Esimene maailmasõda (3)

RAHVUSVAHELISED SUHTED MAAILMASÕJA EEL
  Suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste riikide nõrgendamisest
  Eriti selged vastuolud oli Inglismaa ja Saksamaa vahel.
Inglise prantsuse lähenemine:
  Inglismaa arendas suhteid Prantsusmaaga, sest Saksamaa muutus liiga mõjuvõimsaks.
  1904 aprillis sõlmiti Inglise-Prantsuse kokkulepe, millega sätestati Ingglise tegevusvabadus Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos . Lepingu salajases osas jaotati omavahel koloniaalvaldusi, nähti ette Egiptuse ja Maroko iseseisvuse kaotamine ja kolooniavaldusteks muutmine.
  See liit oli Saksamaale ohu märgiks ja Berliin püüdis tulutult Vene-Prantsuse liidusuhteid lõhkuda.
Maroko kriis (1905-1906):
  Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju kasv P-Aafrika ainsas isesseisvas riigis Marokos
  1905a. otsustas Saksmaa takistada reforme Marokos, mis oleks tugevdanud Prantsuse võimu.
  1906 jaan. toimus Maroko sultani nõudmisel Hispaanias konverents Maroko kriisi arutamiseks.
  Konverents otsustas säilitada Maroko iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse, kõigile riikidele anti majandussuhetes Marokoga vabadus ja võrdsed võimalused.
Kahe vastasleeri kujunemine:
  1907a. Inglise-Vene leping, jagati mõjusfäärideks Iraan , venemaa loobus pretendeerimast Afganistanile.
  Venemaa püüdis sellega tugevdada oma mõju Musta mere võinade üle, et oleks vaba pääs Vahemerele.
  Inglismaa lootis hoiduda Saksa tugevnemisest ja reguleerida omavahelisi suhteid kolooniate vallutamisel.
  Antant – Suurbritannia , Prantsusmaa, Venemaa liit kolmikliidu vastu 1907-1917.
  Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia liit 1882-1915. Itaalia astus 1915 sõtta Antanti poolele
Bosnia kriis:
  1908 otsustab Austria-Ungari endaga liita Bosnia ja Hertsegoviina. Tekib terav välispoliitiline kriis.
  Antandi riigid olid sunnitud tunnistama Austria-Ungari anneksiooni, sest selle taga oli Saksamaa.
Teine Maroko kriis:
  1911a Marokos ülestõus, Prantsusmaa reageeris Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks Prantsuse alamate kaitsmine.
  Saksamaa kartes Prantsusmaa võimu kogu Marokos, sekkus taas ja algatas sellega teise Maroko kriisi.
  1911 nov Saksa-Prantsuse kokkulepe, millega Prantsusmaa kehtestas protektoraadi Marokos, Saksamaa sai osa Prantsuse Kongost
  Itaalia kasutas kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa (Tripolitaania ja Kürenaika) Põhja-Aafrikas.
Balkani „püssirohukelder“:
  konfliktikolle Balkan : suurriikide vastandlikud huvid; Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused, uute riikide teke; Türgi nõrgenemine
  Esimene Balkani sõda (1912-1913): Türgi nõrkusest julgustatuna ja Venemaa toetusega sõlmisid Serbia , Bulgaaria ja Montenegro 1912 Türgi vastase liidu, sellega puhkes ka sõjategevus. Türgi sai lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahuga kaotas valdused Balkanil ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega.
  Teine Balkani sõda (1913.a.): põhjuseks esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria sai lüüa ja kaotas esimeses Balkani sõjas võidetud alad ja ka osa oma põlisaladest.
  Balkani sõjad tugevdasid Serbiat. Sellega kasvasid Serbia pinged Austria-Ungariga, Serbiat toetas Venemaa, Austriat Saksamaa.
SÕJA ALGUS JA KÄIK
Sarajevo atentaat ja sõja algus:
  28 juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria-Unagri troonipärija Franz Ferdinand
  28 juuli 1914 kuulutas austria-ungari serbiale sõja, serbia poolele asus venemaa, saksa kuulutas venemaale ja prantsusmaale sõja.
Sõjaplaanid:
  Suurriikide eesmärk positsioonide kindlustamine, territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste hõivamine
  Saksamaa välksõja plaan oli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see kohe purustada, seejärel suunata kõik jõud Venemaa vastu.
  Prantsusmaa lootis tugevatele kindlustustele Prantsuse-Saksa piiril
  Venemaa põhieesmärk oli saksa väed purustada, et kergendada Prantsusmaa olukorda.
  Inglismaa lootis teiste riikide abile, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad.
Positsioonisõda läänerindel:
  Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel
  Marne’i lahing – 1914, pariisi lähistel. Prantslaste vastupealetung sakslaste vastu, Saksa väed paisati tagasi, nurjati välksõja plaan.
  Ypres’i lähedal 1915, sakslased kasutasid esimest korda gaasi, ohvriks üle 15000 inglise sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased
  Verduni lahing – 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta.
  Somme’i lahing-1916,prantsuse-inglise vägede pealetung , esimest korda lennuvägi ja tangid, saksa rinnet murda ei suudetud
Idarinne (1914-1917):
  Venemaa üritas vallutada Ida-Preisimaad,Tannenbergi lahingus purustati Vene armee , Austria väed pidid taanduma Karpaatidesse
  Saksamaa otsustas 1915 Venemaa lõlikult purustada, saksa vägede ülekaal ja esialgne edu siis edu ei toonud
  1917 veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaarivalitsus, Ajutine Valitsus küll jätkas kohustuste täitmist edutult, Saksamaa vallutas 1917 Riia, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa
Teised sõjatandrid:
  Balkanil Austria-Ungari ja Serbia, pärast Bulgaaria sõttaastumist 1915, murti Serbia sõjaline vastupanu
  1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja, 1917 tulid Saksa väed A-U’le appi, vallutati Camporetto
  1914 Saksamaa vastu astus Jaapan, vallutades Vaikses ookeanis hulga saari ja mitu tugipunkti Hiinas.
  Türgi, saksamaa;  Venemaaga Kaukaasias .     Türgi, saksamaa;  Inglismaaga   Lähis-Idas
Sõda merel ja kolooniates:
  Jüüti merelahing – 1916, Taani ranniku lähedal Põhjameres, Saksamaa tahtis mereblokaadi murda ja Inglise laevastiku purustada, kumbki pool võitu ei saavutanud.
SÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED
Desarmeerimine - relvade ja relvajõudude vähendamine või kaotamine
Saksamaa kokkuvarisemine :
  1917 riigipööre venemaal
  Võimule tulnud bolševikud sõlmisid sakslastega vaherahu
  Saksamaa aga alustas 1918 alguses uuesti pealetungi, märtsis sõlmiti Brestis rahu, venemaa loobus Ukrainast, Baltikumist.
  Saksa väed jätkasid ikkagi edasiliikumist, vallutati Krimm , viidi väed Gruusiasse ja maabuti Soomes.
  Venemaa väljumise tõttu sõjast paigutas Saksamaa oma väed üle läänerindele ja lootis seal otsustavat edu saavutada, Antandi vägedejuhataja Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse ja valmistus vastupealetungiks.
Compiegne ’i vaherahu:
  Saksamaa väed ei suutnud Antandi rünnakule vastupanu osutada, saksamaa varises sõjaliselt kokku.
  11.nov.1918 kirjutati alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja.
  Saksamaa alistus ja kohustus kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid.
Sõja mastaapsus ja sotsiaalne pale :
  Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest
  Relvajõududesse mobiliseeriti sõja ajal üle 67 miljoni inimese
  Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotued mõjutasid rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme,
  sõda halvendas inimeste elatustaset,
  toiduainete nappus viis mitmel pool näljani, enamikes sõdivates riikides hakati toiduaineid jagama kaardisüsteemi järgi.
  Sõda purustas vanad moraalinormid ja tavad, tõi kaasa suuri vaimseid kannatusi,
  samas avardasid kokkupuuted võõraste kultuuridega inimeste maailmapilti.
Sõda ja majandus:
  sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorraldused
  kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele
  tarbekaupade tootmine vähenes
  hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu
  kehtestati üldine töökohustus
  võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida
  riiklikud tellimused sõja vajaduste raahuldamiseks kasvatasid suurettevõtete kasumeid
  riikide majanduselu hakati tugevalt kontrollima
  riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet
uuendused sõjapidamises:
  kaeviku- ehk positsioonisõda
  uued väeliigid: lennu-, tanki - ja õhukaitsesuurtükivägi
  tsepeliinid, mis hiljem asendati pommituslennukitega
jõuvahekordade muutused maailmas:
  eriti tugevaks muutus Ameerika Ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline jõukus maailmas.
  Uue jõuna tuli rahvusvahelisele areenile Nõukogude Venemaa
  Prantsusma ja Inglismaa rõõmu võidu üle tuimestasid tohutud inimohvrid ja üleelatud sõjakoledused
  Venemaa ja Austria-Ungari lagunemine andis väikerahvastele ajaloolise võimaluse iseseisvumiseks
  Venemaa lagunemisel tekkisid Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti
  Austria-Ungari laguemisel tekkisid Tšehhoslovakkia ja Ungari
  Suurbritanniast eraldus Iirimaa