Eesti teel iseseisvusele (0)

1905.aasta revolutsioon .
Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev-rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan mis põhjustas protestimeeleavaldusi Venemaal.teated peterburist akriviseerisid ka Tallinna töölisi:korraldati streike,peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga.rahutused levisid kiiresti tallinnast väljapoole,haarates vabrikutöölistele ka ametnikke ja käsitöölisi,tudengeid,õpilasi,mõisamoonakaid,sulaseid ja taluomanikke. streigid muutusid peaaegu igapäevaseks,maal hävitati mõisavara,sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega.vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine.Taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-kooli-,kiriku- ja maareformi.revolutsiooni süvenenmisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik .suleti örid,töökojad,vabrikud,koolid,ametiasutused.tänavad täitusid streikivate töölistega,lauldi revolutsioonilisi laule,peeti tormilisi miitinguid,võeti vastu kärameelseid otsuseid,rüüstati relvakauplusi ja viinapoode.toimus suur rahvakoosolek tallinna Uuel turul lõppes traagiliselt:sõjaväeüksus avas rahva pihta tule.selle 16.okt.veretöö tulemusena sai surma 94 inimest,haavatuid ja vigastatuid oli üle 200.Nikolai 2 kirjutas alla 17.okt.manifestile,milles lubas anda Venemaale parlamendi,põhiseaduse ja kodanikuõigused.erimeelsuste ületamiseks ja ühiste sihtide väljatöötamiseks kutsusid eesti seltsid 27.nov.1905 tartusse kokku esimene üle-eestimaalise rahvaasemike koosloleku.juhatuse valimine ajas kongressi lõhki ning toimus 2 iseseisvat koosolekut.( aulakoosolek ja Bürgermusse koosolek)
17.okt.manifestile järgnenud vabadusepäevad jõudsid haripunkti dets.algul.paljudes kohtades mindi üle eestikeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele,boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse,keelduti sõjaväeteenistuses ja maksude tasumisest,loodi relvastatud salku.olukorra muutsid veelgi keerukamaks kõige fantastilisemad kuulujutud:lätlased tulevat 40000 relvastatud mehega eestlasi abistama,Rootsi valitsus saatvat sõjalaevad oma endisi alamaid vabastama.11.dets.1905 kutsusid Teataja toetajad tallinna kokku teise rahvaasemike koosoleku,kuid selle eelõhtul kehtestati kogu harjumaal sõjaseadus ning algasid arreteerimised.12.dets.suunduski sadakond relvastatud töölist tallinna mitme salgana mõisaid põletama.kohapeal liitusid tallunnast tulnud linnameestega mõisatöölisedning senini üsna rahumeelsed vabadusepäevad lõppesid vägivallaga.9 päevaga rüüstati eestis kokku 160 mõisat ja 40 viinavabrikut.mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täendavalt sõjaväge ja kehtestas ülemaalise sõjaseisukorra,andes kogu võimu sõjaväelaste kätte.eestis tegutsenud karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta ligi 400 inimest.
Poliitilised olud
Kuna revolutsioonile järgnenud aastad olid Balti kubermangudes rahutud ,siis tühistati sõjaseisukord alles 1908.aastal ning seegi ei tähendanud veel tagasipöördumist normaalse poliitilise elu juurde.jätkus kirjasõna tsenseerimine,igasugused poliitilised meeleavaldused olid endiselt keelatud,enamik revolutsioonipäevil tekkinud omaalgatuslikke organisatsioone suleti.ainsa legaalse erakonnana jätkas eest Rahvameelne Eduerakond. enamlased häärasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte.pärast revolutsiooni eo olnud vene impeerium enam endine.17.okt.manifesti alusel kutsuti esimest korda venemaa ajaloos kokku valitav rahvaesindus- riigiduuma .1 riigiduumasse(1906)valiti eestist 4 eestlast ja 1 venelane ,1 riigiduumasse (07)5 eestlast.poliitilist edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimisel.Seni linnavolikogudes ülekaalus olnud baltisaksalsed pidid tagasi tõmbuma koguni kuues linnas:tallinnas, haapsalus ,pärnus, rakveres ,valgas,võrus.
Rahvuskultuuri areng
Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa seniset suurema tähelepanu rahvuskultuurile.haridusolude parandamise oluliseks eelduseks oli revolutsioonipäevil jõuliselt esile kerkinud emakeelse kooli nõue:lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt.erakoolide asutamiseks kutsuti kõikjal eestis ellu haridusseltsid,mis võtsid loodavate koolide ülalpidamiskulud enda kanda.esimesena avati(1906)eesti Noorsoo Kasvatuse Seeltsi tütarlaste keskkool tartus.samalaadsed lisandusid ka Pärnus,viljandis ja otepääl.jõudu kogud revolutsiooni eel moodustunud esimene eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti.kutselise täitetrupini jõudsid vanemuine tartus,estonia tallinnas,endla pärnus.moodustati uusi orkestreid ja laulukoore,korraldati kunstinäitusi.
Esimene maailmasõda
Ühiskondliku arengu katkestas inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt-esimene maailmasõda(1914-1918)ühelt poolt ei tuntud küll erilist vajadust minna sõtta „ usu ,tsaari ja isamaa eest „ning kardeti,et venemaa võiduga kaasneb šovinismi tõus ja uus venestamislaine . teisalt sooviti siiski saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi vamis sellele igati kaasa aitama.aja jooksul vähenes esialgne patriotism ning suurenesid sõjatüdimus ja kartus sõja lõpptulemuse ees.otsene sõjategevus puudutas eesti alasid kuni 1917 aasta sügiseni väga vähe.inimohvrid ja materiaalsed kahjud olid küll väikesed,kuid hirmu ja ebakindlust sünnitasid taolised rünnakud rohkesti.valitsusringkondades kaaluti korduvalt eesti evakueerimist ent rahvuslike ringkondade selgitusöö tulemusena jäi see ära.1915 aastal hõivasid Saksa väed poola,Leedu ja Kuramaa .sellega seoses suurendati eestis paiknevate vägede hulka.1917.aastal sügisel,mil eestist sai rinde lähitagala, koondus siia ligi 200000 relvastatud meest.sõja paratamatuks kaasnähteks olid mobilisatsioonid,mille käigus võeti Vene armeesse umbes 100000eestlast.kümnendik mobiliseeritutest langes rindel, haavatute ja vigastatute arv oli veelgi suurem.paljud sattusid vangi.sõda mõjus halvalt majandusele.halvenes tooraine saamine venemmalt,kuna raudteed olid üle koormatud söjaliste vedeudega.lisaks halvenes tööjõu kvaliteet.sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted,paljude ettevõtete sisseseade,toorainevarud ja tööliskond evakueeriti venemaale.põllumajandust tabasid eriti raskelt hobuste,kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid.katkesid maaparandustööd, sordiaretus ja tõuparandus.rohke negatiivse kõrval tõi 1. maailmasõda siiski kaasa-rahvusliku liikumise elavnemise.sõja-aastail kerkisid esile sotsialismist mõjustatud noored haritlased.