Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas (0)

Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal. Sellest ei pääsenud ka Eesti. Eestlastel tuli teha ise valik või see tehti juba nende eest.
Punaarmee eest võitlevad eestlased olid sinna enamasti ebaseadusliku mobiliseerimise käigus sattunud, vabatahtlikke oli vähe. Üheks pataljoniks oli hävituspataljon. Nende ülesandeks oli võidelda metsavendade vastu. Kindlasti oli tõhus võtta hävituspataljoni just eestlasi, et nad leiaksid oma kodukoha metsadest seal varjuvad inimesed. Hävituspataljon purustati sakslaste poolt. Suurem osa Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest võitlesid Punaarmee eest Venemaal 22. Territoriaalse laskekorpuse ridades. 1941. aasta 20. juuli üldmobilisatsiooni käigus mobiliseeriti Venemaa tööpataljonidesse 32 000 Eesti meest. 1941/42. aastal suri iga neljas eestlane tööpataljonis. Seega need eestlased olid õige otsuse teinud, kes mobiliseerimise eest varjusid metsadesse. 1942. Aasta sügisel moodustati uued eesti rahuväeosad, sinna said ka need, kes olid tööpataljonides.
Ka Saksa väejuhatus rakendas Eestis mobilisatsioone, aga seda alles siis, kui nad mõistsid, et eestlastel pole enam usku nendega vabatahtlikult liituda. Metsavendade salgad, idapataljon ja politseipataljonid moodustati vabatahtlikest. Eesti SS-diviisi puhul kasutati osalist sundmobilisatsiooni ja 31. Jaanuaril 1944. aastal kehtestati üldmobilisatsioon. Mobilisatsiooni käigus leidsid paljud ringkonnad, et sakslaste eest sõdides on see parim võimalus kodumaa kaitseks. 1944. aasta talvel hävisid enamus Eesti väeosadest.
Kolmas valik oli liituda Soome armeega. Need kes liitusid soomlastega, tegid seda iseseisva Eesti nimel. Saksa mobilisatsiooni eest üle lahe põgenenud eestlased moodustasid 200. jalaväerügemendi. Rahvuskomitee kutsel kodumaale naasnud soomepoisid suutsid nii mitmeski lahingus silma paista. Siiski sellest ei piisanud .
Teise maailmasõja ajal, mil Eestis oli Saksa ja Nõukogude okupatsioon , lahkus Eestist läände mitukümmend tuhat inimest.
Eestlastel oli teise maailmasõja ajal viis võimalust. Kas põgeneda läände. Varjata ennast metsas ja koos sakslastega vabatahtlikult punaarmee vastu võidelda. Sundmobilisatsiooni käigus Punaarmees, Saksa armees võidelda. Või oma riigi nimel Soome armees võidelda, kuigi Eesti iseseisvust saavutada ei suudetud, siis võideldi hästi. Suure jälje jätsid mobilisatsioonid. Kindlasti ilma mobilisatsioonideta olnuks suurem võimalus oma riigi iseseisvus saavutada.