Esimene MS (1)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Esimene maailmasõda

vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend ja algus: 28.juunil 1914 sooritati Sarajevos (Bosnias) serbia natsionalistide salaorganisatsiooni ,,Must käsi" poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914). Tapatöö põhjuseks oli serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Austria-Ungariga ja soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjuseks olid riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni ning Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. 3.augustiks olid sõtta kistud ka Venemaa liitlased Prantsusmaa ja 5

Ajalugu

40

docx

Esimene maailmasõda

1.2. Sõja ajend ja algus: 28.juunil 1914 sooritati Sarajevos (Bosnias) serbia natsionalistide salaorganisatsiooni „Must käsi” poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914). Tapatöö põhjuseks oli serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Austria-Ungariga ja soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjuseks olid riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni ning Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. 3.augustiks olid sõtta kistud ka Venemaa liitlased Prantsusmaa ja 5

11.klassi ajalugu

4

docx

Esimene maailmasõda

teise Maroko kriisi. Rahvusvahelised suhted pingestusid ning valmistuti sõjaks. 1911. Aasta novembris sõlmiti Saksa-Prantsuse kokkulepe. Kriisi kasutas ära Itaalia, hõivates Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika. 1913. aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. Tollal oli Türgi-Hispaania soda meile tuntud kui Tripoli soda. Balkani "püssirohukelder" Serbia, Bulgaaria ja Montenegro lõid 1912. aastal Türgi-vastane liit. 1912. aastal vallandus Balkani sõda, kus Türgi sai lüüa. 1913. aastal sõlmitud rahuga kaotas Türgi kõik valdused Balkanil peale Istanbuli. Vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes teine Balkani sõda. Sõjad tugedasid Serbia positsiooni, millega kaasnes suhete pingestamine Austria-Ungariga. Balkan jäi endiselt ärevaks pingekoldeks ­ "Euroopa püssirohukeldriks". Sõja algus ja käik Sarajevo atentaat ja sõja algus Franz Ferdinand(Ungari troonipärija) tapeti 28.juunil.1914, Serbia

Ajalugu

5

doc

Esimene maailmasõda

1918. aasta sügisel aga algas Saksamaa liitlaste väljumine sõjast. I maailmasõja ajal mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese: Antandi riikides 42 ja Keskriikide poolel 25 miljonit. Riikidest andis kõige suurema panuse Venemaa, mobiliseerides üle 13 miljoni mehe. Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest. Haigustesse ja nälga suri ligikaudu 10 miljonit inimest. Sellist totaalset, kõiki ühiskonna valdkondi haaravat sõda ei osanud ette kujutada ka kõige julgemad sõjateoreetikud. Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme. Sõja tõttu halvenes pidevalt inimeste elatustase. Toiduainete nappus viis mitmel pool näljani. Uue jõuna tuli rahvusvahelisele areenile Nõukogude Venemaa. I maailmasõjal olid ka väikerahvaste jaoks olulised poliitilised tagajärjed

Ajalugu

3

doc

Esimene maailmasõda

Serbia agressiivne poliitika; Vene-Serbia ambitisoonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid; Türgi jätkuv nõrgenemine; Esimese maailmasõja põhjused ja algus Maailmasõja põhjused Peamiseks põhjuseks oli 20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Fra. ja Ingl. Ning teisel poole Saksamaa.Saksamaa soovis juhtpositisooni Euroopas;Balkanil põrkusid A-U ja Rus. Taotlused; Sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: · Alahinnati ohtu-suuriigid ei uskunud maailmasõja võimalikusesse · Sõda romantiseeriti-levis kujutelm et sõda oli romantiline, üle ja hiilgav; lihtrahvas leidus neid kes lausa sõda soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid

Ajalugu

6

doc

Esimene maailmasõda

Ajalugu II. Esimene maailmasõda 28.07.1914 - 11.11.1918.a. Balkani ­ ,,Püssirohu kelder" 1907.a. ­ Teravnesid suhted Austria-Ungari ja Serbia vahel. 1908-1909.a. ­ Bosnia kriis, Austria-Ungari liitis Bosnia ametlikult oma impeeriumiga. Tekkisid terroriorganisatsioonid: Noor-Bosnia, Must käsi. 1912 .a. ­ Esimene Balkani sõda. Ühendasid jõud Montenegro, Serbia, Bulgaaria, kes sõdisid Türgi vastu. Vallutati enamus Türgi Euroopa territooriumitest. 1913.a. ­ Teine Balkani sõda: Türgi, Rumeenia, Kreeka sõdisid Bulgaaria vastu. Bulgaaria kaotas võidetud alad ja põlisalad. Sarajevo atentaat. 28.06.1914.a. ­ Tapeti Ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophia. Gavrilo Princip ­ mõrvar. 23.07.1914 ­ Austria-Ungari saatis Serbiale diplomaadilise noodi (ultimaatum). 1

Ajalugu

7

doc

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud

Ajalugu

14

rtf

Esimene maailmasõda

Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunus maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Paljudele riigimeestele tundus, et Euroopas võivad puhkeda vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning et sellised lokaalsed sõjas kestavad lühikest aega ega kujune eriti laastavateks.

Ajalugu

Lisainfo

Kommentaarid (1)