I maailmasõda (0)

1) Põhjused, ajend ,tagajärjed.P.Esimese maailmasõja põhjuseks olid suurriikide vahelised vastuolud – Prantsusmaa ja Inglismaa olid jõudnud enda kätte haarata suurema osa Aafrikast ja Aasiast, alles 19. sajandi lõpul ühtse riigini jõudnud Saksamaa tundis, et tema huvid on jäänud tahaplaanile, oma mõju püüdis suurendada ka Venemaa. Liitlassuhete kaudu olid nende riikidega seotud suurem osa Euroopa riike, nii oli paratamatu, et ükskõik milline konflikt võib paisuda sõjaks, mis haarab endasse suurema osa maailmast.
A.- 28.juuni 1914Serbiast üliõpilane Gabrilo Princip tapab Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi T. Maailmasõja rinnetel hukkus hinnanguliselt 10 milj inimest, teist sama palju suri haigustesse ja nälga, umbes 3,5 miljonit inimest jäid invaliidiks, suur osa Euroopast oli varemetes. Sõja tagajärjel kaotasid trooni Venemaa, Austria-Ungari ja Saksamaa monarhid, Austria-Ungari riik kadus kaardilt , suurtest valdustest ja oma kolooniatest jäid ilma ka teised kaotajad . Suurte impeeriumite asemel tekkisid Kesk- ja Ida-Euroopasse suur hulk rahvusriike: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia , Ungari ja Jugoslaavia .
2Millal toimus?28.Juuni.1914-11.november.1918
3)Osapooled- Läänerinne – Saksamaa sõdis Prantsusmaa ja Inglismaa vastu
Idarinne – Venemaa sõdis Austria-Ungari ja Saksamaa vastu.
Teised rinded – Serbia , Itaalia, Türgi, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Inglismaa
4)Mis uued riigid tekivad? Kuidas muutub poliitiline kaart? (kaardi ülesanded)
Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tšehhoslovakkia, Ungari, Austria, Iirimaa, Jugoslaavia.
5)Pariisi rahukonverents – otsused, osapooled, tagajärjed-Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). Versailles `i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga:
-Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid ( Elsass -Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile , Poolale, Tšehhoslovakkiale). -Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu. -Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone, mille suurus jäi täpselt määratlemata .
6)Eestlased I maailmasõjas- Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915 Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase.
7)Tehnilised saavutused, nende roll sõjas-Eestlased tahtsid sõtta minna,said hullusti lüüa, halvendas majandusliku olukorda,toitu vähenes,
8)Ühiskondlikud muutused:naiste roll, „kadunud põlvkond“-Naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, Lühikesed seelikud ja poisipea ,tehastes kasutati massiliste naiste ja noorukite tööjõudu,NAISTE iseseisvumine .
9)Mõisted: Rahvasteliit -Esimese maailmasõja järel rajatud rahvusvaheline organisatsioon ,mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö, Wilsoni 14 punkti,
Demilitariseeritud tsoon- on maa-ala, kus sõjaväe tegevus ei ole lubatud.,
Reparatsioon-Sõjakahjude osaline või täielik hüvitamine kaotajariigi või-riikide poolt sõja võitnud riigile või riikidele.
Rahuleping -Sõda on läbi,püsiv leping,
Vaherahuleping-sõlmitakse mingiks ajaks, Positsioonisõda- kaevikusõda , sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail posit­sioonidel; vastandiks on manööversõda. Atentaat - on tuntud inimese (tavaliselt võimukandja või poliitiku) mõrv või mõrvakatse enamasti poliitilistel põhjustel, kuid mõrval võivad olla ka usulised, ideoloogilised või sõjalised motiivid. Atentaadi eesmärgiks võib olla ka materiaalse kasu saamine.
Compaigne rahuleping-Sõjategevus lõppes pärast seda,kui Saksamaa ja Antandi riigid sõlminud 11.novembril 1918.aastal cv,
Versaille süsteem-1MS järgne poliitiline süsteem, mis kujunes Pariisi rahukonverentsil sõlmitud kokkulepete ja rahulepingute tulemusena;
L.George(1863-1945)Hea esinemisoskusega advokaat Walesist,
W.Wilson( 1856 -1924)Ajalooprofessor ühes USA parimas .ülikoolis, president .aastast.1912
,G.Clemenceau( 1841 -1929)ajakirjanik, poliitik
alates1870. aastatest .78-aastasena mäletas kahte Prantsusmaa hõivamist sakslaste poolt-1870.aastatel ja 1914aastal.
10)1 maailmasõda : miks ajaloos oluline? (skännitud tekst, lk 115 – olemas TERA -s)