Maailm 20. sajandi algul (0)

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Ajaloo KT 20. sajand

Ajaloo KT 1.20. s algusele iseloomulikud jooned. Euroopa-keskne maailm. Maailma poliitikas olid esikohal eu riigid. Eu omas asumaid aasias ja aafrikas. Euroopaliku kultuuri väärtustamine. Progress: naisõiguslik liikumine e. sufražettid linnade kasvamine ja areng, Chicagos esimene pilvelõhkuja. trantspordi areng ( rong, lennuk) uus materjal tselluloos. Teaduse areng- pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale,selgitati välja aatomi ehitus, Kirjandus- uus vool ekspressionism(autori isiklikud tunded ja väljendus.)

Ajalugu

3

doc

Ajalugu - maailm 20. saj algul

mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti) suurenes sallimatus muulaste ning rahvusvähemuste vastu > rahvusliku liikumise tõus naised pidid tööle minema ­ said palju vähem palka kui mehed > aitas kaasa naist iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele, nende roll kasvas suurenes riigi osa majanduses > väikeettevõtted laostusid, keskvõim tugevnes levisid vasakpoolsed vaated vähenes religiooni mõju Venemaa 20 saj algul ­ Keisririik (Nikolai II), tööstus arenes kiiresti, aga palju probleeme: tsaari isevalitsus ­ rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) maaküsimus oli lahendamata ­ maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas  sõjaliselt nõrk 1904-1905 ­ Venemaa-Jaapani sõda, Venemaa sai lüüa

Ajalugu

6

doc

Ajalugu, I Maailmasõda

Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned.  Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses  Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid  Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad,

Ajalugu

6

doc

20.sajand ja I Maailmasõda

Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned.  Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses  Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid  Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad,

Ajalugu

3

odt

Esimene Maailmasõda

areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; · Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. · Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. · Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. · Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. · Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). · Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.

Ajalugu

12

docx

Maailm 1900-1920

* 1921a puhkesid talurahva ülestõusud * 1920-22 hõivas Punaarmee Azerbaidzani ning Armeenia, vallutas suurema osa Kesk-Aasiast ning puhastas Jaapani vägedest ja valgekaartlastest Kaug-Ida. TAGAJÄRJED: * Kodusõjas saavutasid võidu enamlased ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. * Tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. aastatel 1917-1923 13 miljonit). * Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja tulemuseks nälg. Välismaised heategevusorganisatsioonid toitsid umbes 10 milj. inimest. * Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. MIKS KOMMUNISTID VÕITSID * Valgete lüüa saamise põhjuseks oli nende endi vead * Tegevuse koordineerimatus, mis võimalad Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa * Enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada

Ajalugu

13

odt

I. MAAILMASÕDA

203 SKA I.MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Tallinn 2014  Sisukord Sissejuhatus lk. 1 Põhjused lk. 2 Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4 Sõjakäik lk. 5-7 Tagajärjed lk. 8-9 Kasutatud kirjandus lk. 10  Põhjused Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemise põhi põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud : a) Võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste,

Ajalugu

6

rtf

Maailm 1900-1918 kordamine

USAl oli üks maailma võimsamaid laevastikke. USA propageeris ideid, et kuskil ei tohiks teiste maade ärimeeste kaubandustegevusele takistusi luua. 24. Jaapan - Kiire majanduslik ja kultuuriline areng. Arvestatav riik  maailmaküsimustes. Konstitutsiooniline monarhia. Eesotsas keiser. Suur tähtsus sõjaväelastel. 25. Saksamaa 1900 ­ 1914 - Euroopa esimene tööstusmaa: 19. sajandi lõpuks oli Saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusriikide hulka. Selle koha säilitas ka 20. sajandi konkurentsis, andes nii sajandivahetusel kui ka I maailmasõja eel 16% maailma tööstustoodangust. Kui Saksa riik ühendati, siis väga kiire tõus, puudusid tollitõkked, kaubavahetus elavnes ja keiser Wilhelm II (1871-1888) ajal hakati suurt tähelepanu pöörama laevandusele. Riigikantsler Bismarck oli seisukohal, et Saksmaa peab olema Euroopas tugevaim riik,

Ajalugu

Kommentaarid (0)