I maailmasõja sündmused konspekt (0)

1) Sõjaplaanid :
1. Saksamaa Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu 
2. Venemaa Sõjategevus kahel rindel 
3. Prantsusmaa Prantsuse Saksa piirile ehitati kindlustused 
4. Inglismaa Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga  
2) I Maailmasõja põhjused:

• Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
  
• Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
  
• Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid , kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
  
• Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass -Lotringi alad.
  
• Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.
  
• Suurriikide liidusuhete mehhanism ( Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).
  
• Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
  
• Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv.
  

3)Versailles
Pariisi rahukonverentsil (1919-20) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu.

4)Tulemused

Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest.

Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia , Ungari, Jugoslaavia ).

Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks).

Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea ; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned.

Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv.
5) Tähtsamad lahingud:

• Jüüti merelahing
  
• Marne ´i lahing
  
• Ypres ´i lahing
  
• Verduni lahing
  
• Somme´i lahing
  

6) Imperialism - suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust).
7) Miks kolooniaid vallutati :

• majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud ; uued turud oma toodangule).
  
• liigse rahvastiku väljaviimiseks.
  
• kolooniate omamine oli prestiiźne.
  
• vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine).
  
• valitseja / eliidi / rahvuse auahnus .
  
• rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama).
  
• soov pärismaalasi tsiviliseerida jne.
  

8) KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT ):

• Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena.
  
• Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu.
  
• Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma “loomuliku vastase” Prantsusmaa vastu.
  
• Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast.
  

9) ANTANT ( ENTENTE ):

• Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ).
  
• Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel.
  
• Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari.
  

10)Tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise:

• gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada).
  
• kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid.
  
• tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit.
  
• autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini).
  
• lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine.
  

11) Šovinism võib esineda mitmetes vormides:

• Valitseva rahvuse suurriiklik šovinism, millele on omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse;
  
• Vähemusrahvuse kohalik šovinism, mida iseloomustab rahvusliku endassesulgumise taotlus ja teiste rahvuste umbusaldamine ehk  ksenofoobia .
  

12) Balti kubermangud
Areng oli kiire, rahvaarv kasvas, tööstuse areng muutis linna/maarahvastiku osakaalu Riia areng oli märkimisväärne, kujunes keskuseks, Tallinnast pidi saama Venemaa sõjalaevastiku tugipunkt Läänemerel Maaelus arenes ühistegevus , turumajandus Leedus oli areng madalam, tõi kaasa väljavoolu, mis moodustas hiljem olulise poliitilise jõu õiguste nõudmisel Leedule

• Soome Vene imp. koosseisus Soome oli Vene imp. liige alates 19.saj algusest, kuigi omas ulatuslikku autonoomiat Soome oli Venemaa üks arenenumaid piirkondi 15. veeb 1899 veebruarimanifestiga hakati Soome vabadusi oluliselt piirama, mispeale noored koos sotsiaaldemokraatidega hakkasid organiseerima vastupanu
  
• Soome vastupanu Koostati suur palvekiri keisrile, mille allkirjastasid 520 000 inimest, sellele lisas kaalu 1000 kultuuri- ja poliitikategelase avalik pöördumine; see jäi positiivse vastuseta 16. juuni 1904 tulistati kindralkuberneri, ta suri 1905 korraldati Soome autonoomia kaitseks üldstreik (rahvusliku liikumise jõudemonstr.) 1905 nov tühistas tsaar veebruarimanifesti, andis loa Soome esinduskogu valimiseks
  
• Uus venestamislaine Soomes Revolutsiooni mahasurumise järel järgnes Soomes uus venestamislaine Esinduskogu saadeti mitmeid kordi laiali Esinduskogu volitusi vähendati oluliselt Teisalt aktiveerus Soome rahvuslik liikumine, kes hakkas propageerima autonoomia kõrval ka iseseisvusideed