Esimene MS (1)

ESIMENE MAAILMASÕDA 28.07.1914 – 11.11.1918
28. juuni 1914 – serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria - Ungari troonipärija Franz Ferdinandi.
Nõuti sõda Serbia vastu. Serbia poolele asus Venemaa. Austria – Ungarit toetas Saksamaa. Prantsusmaa läks samuti Serbiale appi, Inglismaa jäi esialgu välja.
28. juuli 1914 – Austria – Ungari kuulutas Serbiale sõja.
Saksamaa kuulutas Venemaale 1 augustil ja Prantsusmaale 3 augustil sõja. 4 augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud.
Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid . Poliitiliseks eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste haaramine . Koostati sõjaplaanid.
Schlieffeni plaan: välksõda, tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale kallale, purustada Prantsusmaa, pärast seda suunata kõik jõud Venemaa vastu.
Prantsusmaa plaan: tugevate kindluste ehitamine Prantsuse-Saksa piirile, Belgia piir jäeti kindlustamata kuna sealt lööki ei oodatud.
Venemaa plaan: arvestas sõjategevusega kahel rindel – saksamaa ja austria vastu. Eesmärk saksa vägede purustamine Ida - Preisimaal et kergendada liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel.
Inglismaa plaan: lootis teiste abile, toetas liitlasi rahaliselt, mehi sõtta taheti saata 70 000.
TOIMUSID POSITSIOONISÕJAD.
Positsioonisõda – kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel, vastandiks on manööversõda.
Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Belgiasse ja Luksemburgi, kuid Belgia kindlused osutusid visa vastupanu.
1914. september – Marne ’i lahing – Prantsusmaal (nurjati sliffeni plaan)
1915. aprill – Ypres ’i lahing – Belgia ( sakslased kasutasid esimest korda gaasi)
1916. veebruar – Verduni lahing – Prantsusmaal (10 kuud kestis, edukas prantslastele)
1916. juuli – Somme’i lahing – Prantsusmaal ( esimest korda kasutati lennuväge ja tanke)
1917. – Araas’i lahing – Prantsusmaal
1917. november-detsember – Cambrais’i lahing – Prantsumaa (tangid, edukas inglastele)
1914. august – Tannenbergi lahing – Saksamaa
1916. 31-mai – 1. juuni – Jüüti merelahing – Taani lähistel Põhjameres (võitu polnud kellelgi )
1917. – Camporetto – Itaalia
1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja, 1914. asus saksamaa vastu sõtta Jaapan.
1915. aasta veebruaris kuulutas saksa väejuhatus välja allveesõja.
SÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED
1917. november toimus Venemaal riigipööre. Võimule tulid bolševikud (enamlased) ning nad sõlmisid sakslastega vaherahu . Kuid saksamaa kasutas venemaa nõrkust ära ja tegi uue pealetungi. 1918 sõlmiti uuesti rahu kuid sakslased jätkasid edasiliikumist.
Nüüd, kui Venemaa oli sõjast kõrvale jäänud paigutas saksmaa kõik oma väed läänerindele, et võitu saavutada. Antandi vägede ülemjuhata Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse.
Saksmaa ei suutnud enam vastupanu osutada. Toimus revolutsioon , samal ajal väljusid sõjast ka Bulgaaria , Türgi ja Austria-Ungari. Saksmaa oli sõjaliselt kokku varisenud.
11. november 1918 kirjutas Antandi vägede ülemjuhataja Foch’i salongvagunis Compiegne’i metsas alla vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja.
Saksmaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumitelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine .
Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese. Sõjas sai surma üle 10 miljoni inimese, haavata 20 miljonit inimest ja haigustesse ning nälga suri kuskil 20 miljonit inimest.
Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme. Sõda halvendas pidevalt inimeste elatustaset. Toiduainete nappus viis näljahädadeni.
Pikad sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa suuri vaimseid kannatusi. Moraal käis alla. Samal ajal avardasid kokkupuuted võõraste maade ja kultuuridega inimeste maailmapilti.
Sõja tagajärjed: inimesed said surma, suured materiaalsed ja moraalsed kahjud.
Pariisi rahukonverents 1919. Saksamaa + Prantsusmaa = Versaille ’s rahuleping.
Iga kaotaja riik eraldi sõlmis võitjate riikidega rahulepingu.
Kaotajad pidid maksma reparatsioone ehk kahjutasu .
Riigipiirid jagati ümber kaotajate kahjuks
Riigipiiride muutmise tõttu osa inimestest sattus teise riigi territooriumile elama. Eriti sakslased! Maailmakaardile ilmusid täiesti uued riigid: tšehhoslovakkia, eesti, läti, leedu.
Suured impeeriumid jagunesid väikesteks riikideks. Nt. Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa.
Sõja mõju majandusele avaldus selles, et
Senised majandussidemed ja tootmiskorraldused aeti segi
Tarbekaupade tootmine vähenes
Hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu
Kehtestati üldine töökohustus
Võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida
Kasvasid suurettevõtete kasumid
Majanduselu hakati tugevalt reglementeerima ja kontrollima
Riik sekkus majanduselu juhtimisse
Riik toetas ettevõtteid kes tegid sõjatoodangut, see laostas väiketootjaid
Uuendused sõjapidamises:
Kaeviku ehk positsioonisõda
Kuulipilduja kasutuselevõtmine
Kaitserajatise ehitamine
Lennukid
Tankid
Õhukaitsesuurtükivägi
Allveelaevad
Muutused jõudude vahekorras:
Tugevaks muutus Ameerika Ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus maailmas
Uue jõuna tuli rahvusvahelise areenile Nõukogude Venemaa.
Kahe impeeriumi lagunemine andis väikerahvastele ajaloolise võimaluse iseseisvumiseks.
Austria- Ungari rusudest kasvasid välja Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Vene kokkuvarisemine avas tee Poole, Leedu, Läti, Eesti ja Soome iseseisvumisele. Suurbritanniast eraldus Iirimaa .