Esimene Maailmasõda (0)

Korrake Esimese maailmasõda (põhjused, tulemused, muudatused Euroopa poliitilisel kaardil, Pariisi rahukonverentsi otsused
PÕHJUSED

• Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
  
• Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased;
  
• Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
  
• Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
  
• Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
  
• Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass -Lotringi alad.
  
• Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.
  
• Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).
  
• Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
  
• Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv.
  
• Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne.
  

Sõja ajend
Austria-Ungari troonipärija, hertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juuni 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip.
Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjuseks olid riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud . 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni ning Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. 3.augustiks olid sõtta kistud ka Venemaa liitlased Prantsusmaa ja 5.augustiks Suurbritannia ning Belgia.
Kes sõdisid
Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria
Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia
Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates
Sõjaplaanid

• Saksamaal nn Schliffeni (endine kindralstaabi ülem) plaan:
  

kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad.

Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril ning seal purustada.

välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3 - 4 kuud.

• Prantsusmaa:
  

Saksamaa vastaseid sõjaplaane tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. Prantsuse-Preisi sõjas; kokku oli prantslastel üle 20 plaani, milles kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale.

Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin ; lähtuti nn passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel).

teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud.

• Venemaa:
  

loodeti Saksamaad lüüa Ida- Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega.

loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud .

• Inglismaa:
  

lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda.

mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest.
I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja.
Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale.
11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne `i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja.
Pariisi rahukonverents – toimus jaan 19-jaan. 1920

• territoriaalsed muutused Euroopa kaardil
  

Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest : Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile , Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks.

• Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest
  
• Saksa sõjaväe suuruse piiramine
  

Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali.

• Reparatsioonide maksmise kohustus:
  

Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone – st. korvama võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem
Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused:

• inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused;
  
• kadunud põlvkonna kujunemine – sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse;
  
• impeeriumide lagunemine : Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi;
  
• Vene revolutsioonid;
  
• uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
  
• revansistlike meeleolude levik Saksamaal
  
• Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le;
  
• et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit , mis pidi toimima pingete maandajana.
  
• Teaduse areng
  
• Naised hakkasid ühiskonnas suuremat rolli mängima