Mittesõnaline käitumine ja kehakeel 17.10 EKSAMIKS: vähemalt üks raamat kehakeelest Mittesõnaline käitumine Kogu kommunikatsiooni juures mittesõnalist suhtlemist on erinevates kultuurides 60-80%. Kultuuride keskne (tuleb õppida). Kompetentsus mittesõnalises osas oskaksime väljendada ja lugeda mittesõnalist osa. Sõnaline ja mittesõnaline osa oleksid teadlikult võimalikult kooskõlas. Mittesõnalise osa funktsioonid (sh kehakeel): * võime korrata mida oleme öelnud * võime asendada * täiendame sõnalist osa, et emotsionaalselt täiendada * reguleerida tule/stop * võime anda vasturääkivusi (no tule siis Teele) Kehakeele lugemine ei tuleks lugeda sõnaraamatu printsiibil, vaid dünaamikat suhtes, mingil hetkel, kuidas reageerib jne Nägu on kõige informatiivsem, samuti ka jäsemete otsad (aga me ka kontrollime nägu kõige paremini, oskame peita emotsioone, teised kehaosad näitavad tahtmatult väga palju). Mida jälgitakse: - silmad, nägu - ...
mõistetavaks teha. Suhtlemine ei ole üksnes sõnaline tegevus. Üsna oluline hulk infot jõuab meieni ka teiste käitumist jälgides. Albert Mehrbian'i järgi oleks jaotus selline: · 7% verbaalne (sõnaline); · 38% vokaalne (hääle valjus, toon, rütm); · 55% kehakeel, põhiliselt näoilme. Üldiselt kasutavad inimesed üheaegselt nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. 1.3 Mitteverbaalne ehk mittesõnaline suhtlemine Kas see nii täpselt on, ei julge kinnitada ega vastu vaielda, aga kindlasti on olukordi, kus me saame kehakeelt jälgides rohkem infot (ehk ka tõesemat infot) kui sõnadest. Seda eriti juhtudel kui need omavahel ei ühildu. Mittesõnaline ehk verbaalne käitumine koosneb mitmetest komponentidest: · Isikuruum; · Näoväljendused; · Silmside; · Vokaalsed vihjed; · Kehakeel. 1.3 Verbaalne ehk sõnaline suhtlemine Verbaalne sisaldab:
mitte ei muutu iseseisvaks nähtuseks. Esinemislaad on kooskõlas sõnumi sisu ja meeleoluga. Hea esinemislaad on loomulik ja isikupärane. Hea esinemislaad on mitmekesine hõlmates erinevaid vahendeid. Kõne alustamine kestab kuni kümme protsenti kõne üldmahust. See hõlmab, ette minekut, kuulajatega kontakti loomist ja avangut. Ette minekul on oluline kindel kõnnak ning aeg ennast paika sättida. Kuulajatega kontakti loomine läbib kolme etappi: mittesõnaline kontakt, pöördumine ja esitlemine. Pöördumine tähendab kuulajate nimetamist, määratletakse, öeldakse välja see kellele räägitakse. Hea pöördumine on tabav, taktitundeline ja teisetasandiline. Esitlemine tähendab enda tutvustamist kuulajatele. Esitleda tuleb ennast võõrale kuulajaskonnale. Kõne avangu eesmärk on äratada kuulajate huvi ja anda selgust, millest tuleb jutt. Avang kujundab suhtumise kogu järgnevasse kõnesse. Hea avang köidab,
tähistab 5) Loomulikud- ja tehiskeeled Loomulik keel on kellegi emakeel. See on ka variatiivne(murre, släng) Tehiskeel on inimese loodud keel, mis pole kellegi emakeel. Sellel puudub variatiivsus. 6) Tähistava ja tähistatava suhe Tähistava ja tähistatava suhe on mõtteline, pole seotud objektiga. Seos on ka kokkuleppeline. 7) Verbaalne suhtlemine- Verbaalne suhtlemine on sõnaline suhtlus. Mitteverbaalne suhtlemine- Mittesõnaline suhtlus. (Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.) 8) Eesti keele murderühmad, murded ja murrakud. Murderühmad: a) Põhja-Eesti murderühm- Murded: saartemurre; läänemurre; keskmurre; idamurre b) Lõuna-Eesti murderühm- Murded: Mulgi murre; Tartu murre; Võru murre c) Ranniku murderühm Murrak põhineb mingil murdel, kuid erineb sellest natukene kihelkonniti. 9) Sotsiaalsemurde mõiste (släng) Släng- Mingi rühma või ühiskonnaklassi keelekasutus.
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Dementsus vanadel inimestel Küsimused: 1. Mis on demenstsus? 2. Kuidas hakkab arenema dementsus, ja kellel? 3. Dementsuse 4 põhitüüpi... 4. Kuidas progresseerib haigus? 5. Kuidas saab meditsiin aidata? 6. Kuidas kergendada patsiendi elu? Hüpotees: Tavaliselt diagnoositakse dementsust juba selgeltväljendunud haiguse perioodis. Kui õigeaegselt alustatakse raviga, siis on võimalik kauem säilitada nii haigete kui koduste elukvaliteeti. Vahel harva võib esineda ka dementsust, kus on tegemist pöörduva muutusega, kuid seda ainult varajase vahelesegamise korral. Üldiselt on aga dementsuse korral tegemist süveneva elukvaliteedi langusega. Admetekogumismeetod: http://www.alzheimers.org http://raulpage.org/koolitus/omaste/index.html http://www.inimene.ee http://www.med24.ee/perearst/article_id-5103 1. Mis on dementsus? Dementsus on sümp...
õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab. Faktorid, mis võivad suurendada agressiivsuse käitumise tõenäosust Uimastavad ained(alkohol,ravimid,narkootikumid) Psühhootiline seisund(häiritud tegelikkuse tunnetus, näiteks skisofreenia puhul) Isiksusehäired(antisotsiaalne ehk düssotsiaalne) Orgaanilised ajukahjustused(näiteks kasvajad teatud ajupiirkonnas) Varasem vägivaldsus Jõuguna toimimine Mittesõnaline suhtlemine 38% VOKAALNE INFO JAOTUS 7% VERBAALNE 55% KEHAKEEL Mitteverbaalne käitumine koosneb mitmest komponentidest : Isikuruum Näoväljendused Silmside Vokaalsed vihjed Kehakeel Kehakeelel on oma roll Et rõhutada ja täiendada sõnu Et asendada sõnu Isikuruum Ed. Hall’i järgi eksisteerib : 1) Intiim distants 2) Isiklik
Samamoodi tehti ka ülespoole teste, kui laps ületas oma vaimse vanuse. Intelligentsuskvoot ehk IQ. William Stern võttis kasutusele selle. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. Tänapäeval kasutatakse vastavaid tabeleid. Selle punkti arv ongi IQ väärtus. Üks enamlevinumaid teste on intelligentsustest- nii täiskasvanutele kui ka lastevariant. J.C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi, mis on mittesõnaline intelligentsustest, milles mindaks siis aina raskemate ülesannete juurde. Kõigil ülesannetel on sama põhimõte. Testitulemuste alusel ei saa teha põhjapanevaid järeldusi, kuid test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest.
pidi leppima kolmanda kohaga, ettevaatlik-arg Esindatakse teadja või asjatundjana: kunstiteadlasena võin kinnitada, et.... Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 17. UUDISE KALLUTATUSE TUNNUSED Kõnelejat näidatakse ebameeldivas valguses:torises, kokutas, halises, vihjas Kõneleja on midagi halvasti teinud: võttis omaks, tunnistas, süüdistas, rõhutas Autor pole kõneleja ütlusega nõus: tunnistas, väitis, möönis Kõneleja mittesõnaline tegevus: naeris, noogutas, ahmis õhku, raputas pead Annavad edasi autoripoolse hinnangu kõnelejale: irooniliselt, põlglikult, üleolevalt Annavad edasi ebameeldivaid emotsioone: kurjategija, terrorist Võivad tekitada kaastunnet: vang, vabadusvõitleja Tema süüdimõistmist: pettur, varas Positiivseis tundeid: suurim, parim 18. Uudise raamistamine(TERA) Fakte on palju ja nende hulgast tuleb teha valik Määratletakse probleemid; diagnoositakse põhjused; antakse moraalsed hinnangud;
probleemidega tegemises. Teine tehnika on küsimine, enamasti täpsustamine. Selle esinemist on välja toodud kolmes vormis: suletud küsimus - kuulaja esitab küsimuse, mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab; avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot, küsimus puudutab rääkija antud infot lähedalt; suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne. Soodustamine on kolmas kuulamistehnika. See on kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab võimaluse rääkimist partnerile, või jätkata seda pärast pausi. Selle pärast võib olla:1) ukse avaja,2) kaja - kes kordab öeldu viimast, et rõhutada fraasi, 3) julgustaja - toetab rääkijat ja aitab talle kaasa. Neljandaks kuulamistehnikaks on ümbersõnastamise ehk aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale. Sellele aitab kaasa: sisu ümbersõnastamine – teiste sõnadega sama mõtte väljendamine, et kontrollida arusaamise täpsust
(P-Eur inimesed zestikuleerivad vähem kui Vahemere maade elanikud) * suhtluse tempo ja viis sõltub kultuurist eestlased räägivad soomlastest kiiremini, soomlased räägivad kõnevooru jooksul kauem, soomlane kuulab kauem, esitab täpsustavaid küsimusi, eestlane kannatamatum, otsekohesem arvamuse avaldamises. Iga uus õpitud sõna peegeldab võõrast kultuurimaailma. Teist kultuuri õpib paremini, kui vestluspartnerid mõistavad üksteise emakeelt. (sõnaline ja mittesõnaline on kooskõlas) How are you? viisakus (vastus sama) Ülesanded 1. Kas loomade ja inimeste keelt peaks omavahel vastandama? Kas inimkeel on midagi suuremat ja kõrgemat kui loomade keel? Mida arvata väitest, et inimkeel ei ole keele ülim vorm, vaid lihtsalt üks keele vormidest? 2. Mis on ühist valetamisel ja fantaseerimisel? Kas valetamine võib olla hea ja fantaseerimine halb? 3. Seleta: ,,Keele kuritarvitamine tekitab hinges pahelisust." (Sokrates) 4
andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine (Weebly 2010). 1.2.4 Küsimine, enamasti täpsustamine Kolmes vormis: suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab. Avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot. Suunatud küsimus - kahe eelneva vahepealne (Weebly 2010). 1.2.5 Soodustamine, jätkutehnikad Kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: ukse avaja - kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata kaja - korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni julgustamine - mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine
· Esindatakse teadja või asjatundjana: kunstiteadlasena võin kinnitada, et.... · Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 18. UUDISE KALLUTATUSE TUNNUSED Hinnangulised verbid: · kõnelejat näidatakse ebameeldivas valguses (torises, kokutas) · kõneleja on midagi halvasti teinud (tunnistas, möönis) · autor pole kõneleja ütlusega nõus (väitis, nentis) · kõneleja mittesõnaline tegevus (naeris, kehitas õlgu) · annavad edasi autoripoolse hinnangu kõnelejale (irooniliselt, põlglikult) · annavad edasi ebameeldivaid emotsioone (kurjategija, terrorist) · võivad tekitada kaastunnet (vang, vabadusvõitleja) · ülivõrded (suurim, parim) 19. Uudise raamistamine(TERA) Fakte on palju ja nende hulgast tuleb teha valik · Määratletakse probleemid · diagnoositakse põhjused
Mina standardid Eesmärgid eneseregulatsioon Üldine ja spetsiif eneseh kajastavad psüühikas mõneti erinevadi asju Spetsiif: kajastab enam inimese väärtusi ja võib reguleerida motivatsiooni ebaadekvaatne tagasiside ja tunnustus võivad isegi takistada õppimist ning hoopis tatava puudujäägi kogemine kannustab pingutusi. Üks eneseh kui motivatsiippni sisendi käivitaja on antud tegevse v valdkonna olulisus lapsele. Lisaks peab laps tundma, et see …. Tagasiside on me sõnaline v mittesõnaline reaktsioon teiste in käit. Tagasiside pole info sellest mida kujutab endast see v teine inimene. Efektiivne verbaalne tagasiside on: 1. in peab kasutama pos ja neg kuid dom pos 2. efektiivne tagasiside on kirjeldav mitt ehinnanguline 3. vahetu tagasiside on efektiivsem kui edasilükatud 4. efektiivne tagass on pigem spetsiifiline kui üldone 5. ef tagass on konstrutiivne mitte destr, mida motiveerib soov aidata teist. 6. ef tagass ei korma suhtlemist üle.
SUHTLEMISTASANDID (ERIC BERNE) 1. Tasandite iseloomustus Transaktsioonianalüüsi võttis 1960. aastate alguses kasutusele E Berne. Ta väitis, et igal inimesel on kolm minatasandit: · vanem · täiskasvanu · laps Kõik kolm mõjutavad inimese käitumist. Suhtlusstiil oleneb sellest, millisel tasandil parasjagu ollakse. 1.1. Vanem Käsud, keelud, reeglid, seadused. Vanemlik pöördumisviis tõrelemine ja õrnutsemine. Tugevad küljed: · autoriteetne väljenduslaad · kalduvus asuda õigustetaastaja või kaitsja ossa · veendumus moraalinormide vankumatuses Negatiivsed küljed: · tardunud mõtlemine · autoriteetide ületähtsustamine · enesekriitika minetamine · kamandajatoon · karm ja tõrjuv hääl Enam kasutatavad sõnad: tohib, ei tohi, lõpeta, ära tee, alati, mitte kunagi, vastik, rumal, naeruväärne, suurepärane, tuleks, peaks Vanematasand võimaldab · võimaldab üle võtta reaalne vanemlik roll...
Naeratus oli algselt ähvarduse väljendus, praegu aga tähendab see muude sõbralike liigutustega koos rahulolu või heasoovlikkust. Õlgade kehitamine on üldtuntud liigutuse hea näide ja tähendab seda, et inimene ei tea või ei saa aru, millest on jutt. See liitliigutus koosneb kolmest osast: laialilaotatud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Nii nagu sõnalised keeled erinevad üksteisest sõltuvalt kultuuritüübist, nii erineb ühe rahvuse mittesõnaline keel teise rahvuse omast. Samal ajal kui mingi liigutus on ühe rahvuse piires üldtuntud ja selge tähendusega, ei tarvitse sel teise rahvuse jaoks mingit mõtet olla või tähendab see siis hoopis vastupidist. TUNTUD ASENDID JA LIIGUTUSED Sajandeid tagasi kasutasid mehed kilpi, et kaitsta end vaenlaste odade ja nuiade eest. Tänapäeval pruugib tsiviliseeritud mees iga kättejuhtuvat eset sümboolse kilbina, millega kaitseb end füüsilise või sõnalise kallaletungi puhul
lahtimõtestamise adressaadi poolt. Osgood & Schrammi tsirkulaarne mudel Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Suhtlemisprotsessis osalejad: · Kommunikaator- info andja. · Retsipient- info saaja. · Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav: 1) sõnaline väljendusvahend 2) mittesõnaline vahend 3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus. Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika. Suhtlemisoskuse üks näitajaid on semantiline kompetentsus- ühelt poolt suutlikkus tõlkida oma sõnum adressaadile arusaadavasse keelde, teiselt poolt oskus dekodeerida teate märgiline struktuur, tabada märkide tähendus.
Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Suhtlemisprotsessis osalejad: Kommunikaator- info andja. Retsipient- info saaja. Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav 1) sõnaline väljendusvahend 2) mittesõnaline vahend 3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus. Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika. Suhtlemisoskuse üks näitajaid on semantiline kompetentsus- ühelt poolt suutlikkus tõlkida oma sõnum adressaadile arusaadavasse keelde, teiselt poolt oskus dekodeerida teate märgiline struktuur, tabada märkide tähendus.
andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab · avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot · suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne 3. Soodustamine, jätkutehnikad- kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine
ja eelistusi kiituse 17 X Pakub erin. lah, informeerib võimalst käsitlemine; etc 18 X Tänab kaebuse/kiituse eest 19 X Väldib hinnanguid, on kirjeldav 20 X Teenus personaliseeritakse 1 kl - klient 2 MV mitteverbaalne ehk mittesõnaline 3 ParakeeLsõnadega kaasnev mittesõnaline väljenduslaad(rõhutused,hääletoon,intonatsioon,pauside kasutamine jne) 4 V verbaalne ehk sõnaline suhtlemine 21 X MV väljendab huvitatust, osavõtlikkust 22 X Kõne signifikats5. aste on kõrge IV Kontakti lõpet. Jälgi nii sõnalist 23 X Enne tehingu lõpet
adekvaatselt (vastab antud olukorrale ja inimesele) ja parterit arvestamata. Suhtlemine on tähendust omav ja omistav käitumine, mida väljendatakse märkidega. Suhtlemine toimub emotsioonide ajendil. Tunded on tähenduse käibemõõt. Ükskõiksuse taga on varjatud tunded. Suhtlemisel on 3 peamist aspekti info, mõju ja taju. Info antakse edasi vaid märgid (sõnad), ilma emotsiooni, hääletooni lisamata. Mõju eelkõige mittesõnaline sõnum (intonatsioon, kehahoiak, zestid). Info kohalejõudmist mööravad filtrid. Filtreid parandavad 4,5 filtrit suhe endaga (enesehinnang, milliseid kaitseid kasutan, kas ma tean, kes ma olen, eneseväärtustamine) , suhe loodusega/jumalaga, suhe teistesse, suhe ühiskonda. Mina tähtis OK+/tähtis Sina OK- Sina OK + Mina OK- Kontakt ja suhtlemisakt Kontakt on kahepoolne seisund suhtlevate partnerite jaoks, mis avaldub kindlate tunnustena,
* suletud küsimus kuulaja esitab küsimuse, mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab; * avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot, küsimus puudutab rääkija antud infot lähedalt; * suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne. (Antsov, 2005) 2.3 Soodustamine Kolmas kuulamistehnika on soodustamine kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi. Seejuures võib... * ... olla ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata; * ... olla kaja korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni; * ... julgustada mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida
Keskmine on 90-109 punkti. Oluline on eristada IQ väärtus loovusest Merilin Machi'l oli IQ 230, kuid Einsteinil 173. Väga populaarsed testis on David Wexhsleri intelligentsustestis lastevariant ja täiskasvanute variant, neid peetakse parimateks testideks üldse. Binet-Simoni ja Wechsleri testide puudused on: ebavõrdne olukord probleemide tundmine aitab õigesti vastata; keele tundmise vajadus. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi 1938 mittesõnaline intelligentsustest, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde. Ülesanded ei nõua erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Peavad olema kujundite nägemise harjumus ja testi pliiatsiga täitmise oskus. Ameerika Ühendriikides kasutatakse teste muu hulgas selleks, et õpilasi klassidesse jaotada. Nii võivad lapsed, kes said vähem punkte, sattuda mahajääjate klassi ning mõjutada inimese elukäiku.
Seetõttu tuleks esitada lühikesi lauseid ja küsimusi. · Vestluse käigus püüda delikaatselt ja inimese eneseväärikust riivamata selgitada, kus ta asub ja mis nädalapäeva, kuuga on tegemist. · Inimene võib ka ärrituda sellest, kui temast aru ei saada, seepärast püüda mõista, mida ta võiks öelda tahta. · Kõnehäire süvenedes muutub häire all kannatajale oluliseks mittesõnaline suhtlemine. Seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi. · Puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist, seetõttu iga puudutus peaks olema õrn ja aeglane. · Tablettidest kasutatakse Exeloni (rivastigmiin), peamiselt kerge ja mõõduka raskusastmega dementsuse raviks. Hilistaadiumis ravim efekti ei anna. Ravitavad dementsused Kirurgiliselt - Normaalrõhu hüdrotseefalus - Kasvajad
andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab · avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot · suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne Soodustamine, jätkutehnikad- kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine
4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole
4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 5. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole
1. HEA SUHTLEJA Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Õigem definitsioon ,,heale suhtlejale" oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Kas Sinul on olnud olukordi, kus Sa oled kokku sattunud mõne inimesega, kes ainult lobises ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitn...
Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne (skeemil konnotatiivse sees) tähenduse esemeline, materiaalne külg Konnotatiivne tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus
tähelepanuoskust. Vastavast empiirilisest ja teoreetilisest kirjandusest selgub, et vastamine takistusele ja töömälu omavad seost tähelepanuoskustega. Seega on oodatud, et uuritavatel on võrreldes kaaslastega madalam töömälu ja takistusega tegelemiseoskus. 2. 2. 2. Meetodid Uuringus kasutati nii kuulmismälu- kui ka nägemismälu hindamist. Töömälu hinnati kasutades üheksat ülesannet. Neli olid sõnalised ülesanded, kus tuli meenutada numbreid, sõnade nimekirja meenutamine, mittesõnaline meenutamine ja sõnade 7 loetellu sobitamine. Kaks mittesõnalist ülesannet olid vahetüki meenutamine ja labürindimälu. Peale selle kontrolliti veel kuulamismälu, loendamise meenutamist ja tagurpidi numbriridade meenutamist. 2. 2. 3. Tulemused Sellest uuringust selgus, et nägemismälu on paremini arenenud kui kuulmismälu ja
tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. Teine tehnika on küsimine, enamasti täpsustamine. Selle esinemist on välja toodud kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab · avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot · suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne Kolmas kuulamistehnika on soodustamine - kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine
Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust. Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Teade märkide kogum, mida kommunikaatorid jagavad Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Kanal teate (sõnumi) vahendamise viis Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne 1
Vanemal tuleb õppida oma heakskiitu väljendama nii, et laps seda tunnetab. Selleks on vaja kindlaid oskusi. Ometi kipub enamik vanemaid kujutlema heakskiitu passiivse nähtusena meeleolu, hoiaku või tundena. Rääkimine võib mõjuda tervendavalt, tuues kaasa positiivse muutuse. Ent see peab olema õige rääkimine. Sama kehtib ka vanemate kohta. Viis, kuidas lastega räägitakse, määrab ära selle, kas vanematest on abi või mõjub nendega suhtlemine hoopiski negatiivselt. 2.3. Mittesõnaline heakskiidu väljendamine Sõnumeid võib edastada sõnade abil või mitteverbaalsete sõnumite abil. Viimaseid antakse edasi zestide, pooside, näoilmete või käitumisega. Nt. lehvitades paremat kätt endast väljapoole, peopesa lapse suunas mõistab laps üsna tõenäoliselt seda kui sõnumit : "Mine minema". Pöörates peopesa sissepoole viibates käega enda suunas ja laps tajub seda kui sõnumit: ,,Tule siia". Viimane väljendab heakskiitu, esimene mitte. 2.4
keele vormidest? Hea võimalus teise kultuuri kõnekäitumist tundma Need, kes võõraid õppida on siis, kui vestluspartnerid mõistavad üks- 3. Mis on ühist ja erinevat valetamisel ja fantaseerimisel? Kas valetamine keeli ei tunne, ei tea teise emakeelt: emakeeles rääkides püsivad sõnali- võib olla hea ja fantaseerimine halb? midagi ka oma enda ne ja mittesõnaline väljendus kooskõlas. 4. Tõlgi lk 7 esitatud liiklusmärkide keeles olev sõnum eesti keelde. keelest. Näiteks inglise keeles kõnelejal on oluline teada, et 5. Kuidas mõista Sokratese mõttetera Keele kuritarvitamine tekitab hinges Johann Wolfgang von kui küsitakse viisakalt How are you? 'Kuidas käsi pahelisust. Goethe käib?', ei eeldata, et vastaja hakkaks pikalt aru and-
Kui niisiis teine auto temast mööda sõidab, tekivad autojuhi organismis füsioloogilised muutused ja ta vihastub nii, et tekib tahtmine mööduvale autole otsa kihutada. Teiste inimeste hea või halb suhtumine teisse johtub sellest, kuivõrd te austate nende ruumivönöndit. Uuringud näitavad, et pealtnäha lahedaid inimesi, kes teistele õlale patsutavad ja vestluse ajal pidevalt partnerit puudutavad, peetakse sisimas ebameeldivaks. 10.1 KOKKUVÕTE Kehakeel on mittesõnaline suhtlemisviis, mida me kõik iga päev kasutame. Kui õpid seda tõlgendama ja ise õigesti kasutama, on sul sellest palju kasu nii töös kui ka suhetes kolleegidega. Oskusest tõlgendada läbirääkimiste, müügitehingute sõlmimise, töövestluste ja personaliga suhtlemise käigus tehtavaid vaevumärgatavaid või koguni varjatud liigutusi võib sõltuda see, kas saavutame edu või kukume läbi. 11.1 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU Anne 1/ 2000, lk 64 65 Susan Quilliam. "Lapse kehakeel
Võimalikud põhjused: ·Kooliharidus parem ·Parem toitumus ·Vähem haigusi lapsepõlves ·Vanemad tegelevad oma lastega rohkem Enamlevinud testid D.Wechsler (1896-1981) Wechsler Adult Intelligence Scale Lastele (WISC) ja täiskasvanutele (WAIS, 1955); peetakse parimateks; Eestis olemas 11 alaskaalat, järjest keerulisemaks muutuvad; eesm määratleda tase, kust inimene ei suuda edasi vigadeta lahendada Raveni progressiivsed maatriksid, 1938 J.C. Raven Mittesõnaline, järjest keerulisemad ülesanded (kokku 60); ei nõua mingeid eelteadmisi. Vastaja õpib testi tehes-raskemate ülesannete lahendamiseks peab olema aru saanud kergemate loogikast Mõõdetakse järelduste tegemise oskust, analüüsivõimet Eraldi lastele ja täiskasvanutele Eestis laste testimiseks olemas veel Kaufman-ABC (Assessment Battery for Children) Emotsionaalne intelligentsus Edukus sõltub rohkem just sellest, Daniel Goleman EQ osad:
Mõned ülesanded püüavad hinnata lapse võimekust järjestikuses tunnetusprotsessis, näiteks korrata kuuldud arvu numbrite kaupa või jäljendada eksaminaatori poolt lauale koputatud rütmi. Mõned ülesanded kontrollivad lapse suutlikkust töödelda üheaegselt esitatud informatsiooni, näiteks meenutada leheküljel segipaisatult paiknevaid kujundeid. Teiseks uuenduseks on testis osutatud eriline huvi puuetega laste ja kultuuri- või keeltevähemuste vastu. Selleks on testi lülitatud mittesõnaline osa, milles küsimused esitatakse pantomiimina ja neile võib vastata zestidega. See osa on eriti oluline, et hinnata lapsi, kes ei oska piisavalt rääkida inglise keelt või kes on kuulmispuudega. Neuropsühholoogiline test. Intelligentsuse testimise laiendusena püütakse närvikliinikus avastada patsiendi konkreetset puudust tunnetamisel. Selleks uuritakse, miks ta vastas küsimusele valesti. Testis võib sisalduda terve blokk aritmeetikaülesandeid, mida testija loeb testitavale suuliselt
hakkama ei saa. IQ mõiste võttis kasutusele William Stern, algselt tähendas see vaimse ea ja kronoloogilise ea jagatist korda 100, kus kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust; vaimne vanust tähendab inimese vanust vastavalt testi järgi saadud punktidele. Tänapäeval enimkasutatavad on Wechsleri testid (WAIS täiskasvanutele, WISC lastele, koosneb 11 alltestist, mis on nii sõnalised kui ka mitteverbaalsed). Raveni progressiivsed maatriksid: mittesõnaline, näitab ka ülesannetest õppimise võimet. Kultuurist sõltumatu. IQ testi veebiversioonis saab proovida (inglise keeles) näiteks siin NB! Veebiversioonis testide tulemusi (numbreid) tuleb võtta üsna skeptiliselt, kuna IQ skoor ei ole mitte absoluutne vaid suhteline number, st võrdlus mingi grupiga. Kõikvõimas internet kahjuks ei avalda, milline on seal läbiviidavate testide normgrupp... Lisalugemist intelligentsusest:
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus ...
Materjali mälus säilitamise aja järgi: - Sensoorne mälu: meeleelunditest tulnud info automaatne salvestamine. Unustamine algab kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse edasi primaarsesse mällu. Info liik on sensoorne ja maht piiramatu. - Primaarne ehk lühiajaline mälu: sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Uue info lisandumine põhjustab unustamist. Mälu kestvus paar sekundit. Mittesõnaline informatsioon saadetakse autom edasi sekundaarsesse mällu, lühimällu ei salvestata. Info liik on sõnaline ja maht 7 +/- 2 ühikut - Sekundaarne ehk pikaajaline mälu: mälu maht on suur (aastaid sälilitatud info), info kättesaamine aeganõudvam. Info liik on pm piiramatu, ühik aastaid või kogu elu. ???puudu Tulvingu mälustruktuuride liigid (pikaajalise ehk püsimälu liigitamine):
Suhtlemine informatsiooni vahetus. infoliikumine inimeste vahel. (allikas/saatja -> teade -> kanal -> vastuvõtja) · Infot kannab märk - sõna, zest vm, millele saatja ja vastuvõtja omistavad sellele sama tähenduse · Kanalid: verbaalne ja mitteverbaalne; vahetu ja vahendatud; personaliseeritud ja anonüümne · Termonoloogia: kommunikatsioon(+inimesepoolne subjektiivne emotsioon) ja interaktsioon(vastastikune mõjutamine) Mitteverbaalne suhtlemine · Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga; mitteverbaalne universaalne nt emotsioonide lugemine. Edward Hall suhtlemine loomariigis verbaalselt vähe. · Mitteverbaalse suhtlemise kanalid: Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette
säästab aega; viivitamatu tagasiside; vahetu kontakt; saab esitada küsimusi, selgitada ja täpsustada puudulikult või ebaõigesti esitatud mõtteid; võimalik muuta sõnumi saaja suhtumist, arvamust, hinnanguid ja seisukohti; alati pole otstarbekas kasutada suurtes ettevõtetes; suure hulga kokkukutsumisel ei esita kõik osavõtjad täpsustamist või täiendamist nõudvaid küsimusi; suhtlemisvormi kaduvus. Kehakeel: mittesõnaline suhtlemine on teabe edastamine viisil, kus sõnumi saatja ei väljenda oma mõtteid rääkimise teel; mittesõnaline suhtlemine hõlmab näoilmet, silma-, käe- ja kehaliigutusi, hääletooni jms - kehakeel; see selgitab, täiendab ja võimendab räägitavat; kehakeele eesmärk on inimese sisetunde parem esiletoomine, ka mulje jätmine. 9.4. Kirjalik suhtlemine Kirjaliku suhtlemise hulka kuuluvad kirjad, meeldetuletused (memod), ettekanded,
15. Ea soovimatut puudutamist, kallistamist või suudlemist; tagajärjed tõenäolisemalt kui mittepartnerist isiku toime pandud vv ohvritel. sõnaline ahistamine naistest 24% kohta oli tehtud neid solvanud seksuaalse alatooniga Politsei ja muude ametiasutuste poole pöördumine- (33%)partneri ja 26 % mittepartnerist isiku toime märkusi või nalju; mittesõnaline ahistamine, sh küberahistamine 11% naistest oli saanud pandud vv ohvritest pöördusid kas politsei vm organisats, nt ohvrite tugiorganisats poole alles pärast soovimatuid seksuaalse kõige raskemat vvjuhtumit.
Mass communication Pragmatics Development communication Semiotics Communication studies Discourse analysis Organizational communication Audiology Sociolinguistics Speech therapy Conversation analysis Forensics (debate) and courtroom communication Mitteverbaalne suhtlemine Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne näit emotsioonide lugemine! Edward Hall suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe! Mitteverbaalse suhtlemise kanalid Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi
Sõnumis peavad olema kõik elemendid, kuid neid väljendatakse lühidalt ja konkreetselt. Tühi jutt ja täitesõnad vähendavad kehtestava käitumise tõhusust. Kui sõnumi mõni osa on liiga pikk, siis väheneb mõjukus tervikuna. On olukordi, kus mõnda sõnumi osa tuleks väljendada mittesõnaliste suhtlemisvahendite abil. Kehtestava käitumise väljendamisel on mittesõnalise tasand samavõrd tähtis kui sõnaline, eriti jälgib partner nende kooskõla. Kui sõnaline ja mittesõnaline väljendustasand on teineteisele vasturääkivad, väheneb kehtestava sõnumi mõju suurel määral. 56 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI Kui eelpool toodud näites vastatakse segajale kolmel korral ühe ja sama vastusega, siis kasutatakse nn "rikkis plaadi" tehnikat, mis seisneb selles, et kehtestaja kordab mitmeid kordi kiretult oma seisukohti. Ta on järjekindel ja varieerib pisut argumentide sisu. Otstarbekas on sarnase hääletooni kasutamine
Nimelt on leitud, et pereliikmed teavad üksteise tugevusi ning nõrkusi ja seega on neil vajadusel lihtne oma lähedasele vajadusel kahju tekitada. Samuti saab pereliikmete peal end hõlpsamini nö välja elada. Koduvägivalla all kannatajad kipuvad ka ise seda tarvitama teiste pereliikmete peal. Seksuaalne ahistamine seksuaalse ahistamise näol on tegemist olukorraga ,,...kui esineb seksuaalse olemusega mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna." (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/73/EÜ, 23. september 2002) Ka seksuaalne ahistamine on väga levinud uuringud näitavad, et 40-50% naistest kogeb tööl, koolis, ülikoolis seksuaalset ahistamist. Seksuaalset ahistamist mõjutavateks faktoriteks peetakse:
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
– Mitteverbaalsed suhtlemiskanalid – Petlik kommunikatsioon – Suhtlemismängud – Nõustamine Kommunikatsioon Interpersonal Communication Mass communication Development communication Communication studies Organizational communication Sociolinguistics Conversation analysis Cognitive linguistics Linguistics Pragmatics Semiotics Discourse analysis Audiology Speech therapy Forensics (debate) and courtroom communication Mitteverbaalne suhtlemine • Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne – näit emotsioonide lugemine! Edward Hall – suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe! • Mitteverbaalse suhtlemise kanalid • Pilk – tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk – suhete indikaator, kõnekorra edasiandja • Miimika – universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) • Pantomiimika – poosid, liigutused, kehakeel
tajumine Somatosensoorne (keha- Pole teada Keerukate kujundite taktiilne äratund mine tundlikkuse) süsteem (pimedate punktkiri ehk Braille) Liikumine Terviklikud tahtlikud liigutused Liikumine ruumi kontekstis Mälu Sõnaline mälu Mittesõnaline mälu Keel Kõne, lugemine, kirjutamine, arvutamine Kõne tooni muutused ? Ruumilised protsessid Geomeetria, suunataju, kujundite mõtteline pööramine © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
