Mittesõnaline käitumine ja kehakeel (0)

Mittesõnaline käitumine ja kehakeel

17.10
EKSAMIKS: vähemalt üks raamat kehakeelest
Mittesõnaline käitumine
Kogu kommunikatsiooni juures mittesõnalist suhtlemist on erinevates kultuurides 60-80%. Kultuuride keskne (tuleb õppida).
Kompetentsus mittesõnalises osas – oskaksime väljendada ja lugeda mittesõnalist osa. Sõnaline ja mittesõnaline osa oleksid teadlikult võimalikult kooskõlas.
Mittesõnalise osa funktsioonid (sh kehakeel):
* võime korrata mida oleme öelnud
* võime asendada
* täiendame sõnalist osa, et emotsionaalselt täiendada
* reguleerida – tule/stop
* võime anda vasturääkivusi (no tule siis – Teele)
Kehakeele lugemine – ei tuleks lugeda sõnaraamatu printsiibil, vaid dünaamikat – suhtes, mingil hetkel, kuidas reageerib jne
Nägu on kõige informatiivsem, samuti ka jäsemete otsad (aga me ka kontrollime nägu kõige paremini, oskame peita emotsioone, teised kehaosad näitavad tahtmatult väga palju).
Mida jälgitakse:
- silmad, nägu
- žestid kätega, kogu käe liigutamine
- jalgade liikumine
- keha hoiak, liikumine
Kui keha osad annavad erinevat infot, vastuolus , tekitab küsimust.
MEELED
Infot annab kõik see, mis on nähtav: riided, kehahoiak , aksessuaarid, näo värv, soeng , pinged – väiksed liigutused,
Kõik mis on kuuldav : hääletoon, pausid , kokutamised, katked, mõminad, virvendused, sahistamised, pastaka klõbistamine
Kõik mis on puudutatav: keha temp, kas vastu võetud, kas üldse puudutatakse/tõrjub, kas tõeline või teeseldud,
Haistetav: loomulikud kehalõhnad (soodustavad/tõrjuvad), kunstlikud kehalõhnad
Maitsmine
Intuitiivne kogemus: sünteesitakse kõigest sellest, mille inimene meeltega vastu võtab
Kunstlikud vahendid, millega inimene ennast dekoreerib: kõrvarõngad, riided, aksessuaarid, parukad.
Milliseid kehaliigutusi jälgime:
*Näoliigutused – kurbus , rõõm, üllatus, vastikus, raev , viha (ei ole sotsiaalselt õpitud, vaid evolutsiooniliselt olemas)
*Žestid – käeliigutused, mis kaasnevad kõnega või omavad iseseisvat tähendust.
- Embleemid – märgid, millega võime anda kohe seletuse (pöial püsti, naeratus- ei tule sulle kallale);
- illustraatorid – täiendavad sõnalist teksti, kirjeldavad seda juurde, võivad olla iseseisva tähendusega (vahemaa, suurus, kuju, rõhud, rütmid);
- regulaatorid – liigutused partneriga, millega jagatakse osi (peatu, jätka, tule)
- adapterid – liigutused, mis aitavad meil kohaneda pingesituatsioonides, võivad olla suunatud esemetele, endale, partneritele (pastaka klõbistamine, seeliku kruttimine, trummeldamine, lehitsemine). Pinge mingisse tegevusse suunamine. Enesele suunatud adapterid – juuste kruttimine, kratsimine, nina puudutamine. Teistele suunatud adapterid – korjavad teistelt karvu, sodi . Informeerib meid sellest, et inimene on kontaktiks liiga ärev, liiga pinges.
*Kehaasendid – mida kõige tihedamini kasutatakse: kükitamine (sügav kükk), välja sirutatud jalgadega istumine , põlvitamine, jalad küljel istumine, rätsepiste, niiluse puhkeseis (üks jalg vastu seina; jalg teise jala peal, vastu põlve)
- Avatus -suletus: jäsemete ja rindkere kaitstuse kaudu (lootepoos suletud)
- pinge: ülakehas (õlad üleval, käed rusikas)
- kalded : ette-taha, kõrvale kalded – kuivõrd oleme selle inimese jaoks, kas neutraalses seisundis, tahame suhelda, suhtluse lõpp (taha kallutades), kokku langevus (kas on samal meelel)
Suhtlusel väga oluline silmade kõrgus – samal kõrgusel soodustab suhtlemist, eri kõrgus raskendab. Kõige kergem sidet luua kui istuda vastastikku ( silmsidet kõige kergem luua, hoida). Silmsidet peaks suhtlemisel olema umbes 60% (kui 100%, siis kas väga meeldib, või väga agressiivne).HHHHH