Muistne vabadussõda, II maailmasõda, Vabadussõda (1)

Muistne Vabadussõda ( 1208 – 1224 )
Vallutajad tungisid 1208.aastal Ugandisse , Lahing toimus Ümera jõe ääres metsavahel. Eestlased võitsid.
Sakslased tungisd 1211 . aastal Sakalasse. 1212 - 1215 Turaida vaherahu , millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku.
1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased . Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees.
21.septembril 1217 toimus Madisepäeva lahing.Eestlased kaotasid.Sakala maavanem Lembitu sai surma.Liivlaste maavanem Kaupo sai surma.
Taanlased tulevad Lahing toimus 1219.a.Taanlased vallutasid Lindanise linnuse
( Tallinna).
Rootslased tungisid 1220.a. Läänemaale. Lihula linnus süüdati põlema.
Eestlaste ülestõus: Taanlased tungisid Saaremaale 1222 .a.Eestlased kasutasid
kiviheitemasinaid.Taanlased põgenesid
Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. Saaremaad ei õnnestunud vallutada.
Tartu langemine : Sakslased tungisid 1224.a Tartusse .Eestlased kaotasid
Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse - tappes kõik seesolijad, nii naised mehed kui lapsed. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surmaähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna.
Miks vaenlane võitis ?
Neil oli parem relvastus.
3 võimsat jõudu toetasid-
kirik , kaupmehed ja rüütliordu.
Rüütlid olid elukutselised sõjamehed.
Eestlased kaotasid , kuna neil pold koostööd, relvastus oli vilets ja jõud olid ebavõrdsed
Vabadussõda (1918- 1920)
MILLAL:1918-1920
KUS:Tänapäeva Eesti, Läti ja Venemaa territooriumil
OSAPOOLED:

• Eesti – väejuhataja Johan Laidoner
  Umbes 80 000 meest (Eesti sõjavägi)
  lisaks 4000 Soome vabatahtlikku
  200–400 Taani ja Rootsi vabatahtlikku ning
  20 000 Vene valgekaartlast
  
• Nõukogude Venemaa – väejuhatajad Jukums Vacietis ja Sergei Kamenev
  Umbes 160 000 meest
  
• Saksa Landeswehr – väejuhataja Rüdiger von der Goltz
  Umbes 9500 meest
  

EESTI KAOTUSED: 3600 –4000 langenut, 14 000 haavatut ja 667 vangilangenut TULEMUS:Tartu rahuleping , millega Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti riikliku iseseisvust
I MAAILMASÕDA:
1.1. Sõja põhjused:
Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist
ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
 Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid , kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära
jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi
Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad.
Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.
Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).
Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
Rahvustevahelised vastuolud Euroopas.
Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne.
1.2. Sõja ajend :
1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip)
atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile ( tapeti koos
abikaasaga). (Vt. pilte õpik lk.52-53).
Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia -Hertsegoviina liitmise suhtes
Aaustria -Ungariga; soov luua Suur- Serbia , mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi
rahvaid.
1.3. Sõja algus:
Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike
ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalispoliitilised lepingud .
1.4. Sõdivate koalitsioonide koosseis: (Vt. õpik lk.54)
Keskriigid (4 riiki): Antant (34 riiki):
Saksamaa Prantsusmaa
Austria-Ungari Venemaa
Türgi (1914) Suurbritannia
Bulgaaria (1915) Jaapan
Itaalia! (1915)
USA (1917) jt
I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide
kasutamise:
gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada).
kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid.
 tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel
erilist sõjalist kasutegurit.
autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda
kuni ~ 1 miljonini).
lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas
masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja
õhusõda, kasutati ka zepeliine.
allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba-
ja reisilaevu (näiteks “Louisitania” uputamine koos 1198 reisiaga).
Sõja lõpp:
1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus
tsaarivalitsusega. 1917.a. puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon , mille tulemusel keiser
Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid
bolševikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu
sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega
konsulteerimata).
Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad
sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja
Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene,
Ukraina , Taga- Kaukaasia ).
Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a.
esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja.
Juulis-augustis 1918.a. alustas pealetungi Läänerindel juba Antant.
Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased:
A) Bulgaaria (30.sept.) B) Türgi (30.okt.) C) Austria-Ungari (3.nov.)
Saksamaa ja USA alustasid poolavalikke rahukõnelusi, Saksa armee Läänerindel alustas
taganemist.
Saksa laevastikus puhkes mäss, mis kasvas üle Novembrirevolutsiooniks - keiser põgenes
Hollandisse ja Saksamaal kuulutati välja vabariik. Alustati vaherahuläbirääkimisi
Antandiga.
11. novembril 1918.a. sõlmiti Compiegne ´i vaherahu (Prantsuse marssal Ferdinand
Fochi salongivagunis; NB! II maailmasõja ajal lasi Hitler Prantsusmaa kapitulatsioonile
samas vagunis ja samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda.
Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke.
Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta.
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa . 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping
MRP
MRP-ga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda sätet täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes ehk nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana". Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aasta kevadsuvel aga Bukoviina , mis asus Rumeenias asuvatest Saksamaa naftavarudest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel, avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa aduma Nõukogude poolt lähtuvat ohtu
Saksa saadik Moskvas von Schulenberg andis 1941. aasta 22. juuni varahommikul kell 4.30 Molotovile üle dokumendid , millega Saksamaa kuulutas Nõukogude Liidule sõja. Sama tegi ka Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop, kes Berliinis andis Nõukogude Liidu suursaadik Dekanozovile üle samasisulised dokumendid.
Kumbki pold kaitseks valmistund
Omad raskused tekkitas ka karm talv milleks saksa armeel puudus varustus . Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi . 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn. lend-lease), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas.
Saksamaa vastane koalitsioon
1945 veebruaris toimus Jaltas konverents , millest võtsid jällegi osa Stalin , Roosevelt ja Churchill . Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus.
Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco . Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale
Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist . Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu.
7. – 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile.
Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks.