53). Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes
suurendada. b) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. c) Saksamaa soovis omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see , et kolooniad tuleb ümber jagada. d) Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. e) Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel- laevastikuseadus, Venemaa allveelaevatehased, kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid). f) Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. g) Alahinnati tegelikku ohtu (usuti, et sõda jääb vaid lokaalseks, sest
Neile pakuti võimalust asuda välismaale tööle , kus pakuti maad. Tänu sellele reisis Eestist välja 20 000 talupoega. Eestlaste vaade puhkenud I Maailmasõjale oli teistest natuke erinev. Eestlased ei tahtnud sõjale Venemaa all kaasa aidata , kuna karveti uut venestuslainet ja sovinismi tõusu. Samas taheti Saksamaa kui suure vaenlase lüüasaamist. Sõja alguses puudutas Eestit sõda vähe , ainult mõned linnad said suurtüki tule all kannatada. Hiljem tulid mobilisatsioonid. Sõda mõjus halvasti ka majandusele.Pärast Maailmasõda toimus Venemaal Veebruari revolutsioon, mille tagajärjel kuulutas Venemaa Poola iseseisvaks ja autonoomia said ukraina ja Liivimaa. Liivimaa kubermangu määrati juhtima Jaan Poska. Eestimaal moodustati Maanõukogu , see seadis jällegi ametisse Maavalitsuse. Tehti ettevalmistusi minna üle eestikeelsele haridusele ja keelele. Valmistuti Saksamaa võimalikule vastutungile. Tekkisid mitmed konfliktid .
I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks. Suurriikide eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Sõja algul toimusid suures muutused majanduses, sest sõda pööras segamini senised majandusnormid ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Teravnesid ka sotsiaalsed probleemid, sest mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme. Suurimad lahingud I maailmasõjas olid näiteks Marne'i laging 1914, Juuti merelahing 1916 ning Somme'i lahing 1916. Ilmasõda arendas tunduvalt ka sõjapidamist, näiteks võeti kasutusele gaas ja kuulipilduja, sõda muutus kolmemõõtmeliseks, tekkisid uued väeliigid. Sõja lõpetamiseks hakati rahutingimusi välja töötama juba siis, kui rinnetel käisid veel lahingud
Majandus kahe revolutsiooni vahel. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed oli koormatud. Halvenes tööjõu kvaliteet. Hävisid mitmed suurettevõtted. Tootmise moderniseerumine peatus. Tööjõu defitsiit, mis nõudis tootmise piiramist. Polnud võimalust soetada uusi tööriistu ega kunstväetisi, katkesid maaparandustööd,sortiaretus,tõuparandus j,s. Esimese maailmasõja mõjud Eestis. Osad linnad said Saksa sõjalaevade suurtükitule või tsepeliinide kaudu kannatada. Mobilisatsioonid, mille käigus võeti Vene armeesse umbes 100k eestlast. Paljud sattusid vangi ja koju said alles pärast sõja lõppu. Mõjutas halvasti majandust.. Veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni põhjused. Jüri Vilms- oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi, tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond. Konstantin Päts- oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president.
*Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. *Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad.* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. *Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).* Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. *Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. *Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 30. I ms ajend - 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile. Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria-Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 31
Venemaaga, kes lubas toetada Itaalia püüdlusi Aafrikas) TÜRGI lootis toetus Vene ja Itaalia surve vastu Esimese maailmasõja põhjused: 1) teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel 2) ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, sest suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliselt sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatiumid 3) sõja romantiseerimine 4) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) sõjatööstuse kiire areng, vaja proovida 6) liidriroll maailmas (Inglismaa-Saksamaa) 7) soov maailma ümber jagada (Saksa soovis uusi kolooniaid, st kellegi arvelt) 8) Prantsusmaa tahtis Elsass-Lotringi tagasi ja revanssi 9) Vene ja A-U konkurents Balkanil
Iseäranis oluline roll oli Baltimaadel Venemaa pealinna Petrogradi kaitsmisel. Maailmasõja eel oli Eestisse rajatud mitu olulist militaarobjekti. Sõja vältel käisid ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Tallinnast sai Venemaa Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaas, kuhu rajati sadam ja sõjalaevatehased. Tallinna paigutati 30 000 maaväelast ja 20 000 madrust. Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915 Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase. Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917
Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos abikaasaga). (Vt. pilte õpik lk.52-53). · Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria-
Ajaloo kontrolltööks kordamine Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist välja...
Ajaloo kontrolltööks kordamine (lk 16-44) Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt – Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev – ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti šovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljasp...
juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. - Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). - Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. - Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. - Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend ja algus: 28.juunil 1914 sooritati Sarajevos (Bosnias) serbia natsionalistide salaorganisatsiooni „Must käsi” poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914). Tapatöö
juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. - Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). - Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. - Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. - Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend ja algus: 28.juunil 1914 sooritati Sarajevos (Bosnias) serbia natsionalistide salaorganisatsiooni ,,Must käsi" poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914). Tapatöö
.. Toimus kaevikosõda ehk positsiooni sõda. 2) Idarinne- Venemaa->Saksamaa, Austria-Ungari. Saksamaale Venemaa kaotas, kiire sakslaste edasitung kuni Riiani, Venemaa edukas Austria-Ungari vastu. Pilet nr 17 ; (1) Esimene maailmasõda lõppes 11.nov 1918 , kui sõlmiti Compiegne vaherahuga. Esimene maailmasõjast kujunes kõige mastaabsem sõda. Sõjas suri üle 10 mil inimese, haavata sai 20 mil inimest, haigustesse ja nälga suri veel 10 mil inimest. Mobilisatsioonid ja inimkaotused tekitasid sotsiaalseid probleeme(nälg, haigused, moraali allakäik). Sõja mõju majandusele: 1)tarbekaupade tootmine vähenes. 2)peamised töötajad:naised,lapsed,vanurid, sõjavangid. 3)kogu majandus allutati sõjategevusele. 4)riik kontrollis majandus tööstust. 5)keelati vastuhakud. 6)kasu sõjatööstus ettevõtetele. Pärast sõda vabanesid suurriikide võimu alt Venemaa lagunemisel:Soome, Leedu,Eesti,Poola,Läti. Austria-ungari lagunemisel:Tsehhoslovakkia,
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma rahvast ega maailma avalikkust lepingu sõlmimise asjaoludest. See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu) ja tuua oma sõjaväed Eesti territooriumile, 17.06.1940 Eesti täielikult okupeerida ja 6.08.1940 annekteerida NSV Liidu koosseisu. Järgnevale ohvriterohkele tegi lõpu Saksamaa-NSV Liidu sõda. Algas 22.06.1941 ja Saksa okupatsioon. 28.08.1941 H...
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 ...
*Hakatakse mõtlema uurimine uued põllukultuurid, piimakarja Eesti autonoomiale *Noor-Eesti rühmitus kasvatus, seltsitegevus, ühistud *Eesti Rahva Muuseum *Sotsiaalne kihistumine Ühiskondliku arengu katkestas Esimene maailmasõda(1914-1918). Otsene sõjategevus puudutas Eesti alasid kuni 1917 aasta sügiseni väga vähe. Toimusid mobilisatsioonid eestlaste seast Vene armeesse. Antant: Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Sõda mõjus halvalt majandusele: tooraine kättesaadavus halvenes, hävisid mitmed suurettevõtted. Põllumajandust tabasid kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid. Tööjõu defitsiit, tootmise piiramine, näljaähvardus. Rahvuslik liikumine elavnes, loodi mitmesuguseid organisatsioone. Eesti 1917-1920
3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. 4* Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. 5* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. 6* Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). 7* Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. 8* Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. 9* Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.3. Sõja algus: 23* Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. (Vt. õpik lk.53).
Iseäranis oluline roll oli Baltimaadel Venemaa pealinna Petrogradi kaitsmisel. Maailmasõja eel oli Eestisse rajatud mitu olulist militaarobjekti. Sõja vältel käisid ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Tallinnast sai Venemaa Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaas, kuhu rajati sadam ja sõjalaevatehased. Tallinna paigutati 30 000 maaväelast ja 20 000 madrust. Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915 Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase. Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
Vähesed maha jäänud tehnika veeti välja saksamaale tooraine ja kütuse varud ka. 1916 hakati maha võtma Kuramaal Kiriku kellasid sakslaste poolt. Paljudes linnades võeti maha majade vaskplekist katused, ja linnamajadest võeti pronksist ukse käepidemed jne ja veeti saksamaale. Tavainimese jaoks langes elatustase kolinal. 1915 a sügisel tekkis Kuramaal raske olukord, linnades kehtestati söögikaart. Liivimaa ja Latgale oli esialgu venemaa käes, neid piirkondi puudutasid mobilisatsioonid vene sõjaväkke, Liivimaalt mobiliseeriti 35 % talujõust ja 45 % mõisatöölistest. Külvipinda tuli vä'hendada sama ka loomi. Riia linna varustamisel tõsised probleemid (toiduga). Põllumajanduse olukorda kahjustasid vene armee tarbeks võetud hobused, 70 % hobuseid läks vene armeele, sama võrra vähenes ka põllumajanduste kariloomade arvukus, keda kasutati vene vägede toitmiseks. Tööstus kannatas ka juba sõja alguses
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
Toimusid õhulahingud Saaremaa ja Liivimaa kohal. 1916. aasta suvel jõudsid Saksa lennukid esimesena Tallinna kohale ja pommitasid esimesena Tallinnat (Sadama sild sai kannatada, elektrimaja katus hävis ja üks inimene suri). Pommitait Valgat, Viljandit, Kuressaaret. Mootorimürin hoiatas tavaliselt ette aga zeppelin'id ründasid ootamatult kuna neid polnud kuulda ja näha tavaliselt. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused: Täielikult rakendus üldine sõjaväekohustus Venemaal I maailmasõja ajal. Loobumine liisutõmbamisest. Mehed kutsuti teenistusse kutsealuste nimekirjade alusel. Sõjaväekohuslik oli kuni 43-aastane meeselanikkond. Kohustuslik riiklik maakitsevägi pidi sõja ajal olema toeks alalisele armeele. 1875-1913 võeti Eestist noorsõduritena vene armeesse u. 100 000 meest. Enamik suunati teenima väljaspool Eestit. Eestlased osalesid ainult Venemaa poolel
Venemaa) lootsid, et edukas sõda lahendab sisepoliitilised probleemid. 6) Saksamaa oluline roll agressorina enne I ms (Fischer), Saksamaa aktiivsus ja suured ambitsioonid. Saksamaa uskus, et Venemaa ja Prantsusmaa pole sõjaks valmis ning ta kiiresti tegutsedes suudaks mõlemat lüüa. 7) Automaatse mobilisatsiooni paragrahv Venemaa-Prantsusmaa liidulepingus (1892). Venemaa kiire mobilisatsioon millele Saksamaa reageeris raevukalt. Rutakad mobilisatsioonid vallandasid sõja. Nn Juulikriis 1914: 28.06.1914 Bosnia gümnasist Gavrilo Princip (1894-1918) Laseb Sarajevos maha Austria troonipärija koos abikaasaga. Korraldaja oli salaorganisatsioon ,,Must Käsi", kellel sidemed Serbia luureteenistusega. Austria tahab välja juurida Serbia kihutuskeskuse ja tühistada lõunaslaavide ühisriigi (Jugoslaavia) loomise katsed. Austria otsustab sõjalisel teel lahendada Serbia ,,probleemi".
Edasi toimusid need pikkade vaheaegade järel pursetena. Tavaliselt olid need seotud mõne Hitleri ägeda kõne või ebaõnnestumisega rindel. Teisalt aga pani iga Hitleri võidurõõmus kõne gestapolaste südamed härduma ja siis tühistati kohtuotsuseid ja vabastati vange, vahel isegi suuremal hulgal. Nõukogude sõjavange saadeti eesti taludesse tööle. Eestlaste kaasamine Saksa relvajõududesse: ida- ja politseipataljonid, Omakaitse, Eesti leegion, pataljon Narva, mobilisatsioonid. 1941. aasta suvel formeeriti Frankfurdis Oderi ääres politseipataljon Ostland, mille liikmeskond moodustus kodakondsuseta eestlastest ja lätlastest, kes olid Saksamaale pääsenud järelümberasujatena. Saksamaa riikliku korralduse tõttu kuulus enamik eestlaste üksusi SS-i ja politseisüsteemi administratiivalluvusse. Nimelt ühendati Saksamaal 1930. aastate teisel poolel partei julge-olekuteenistus SS ning riiklik politsei.
Suurenenud piirkondlik võimendamine Mõjuvõim Euroopa piirdkondades on otsene tagajäeg nende kaasamise ühtekuuluvuspoliitikasse, mida peekase üldiselt MGL´iks. Juhul, kui piirkondadel õnnestub vabaneda nende keskvalitsuset „järelvalve ja omandada tegutsemisvabadus loodab tulevikus „ Euroopa regioonidele“ on surnud sündinud. See on põhjus, miks Saksa ja UK juhtidel paistavad olevat sellised hävitavad tõendid MLG vastu: Saksamaa, sest see on hea näide mis piirkondlikud mobilisatsioonid ja poliitika kaasamise tähenduse kaotus mitte juurdekasv institusioonide volituses õigulsikus pädevuses; UK näide, sest märkimisväärne mobilisatsioon ja poliitika kaasamist ei tõlgitud, mis tahes tulu institutsionaalses pädevuses ja õiguslikkus võimus. On selge, et piirkondliku mõjuvõimu peab analüüsima põhjalikumalt ja sellega seoses poliitilist mobiliseerimist ja poliitika kaasamise täpsemalt hindama. Sõna „mõjuvõim“ viitab pigem erinevatele protsessidele
mehe nime, kes tõenäoliselt sel hetkel fotograafiks oli. Kahe foto võrdlemisel selgub, et koosseis püsis aasta jooksul stabiilne – vaid V. Trojanski asemele tuli H. Speek, pildil pole ka Vallimäed ja Tammelit; 1943. aasta kevadel ühines orkestriga Vladimir Sapožnin (Ringhääling 1944: 29–30). Nagu näeme, tingisid alanud sõda ja okupatsioonid küllaltki karme muutusi meie kultuurielus, kaasa arvatud džässmuusikas. Küüditamine ja mobilisatsioonid hõrendasid oluliselt džäss- muusikute ridu, kumbki okupatsioonirežiim ei olnud džässisõbralik. See kajastub ainuüksi orkestrite arvu olulises vähenemises (vt joonis 2). Skeem peaks andma teatava ülevaate orkestrite tekkimise ja arengu dünaamika kohta kogu töös vaadeldaval ajajärgul. 159 Töörahva Hääl 1941, 7.06. 160 Tuleb veel kord imetleda J. Pori võimet keerulistes olukordades orienteeruda – PBLM džässorkester lõpetas ju alles 1. juulil samal aastal!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
