end ise) või välispidine (tööandja motiveerib töötajat). Töötajate motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Töötajate motivatsioon on individuaalne ja ajas muutuv, seega on ettevõtte motivatsioonisüsteemi arendamine järjepidev protsess. Tööalaseid motivaatoreid võib jagata mitmeti: kollektiivsed (motiveerivad kogu kollektiivi tervikuna) ja individuaalsed motivaatorid (motiveerivad isiklikest vajadustest lähtuvalt); mittemateriaalsed (on tajutavad psühholoogilise kasuna nagu tunnustus, isiklik areng, võimete arendamine) ja materiaalsed motivaatorid (on tajutavad füüsilise kasuna (palk, preemiad, töökeskkond ja –tingimused jne). Motivatsioonisüsteemi komponendid: 1.) materiaalsed: palk, lisatasud, soodustused jne 2.) mittemateriaalsed: töökorraldus ja töö sisu, tunnustus, töötingimused ja –keskkond jne Traditsiooniline motivatsioonisüsteem on toiminud piitsa-prääniku meetodil, seega
NOTE´ s töötab kõikide riikide peale kokku umbes 1200 töötajat.Ettevõte loodi 16 aastat tagasi Rootsis. NOTE Pärnu ettevõtte ametlik tegevusala on Elektronlampide, kineskoopide ja muude elektronkomponentide tootmine .Kokku töötab Pärnu filiaalis u 250 töötajat ning käibe suurusjärk jääb 100000001 - 250000000 krooni vahele.Pärnu ettevõttes käib töö kahes vahetuses:hommikuses (7.00- 15.30) ja õhtuses (15.30-24.00). 2.Materiaalsed ja mittemateriaalsed motiveerimise viisid · Kogu töö käib kaasaegsete töövahenditega · Kõikidele töötajatele on ettenähtud töökittel,jalanõud,kindad,isiklikud tööriistad · Toetatakse enesetäiendamist IT valdkondades · Peetakse koos peredega suvepäevi · Jõuludel makstakse jõulupreemiat · Kõik töötajad käivad perioodilises tervisekontrollis · Kõikidele töötajatele on ettenähtud iga kuu 400kroonine Tervise Paradiisi tervisekaart
Väärtushinnang on hinnang, mis peegeldab arusaama heast ja halvast, õigest ja valest. 5. Mis on väärtus? Väärtus on asi, idee või nähtus, mida peetakse oluliseks ja mille poole püüeldakse. 6. Millised on üldinimlikud väärtused? Üldinimlikud väärtused on lugupidav suhtumine iseendasse, teistesse ja keskkonda. 7. Millistesse rühmadesse väärtused jagunevad? Väärtused jagunevad kahte rühma: a) materiaalsed väärtused - maja, auto, nutitelefon, ehted b) mittemateriaalsed väärtused - teadmised, sõprus, armastus, hoolivus, austus
on need vahepealsed ning madalaima sissetulekuga havimad tervisenäitajad. Suurema sidususe saavutamiseks on vajalik ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. Sotsiaalne ebavõrdsus väljendub teatud sotsiaalsete rühmade madalas staatuses ning väheses kogukondlikus kaasatuses. Inimestevahelist ebavõrdsust suurendavad ebapiisav sissetulek ning sissetulekute ebaühtlane jaotumine. Sotsiaalset ebavõrdsust mõjutavad lisaks mittemateriaalsed ressursid nagu tervis, sotsiaalne ja kultuuriline osalemine ja palju muud. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine hõlmab endas erinevate sotsiaalsete rühmade (puuetega inimeste, vanemaealiste, rahvus- ja seksuaalvähemuste jt) toimetulekuriski sattumise ärahoidmist (piisava sissetuleku omamist läbi töötamise või sotsiaalsete siirete ning tööturu ja sotsiaalteenuste kättesaadavust), inimestevaheliste suhete,
Infosüsteemid Riskianalüüs Mõisted: Varad 1. omavad mingit väärtust ettevõtte/klientide jaoks 2. füüsilised 3. mittemateriaalsed 4. rahas hinnatavad 5. rahas mitte hinnatavad turvameetmed 1. füüsilised 2. tehnoloogilised 3. organisatsioonilised 4. ennetavad 5. avastavad 6. taastavad/leevendavad Riskianalüüs 1. mitteformaalsed 2. formaalsed 3. standarditest: ISO/IEC 1335, ISO/IEC 1799 detailine analüüs 1. väga põhjalik kvaliteetne 1. ligikaudsed tasemed 2. selgitatakse välja suuremad riskid
nende peredele ühise aja veetmiseks. Ürituse raames korraldatakse suvel kanuumatkasid, paintballi mängimist, ühiseid klubiõhtuid jms ning talvel jõulupidusid ja suusareise. Töörutiinile vahelduse saamine on samuti ettevõtte üks viis, kuidas oma töötajaid entusiastlikumalt tööle motiveerida. Materiaalsete motivaatorite kõrval eksisteerivad ka teistmoodi motivaatorid, mis ei too inimestele konkreetset, käekatsutavat kasu. Nendeks on mittemateriaalsed motivaatorid ja inimeste pühendumine, mis sageli on isegi tähtsamad, sest mida suurem on inimese ja organisatsiooni väärtussüsteemi ühisosa, seda rohkem ja pühendunult panustavad inimesed oma tegevusse ning seeläbi ka organisatsiooni edukusse. Olgu tegemist pensionisammaste müügi, uue toote hea müüginumbri või projekti õnnestumisega. Mitterahaliste motivaatorite alla kuuluvad ennekõike head töötingimused, meeldiv kollektiiv,
- Kohalikud jne jne (kandid) Ruumistruktuuri kujunemine Linnad - Ajaloolised linnad kaubandus- ja haldusüksused - Industrialiseerumine ja ressursiasulad Vallad - Endised külanõukogud - Põllumajandusliku tootmise loogika - Järjestikused liitumised Maakonnad - Territoriaalsete tootmiskomplekside planeerimine Regioonid - Mitteformaalsed. Uuringute territoriaalne alus. Statistikaamet Ressursid Materiaalsed ja mittemateriaalsed Materiaalsed: maavarad ja muud Muud: tuul, vesi, mets, maa, vaatamisväärsused, õhk, päike jne Mittemateriaalsed: geograafiline asend, ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused, traditsioonid, maine Ressurside kasutamine: - Majanduslik spetsialiseerumine - Tööstus - Energeetika - Turism - Rahvusvaheline äri - Asutus - Elukeskkond Maavarade osatähtsus tööhõives Mäetööstuses hõivatud 1.2% Eesti hõivatutest Ressursialad:
4. EI TAHETA VASTUTADA 5. USALDAMATUS 5. USALDUSE DELEGEERIMINE Kohustust ei peeta vajalikuks 6 KOHUSTUS ON NORM Ebavõrdne kohtlemine 7. VÕRDNE KOHTLEMINE sallimatus 8.TOLERANTSUS Klienditeenindus põhineb kaupade ja teenuse pakkumisele läbi kehtestava, isiksust arvestava käitumise. Kaupade ja teenuste vaheline erinevus seisneb järgnevas: 1) materiaalsed - mittemateriaalsed 2) homegeensed - heterogeensed 3) saavad muutuda omandiks ei saa muutuda omadiks Teenindusprotsess on erinevate teenindustoimingute kompleks, millega saavutatakse soovitud tulemus. Teenindusprotsessi võib käsitleda ka kui ostja-müüja suhet. Teenindusprotsess põhineb äriideel ja teeninduskontseptsioonil Kes osalevad teenindusprotsessis? Klient, teenindusümbrus (keskkond), ettevõtte töötajad (kontaktpersonal, abipersonal, juhid), teised kliendid
püsivate kultuuritsoonide kujunemist. Üks tänapäeva tuntumaid väärtusteuurijaid Ronald Ingelharti arvates on väärtuste kujunemisel olulise tähtsusega mitmesugused ühiskondlikud mõjurid, nagu näiteks majanduslik heaolu, mida saab mõõta rahvusliku koguprodukti kaudu, ka usaldus ja religioossus. Väärtushinnangud peegelduvad tihtipeale inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Kokkuvõttes selgus, et mittemateriaalsed väärtused — isamaa-armastus, usk, eneseohverdus, tähelepanu ja kaastunne endast viletsamate vastu, kohustus kodumaa ja oma rahva ees – jäid noorte väärtustest välja. Kuid Eesti noored on edule orienteeritud. Hea hariduse omandamine on noorte jaoks tähtsaim eesmärk ning ühtlasi ka vahend edu saavutamiseks. Üldhariduskoolide õpilaste seas on valdavaks saanud arusaam, et kõrgkooli lõpetamine tähendab koheselt tasuva töö leidmist
Edvinssoni silmis on 21.sajandi maailma majandustegevus muutunud niivõrd keeruliseks, et praegu kasutusel olevad majandusmudelid ja süsteemid ei soodusta enam jätkusuutlikku arengut ja äritegevust. Ainust lahendust näeb autor maailmamajanduses teadmusmajanduse osakaalu tõstmises. Kui tavamajanduse põhiväärtuseks on finantskapital ehk materiaalne vara, siis teadmusmajanduse töövahendiks on intellektuaalne kapital ehk mittemateriaalsed väärtused nagu näiteks informatsioon, teadmised, ideed, oskused, anded. 21. Sajandi majandus vajab 50 kordselt kiiremat uuendamist, kui seda oli 100 aastat tagasi. Me elame infoajastul, tänapäeval maksab informatsioon, see on vara, mis võimaldab ettevõttel olla alati konkurentidest ees ja ühiskonnal areneda. Leif Edvinssoni arust peab tänapäeva majandus töötama kahe põhivalemi järgi, milleks on ettevõtluse pikkuskraad valem ja laiuskraad valem. 1675
konkureeritavatsest kaupadest. Tähistab ka nn MARGITOODET. Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused(kauba- disaini ja pakendikesksed, pmst need, mida saame mõõta, hinnata, katsuda) ning subjektiivsed omadused(psüühilises reaaluses imidz, kujutlused, maine) Bränd on hea mitte emotsionaalsete ja mittematerjaalsete omaduste poolest. Koos moodustavad beed BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused Brändi materiaalsed omadused: toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed omadused: logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus. St, jah, okei, sa saad kopeerida toodet, nt iga nutitelefoniga saab helistada, kuid selle imidz jms mittemateriaalsed omadused on just need, mida kopeerida ei saa. Bränd võib olla kui kollektiivne vahendatud kogemus. Reklaami abil püütakse konstrueerida kollektiivseid kogemus. Mingit brändi tarbides kogeme me sarnaseid asju, mida rohkem tarbijaid, seda parem ja tugevam on bränd. Ja mida rohkem on tarbijaid, seda kallim ja
Leian, et sellised maailma kodanikud on uppunud materiaalsetesse vajadustesse. Neid ei lahuta tööst miski muu oluline välismõju tegur. Sellised on rahaahned ning kuulsuse janulised inimesed, kes ei mõtle teistele ja elavad vaid enda nimel. Täielik vastand materiaalsete vajadustega inimestele on mittemateriaalsete vajadustega rahvas. Neid esineb maailmas vähem. On ka selliseid kes sooviksid, et neil oleks materiaalne ülekaalus, kuid puuduvad selleks vajalikud oskused ja eelised. Mittemateriaalsed inimesed peavad elus olulised eelkõige vaimseid asju, nagu teadmiste avardamine, kunsti nautimine ning selle loomine. Väätrushinnangud peegelduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Jälgides inimesi enda ümber märkad kindlasti, kuivõrd erinevad on nende eelistused ja püüdlused. Nende väärtustega inimesed peavad kõige olulisemaks enamasti vanemaid, jalgpallitrenni ja seejärel häid hindeid matemaatikas või mõnes muus aines. Inimesed kes on
paigutus, ruumide viimistlusmaterjalid ja nende kvaliteet, värvivalik. Ruumide puhtus ning töötajate välimus näitavad suhtumist klienti. Esmamulje kujuneb umbes 10–20 sekundi jooksul. Toode/teenus on kui vahend või abinõu inimeste vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Toote alakategooriateks on kaubad ja teenused, kusjuures nende peamiseks erinevuseks on see, et kaubad on materiaalsed, teenused aga mittemateriaalsed tooted. Eksisteerib tohutu hulk mitmesuguseid n-ö puhtaid kaupu (nt seep, pliiats, leib, vorst jne) ja teenuseid (näiteks lapsehoidmine, psühhoteraapia jt), kuid sageli on terviklik toode kaupade ja teenuste kombinatsioon (näiteks einestamine restoranis (toit + teenindamine, materiaalse kauba ost kaupluses jne). Tähtsad on mõlemad pooled. Materiaalsetel kaupadel ja teenustel kui toodetel on mitmeid sarnasusi (mõlemal on näiteks oma nimetus ja hind), samas on neil aga mitmed
Motiveerimise teeb keeruliseks see, et pole olemas kindlat retsepti, kindlaid mehhanisme, inimeste vajadused ja neid motiveerivad faktorid on erinevad. Alustama peaks seega ikkagi firmasisesest uurimisest ja tegema kindlaks, mida iga töötaja tähtsaks peab. Seejärel peaks firma läbi mõtlema oma motiveerimise süsteemi, lähtudes firma võimalustest, organisatsiooni ja töötajate vajadustest ja suundumistest. Motivaatorid võib suures piiris jagada kahte rühma materiaalsed ja mittemateriaalsed. Üheks materjaalseks motivaatoriks on raha. Raha rolli motiveerimisel ei saa kuidagi alahinnata, samas ei pruugi see olla töötaja jaoks motivaator, andmaks maksimaalset panust, saavutamaks parimaid tulemusi ja tundmaks enda panust olulisena. Et raha kujuneks motiveerivaks teguriks, peab see inimesele oluline olema. On tähtis, et töötaja tunneks vahetut seost tegevuse tulemuse ja saadava rahalise tasu vahel.
vastavuses. Õigused ja kohustused moodustavadki juriidilise suhte sisu. Õigussuhte objekt Sõna õigus kasutatakse mitmes erinevas tähenduses: 1. Objektiivses tähenduses Õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku moodustavad õiguse. 2. Subjektiivses tähenduses Konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest. Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. Õigussuhete liigitus Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse faktilise sisu poolest kui ka mitme
Kandjaks õigussubjektide isik. juriidiline kohustus- käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides. juriidiline fakt- ehk õigusfakt on õiguslikku tähendust omav asjaolu. Juriidiliste faktide esinemine tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. tegu- inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas. sündmus- piiritletud tervikuna võetav protsess. õigussuhte subject- need kes võivad olla õigussuhte pooleks. õigussuhte object-materiaalsed ja mittemateriaalsed nähtused, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Kõik need seemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. õiguse rakendamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.) õigusotsustus- ehk adjudikatsioon on ala loovutamine/omandamine rahvusvahelise kohtu, vahekohtu vm ühenduse otsuse alusel.
1) kaalumismeetodit, mis hindab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid kulusid erinevates asukohtades; 2) asukoha tasuvusanalüüsi meetodit, mis on eri osa kasumiläve analüüsist; 3) raskuskeskme meetodit asukoha määramiseks üksikule laohoonele, mis teenindab paljusid müüjaid; 4) transpordikulu meetodit, mis seob materiaalsed kulud seadmete, tööjõu ja materjalide kasutamisega (siia kuuluvad ka riiklikud ja kohalikud maksud). Mittemateriaalsed kulud tulenevad paikkonna haridustasemest, ühiskondliku transpordi seisundist, ühiskondlikkust arvamusest, mis puudutab tööstusharu või firma tegevust, vaba aja veetmise võimalustest jne. Kaalumismeetod Asukoha valimisel kasutatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid sisendeid, mis varieeruvad sõltuvalt organisatsiooni vajadustest. Sisenditeks on hindamiskriteeriumid, mis on vabalt valitavad ja mida kasutatakse alternatiivide väärtustamiseks ja võrdlemiseks
ka inimtekkelistest eelistest. Globaliseerumine e. üleilmastumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena Inflatsioon üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse langus Investeering majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine praeguse tarbimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaalse kapitali soetamine (kinnisvara, seadmes jms.) kui ka mittemateriaalsed investeeringud (haridus ehk "inimkapital", uuringud jms). Finantsterminina on investeering väärtpaberite ehk finantsvara ost tulu saamise eesmärgil. Kapital raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida inimese isikliku või talle kuuluva ettevõtte arengusse. Majandusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1) füüsiline vara maa, honed, tarbekaubad jne 2) finantskapital sularaha, pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid.
riigi poolt, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr 8. Õigussuhte object ja põhiliigid (Õigusõpetus, lk. 84-89) Õigussuhte objekt nimetatakse nähtust, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud. Igasugused materiaalsed esemed(tarbeesemed,toiduained, kosmoseaparaat), lisaks ka mittemateriaalsed esemed(tööjõud, teenus) Õigussuhete liigid: 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel, H-D b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S ‘ 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis; b) passiivsed - rajaneb kohustusel mitte sooritada tegevust.
käitumise tagada oma autoriteediga. Sellest aspektist vaadatuna subjekti õigus on lubatud käitumise määr. Teiselt poolt aga subjekti õigus seob selle kandjat kohustatud isikutega, lubab õigustatud isikul nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Subjekti õigus sisaldab endas kahte võimalust. Objekt üldfilosoofilises tähenduse on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. Kes on õigussubjektid e füüsilised ja juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse?
õigeaegsete ja asjakohaste juhtimisotsuste peab juht kindlustama sobiliku töökeskkonna ja optimaalsed töövahendid, kujundama toimiva edasi- ja tagasisidestamise süsteemi, tagama töötajate motivatsiooni ja eesmärkide saavutamist toetavad suhted kollektiivis. Juhi tegevuse tulemusena on töötajatele kättesaadavad töösoorituseks vajalikud materjalid ja vahendid. Üldistatult on juhi ülesandeks tagada informeeritus eesmärkidest ja nii ainelised kui mittemateriaalsed eeldused nende saavutamiseks. © 2014 Margus Alviste Lk. 1/3 http://alvistorium.ghost.io ! III Juhtimist võib vaadelda kui probleemide tuvastamise ja ületamise kunsti. Sõna “probleem” toob juhtidele tavaliselt külma higi laubale, sellega kaasneb enamasti hulk keerulisi suhteid, lahendamatuna näivaid olukordi, kokkupõrkeid, emotsionaalseid purskeid jmt. Ent mõiste “probleem” tähendab eesti !
Iga töö on teenus Iga inimene on tänapäeval teenindaja rollis Iga inimene on tänapäeval klient Seega vajab iga inimene ka teeninduspädevust Millised on teeninduspädevused? 1. Terviklik ehk holistiline vaateviis 2. Teenindusmõttekultuur 3. Teenindushoiak jpt. pädevusi, mida vajab iga töö ja iga inimene Need on aruka teenindusajastu inimese pädevused Tooted: kaubad ja teenused Kaubad: Teenused: 1. Materiaalsed 1. Mittemateriaalsed 2. Homogeensed (ära vahetamiseni sarnased) 2. Heterogeensed (igakord erinevad) 3. Tarbija ei osale tootmises 3. Klient osaleb tootmises 4. Saab muuta omandiks 4. Ei saa muuta omandiks Mis on teenus? Elamus ehk kogemuste tervik, mis koosneb kahest poolest: - Mida klient saab? (Tehniline kvaliteet) - Kuidas ta saab? (Funktsionaalne kvaliteet) Teenindusprotsessi korraldus, teenindamine Tunded, mida klient kogeb suhtlemisel ettevõtte ja tema töötajatega
innustada. Motivatsioonisüsteem võib koosneda nii positiivsetest, kui ka negatiivsetest komponentidest. Ei tohi unustada sellest, et inimeste motiivid võivad pidevalt muutuda, kuna need sõltuvad sellistest teguritest nagu vanus, haridus jne Mis ühele pakub rõõmu võib teisele osutuda pettumuseks. Iga juht valib ise kuidas oma töötajaid motiveerida. Mina valin positiivseid komponente, nii materiaalseid, milleks on palk, preemia, soodustused kui ka mittemateriaalsed, milleks on tunnustus, töötingimused ja töökorraldus. Kindlasti kasutan teste, viin läbi individuaalseid vestlusi ja meeskondlikke arutelusid, et mõista meeskonnaliikmete olemust, vajadusi, individuaalsust ja ootusi ning teadmisi ja oskusi. Rahaline preemia on kindlasti heaks motivatsiooniks, aga minu arvates komplimendid ja kiitus toetavad inimeste õppimis- ja sooritusvõimet isegi paremini. Professor Norihiro Sadato
omakorda muudavad maastikke ningmaastikulisi väärtusi Inimtegevuse poolt mõjustatud või ümber kujundatud maastik Väärtustatud jooned maastikus, mida ähvardab muutus või kadu Maastikus sisalduvad elemendid, mis omavad kultuurilist või sotsiaalmajanduslikku tähendust mingile inimrühmale. Maastik on kultuuriline kujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise või sümboliseerimise pildiline viis. See ei tähenda, et maastikud oleksid mittemateriaalsed. Maastikud võivad olla esitatud mitmesugusel alusel mitmesuguste materjalidega – värviga lõuendil, kirjana paberil, pinnase, kivide, vee ja taimedega maapinnal. Maastik kui kultuurikonstruktsioon. *Maa-ala välisilme, nii nagu me teda tajume, antud ajal antud kohas olevate nähtuste ja toimuvate protsesside visuaalne summa. *Meeltetaju tulemusena tekkinud kujutluspilt. *Nägemisviis, aja jooksul mingi koha kohta kogunenud kultuuriliste
1. Kuidas määratleda kliendiväärtust e kliendi pikaealisusväärtust? Määratletakse selle kaudu, kuidas klient tajub firma kogu pakkumist (toode, teenus ja mittemateriaalsed väärtused). 2. Nimetada klienditeeninduse kolm taset + Pareto 80:20 printsiip. 1. klienditeenindus kui tegevus. 2. klienditeenindus, mida mõõdetakse tulemust iseloomustavate näitajate abil. 3. klienditeenindus kui filosoofia. Pareto 80:20 printsiip tähendab, et 80% tulemusi lähtub 20% põhjustest. 3. Klienditeeninduse elemendid. · Tegevuseeelsed elemendid- kindlustavad hea klienditeeninduse kliima.
Debtors võlgnikud saama Debtors payment (settlement) period Finance lease finantseeritud üür võlgnike makseperiood Financial statements arveldusaruanne Fixed assets kasutusomand, põhikapital Indirect costs kaudsed kulud Fixed cost kindle kulutus Insolvency maksujõuetus Flexible budget jooksev eelarve Intangible assets mittemateriaalsed väärtused Fungible assets asendatavad varad Interim dividend üleminekuboonus Internal rate of return seesmine protsent G Inventory inventarinimistik, kauba loend Gearing võlgnevustase Investment appraisal investeeringu
Milliseid turismiettevõtjate vahelisi koostöövõimalusi on olemas, üldista? 20. Milliseid analüüse viikase läbi turundus- ja äriplaani koostamiseks? • enese ja pere võimaluste ja soovide • konkurentide/koostööpartnerite • ettevõtte • ettevõtluskeskkonna • turu • trendide analüüs. 21. Mis on turismitoote materiaalsed ja mittemateriaalsed komponendid? RIISTVARA - materiaalne komponent: ▪ Ruumid ▪ Sisustus ▪ Rajatised ▪ Mugavused ▪ Teenused TARKVARA - mittemateriaalne komponent: ▪ Tegevused ▪ Üritused ▪ Suhtlemine ▪ Elamused/tunded ▪ Kogemused Mittemateriaalne komponent on põhiline, miks külastaja tuleb tagasi. 22. Mis tähendust kannab PEST(EL) analüüsis täht S? Kirjelda, milliseid faktoreid selle all
eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides ja sellisteks isikuteks on täisühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Õigussuhte objekt. Indiviidile kuulub käitumisvõimalus, mis tuleneb õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittematerjaalsed väärtused, millele on suunatud õigussuhte käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldsegi tekib. Õigussuhte obkejtiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe tekib. Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena. Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt Õigussuhte põhiliigid. Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupoolets kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust
võrdlemine konkurentidega (e kui tugevad/haruldased() need on - scarcity). · Strateegia ehitamine oluliste ja haruldaste() ressursside/kompetentside rakendamisele - konkurentsieelis Strateegilised ressursid ja kompetentsid Ressursid Kompetentsid Vältimatud Vältimatud ressursid Vältimatud kompetentsid Materiaalsed mittemateriaalsed Konkurentsieelist andvad Unikaalsed ressursid Tuumkompetentsid, Materiaalsed eristavad kompetentsid mittemateriaalsed Kriitilised edutegurid ehk mida on selleks vaja, et antud tegevusharus konkureerida · Mida kliendid tahavad? · Mis tagab konkurentsis ellujäämise? Nt: Meediaäri kriitilised edutegurid on:
· Kuidas juhiti ettevõtet vanasti ja kuidas juhitakse (peaks juhtima) praegu? · Millised on sisemised ja välimised motivaatorid? (nende eripära) · Mis töötajaid eelkõige motiveerib? · Kas töötajad tunnevad end motiveerituna? (Kas puuduvad jäljed vanadest juhtimisvõtetest?) · Mida tehakse valesti? Selle põhjal püstitan hüpoteesi- kuigi materiaalsete hüvede kõrval on muutunud üha olulisemaks ka mittemateriaalsed hüved, ei osata neid siiski paljudes ettevõtetes hinnata. Mida tegelikult inimesed tahavad? Mida tegelikult inimestele pakutakse? SISSEJUHATUS PERSONALI MOTIVEERIMISSE Inimese elu ja olemise eesmärgid on tegelikult lihtsad: tähtis ja oluline on tunda ennast nii bioloogiliselt kui psüühiliselt kindlalt ja turvaliselt. Inimene pingutab tegelikult oma füüsilise ja psüühilise heaolu nimel. Iga üksiku inimese jaoks on heaolu kindlasti väga konkreetse sisuga
Kahtlemata jääb töö tasustamise motivatsioonimehhanismile suur roll, kuid pidev töötasu taseme tõstmine ja erinevate rahaliste hüvede pakkumine ei aita kaasa ei tööalase aktiivsuse säilitamisele vajalikul tasemel ega ka töö tootlikkuse kasvule. Selle meetodi kasutamine võib olla kasulik töö tootlikkuse lühiajaliste tõusude saavutamiseks. Lisaks materiaalsetele motivaatoritele eksisteerivad ka mittemateriaalsed motivaatorid, nagu näiteks suuline või kirjalik tunnustus tehtud töö eest, meeldivad kolleegid, sobilikud töötingimused jne. Lisaks võib motivaatoreid veel jagada näiteks kollektiivseteks, mille puhul motivaator peaks ühtmoodi mõjusalt toimima tervele kollektiivile ja individuaalseteks, mis põhineb inimese individuaalsetele vajadustele lähenedes. Kõik motivaatorid moodustavad kokku terviku, mida kutsutakse motivatsioonisüsteemiks
Inimesed nendest organisatsioonidest Iidolid, eeskujud, OM tseremoniseeritud üritus, rituaalid, sümbolid, fanaatilised poolehoidjad. kinnitavad reeglid ja kontrollivad nendest kinnipidamist, organiseerivad sündmusi, kinnitavad Erinevused sport inim loomusel, religioon jumalikul ilmutusel; sport materiaalsed sihid, rekordid, teostavad sportlaste jt spordi osaliste järelevalvet ja karistavad neid; religioonis mittemateriaalsed; sport ego, religioon teiste teenindamine; sport võistuslik, 6. Kvantifitseerimine: DSV-d iseloomustab numbrite, mõõtmise ja statistika rohkus. Kõik, religioon koostöö. mida saab taandada ajale, distantsile, skoorile jne saab mõõdetud ja talletatud. Statistikat kasutatakse saavutuse kinnitusena; 11. Sport, majandus ja massimeedia (kirjelda millised muutused leiavad aset spordialade
teenuse definitsioone ja tõlgendusi. Kirjandusest võib leida ka mõistet teenustoode, samuti selliseid väljendeid nagu teenus kui toode või teenus on toode. Mis siis on toode? Kui vaadelda toodet kui vahendit või abinõud inimeste vajaduste ja soovide rahuldamiseks, siis on toote alakategooriateks kaubad ja teenused , kusjuures nende peamiseks erinevuseks on see, et kaubad on materiaalsed, teenused aga mittemateriaalsed tooted. Eksisteerib tohutu hulk mitmesuguseid nö puhtaid kaupu (nt seep, pliiats, leib, vorst jne) ja teenuseid (näiteks lapsehoidmine, psühhoteraapia jt), kuid sageli on terviklik toode kaupade ja teenuste kombinatsioon (näiteks einestamine restoranis (toit + teenindamine, materiaalse kauba ost kaupluses jne). Tähtsad on mõlemad pooled. Kliendi seisukohast on oluline mitte ainult tuum- ehk põhiteenus, st see, mida ta saab (näiteks maitsva
Üldiselt loetakse teovõimeliseks 18-aastast inimest. Piiratud teovõime on alaealisel. Teovõimetu isik on inimene, kelle puhul on tehtud meditsiiniline, psüühiline otsus. 27. Õigussuhte sisu. Subjektiivne õigus Juriidiline kohustus Kohustus maksta makse – Subj õigus tasuta tervisehoid. Mõlemad tekivad õigusnormi alusel. Omavahel seotud. 28. Õigussuhte objekt. Materiaalsed esemed – nt müügileping: kui objekti pole, siis suhet ei teki. Mittemateriaalsed väärtused – nt tööjõud, autoriõigus. 29. Juriidilised faktid ja nende erinevad liigitused. TEEMA 5 väga pikalt kirjutatud. 30. Õiguse realiseerimise vormid. a) Nõuetest kinnipidamine – nende täitmine. b) Kasutamine – isik kasutab konkreetset õigust, mis on talle antud. c) Rakendamine – realiseerimine, mille puhul tegutsevad erinevad riigiorganid (politsei & piirivalve, kohus jm) 31. Õiguse rakendamine. Staadiumid:
kohustatud isiku ja riigi vahel, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr 8. Õigussuhte objekt ja põhiliigid (Õigusõpetus, lk. 84-89) Õigussuhte objektiks nimetatakse nähtust, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud. Igasugused materiaalsed esemed(tarbeesemed,toiduained, kosmoseaparaat), lisaks ka mittemateriaalsed väärtused(tööjõud, teenus) Suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Eristatakse riigiõiguslikke, haldusõiguslikke, tsiviilõiguslikke, tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhtied.
on teadmised, informatsioon, intellektuaalne omand. Kogemus, mida võib kasutada rikkuse loomiseks". (Dsiss 2006) L. Edvinssoni arvates on intellektuaalne kapital kombinatsioon inimkapitalist organisatsiooni liikmete teadmised, oskused, taip ning potentsiaal- ja struktuurkapitalist, mis peitub klientuuris, protsessides, andmebaasides, kaubamärkides ja süsteemides. See on võime muundada teadmised ja mittemateriaalsed varad rikkust loovateks ressurssideks, korrutades inimkapitali struktuurkapitaliga. (Dsiss 2006) K. Bradley toob välja, et intellektuaalne kapital, olles juba oluline jõukuseallikas, esineb varjatud kujul ja ei kajastu ettevõtte finantskontodel. Kui aga vaimset vara bilansikontodel kajastada, saaksid investorid hinnata ettevõtet kordades väärtuslikumaks, kui aktivast välja võib lugeda. (1997,53)
välisturistidele. 4 1.2. Kultuuriturismi tüübid Kultuuriturism on lai valdkond, mida saab liigitada mitmeti. Näiteks saab arvesse võtta erinevaid tegevusi, külastuskohti ja muud meelelahutust. Seega on kultuurituristil lai valik, kuidas kultuuri nautida. Kultuuriturismi tüübid (Csapo: 2011): Päranditurism: looduslikud ja kultuursed pärandid: materiaalsed ja mittemateriaalsed objektid, kultuursete pärandide hoiukohad; Kultuuritemaatilised teekonnad; Traditsoonid, etniline turism: kohalike kultuuride traditsioonid, etniline mitmekesisus; Kultuurne linnaturism, kultuursed ekskursioonid; Religioosne turism, palverännakud; Loominguline turism: erinevad etteasted, kunst, filmimine, kirjandus jne. Tänu turismitüüpidele on sihtkohtades esindatud erinevaid rahvused ning kultuurid.
kirjeldada nii arvudega kui ka hinnangu abil. Kvantitatiivsed näitajad on objektiivsemad, sest klienditeeninduse osapooled ei saa tõlgendada kokkulepitud suurusi, ühikuid ja muid arvulisi näitajaid erinevalt. Mida väiksem on erinevus ootuste ja tegeliku tajumise vahel, seda kvaliteetsem teenus. Teenuse kvaliteet võib sisaldada nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid komponente. Materiaalsed komponendid on teenindava personali, autojuhti rõi-vaste ja ruumide väljanägemine . Mittemateriaalsed komponendid on võime täita kokkulepitud teenuseid täpselt ja usaldusväärselt, valmisolek aidata klienti, personali teadmised, oskused, professionaalsus ja viisakus. Klienditeeninduse strateegia ja põhimõtted Logistikasüsteeme on raske kavandada ilma klienditeeninduse eesmärke püstitamata. Klienditeeninduse sihid, eesmärgid ja ülesandes määratakse ettevõttes klienditeeninduse strateegiaga. Kliendi eelistuste ja ootuste kindlakstegemisel on tähtsad järgmised küsimused:
ja vastupidi ning nende vastatsikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. 55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt? Indiviidile kuulub käitumisvõimalus, mis tuleneb õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittematerjaalsed väärtused, millele on suunatud õigussuhte käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldsegi tekib.Õigussuhte obkejtiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe tekib.Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena.Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt. 56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupoolets kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need
10. Sport ja religioon Kirjelda spordi ja religiooni sarnasusi ja erinevusi, milles need väljenduvad Sarnasused – sport on religiooni vorm või vähemalt religioonile sarnanev; Iidolid, eeskujud, OM – tseremoniseeritud üritus, rituaalid, sümbolid, fanaatilised poolehoidjad, kangelased ja legendid. Erinevused – mõlemad omavad unikaalset ja erinevat “olemust”; spordi olemus põhineb inimloomusel, religioon jumalikul ilmutusel; sport – materiaalsed sihid, religioonis – mittemateriaalsed; sport – ego, religioon – teiste teenindamine; sport – võistuslik, religioon – koostöö. Kuidas religioon mõjutab sporti: 11. Sport, majandus ja massimeedia Kirjelda millised muutused leiavad aset spordialade struktuuris ja eesmärkides, loomaks spordivõistlusest meelelahutuslik ja tulus vaatemäng Tulemuste suurendamine, tegevuse kiirendamine, dramaatiliste hetkede maksimaliseerimine, kommertslike vaheaegade pakkumine. Kirjelda kas ja kuidas sport on massimeediast sõltuv:
KULTUURI KOMPONENDID väärtuseline - väärtussüsteemid normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest; käitumis- ja tegevussüsteemid keel, märgid ja sümbolid - keel kui kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija, kujundaja; kognitiivne – tähendussüsteemid, inimtegevuse mittemateriaalsed produktid, mis on materialiseerunud kirjasõnas, jooniste, fotode, filmide jne. kujul esemeline ehk materiaalne - asjad ja nende kasutusviisid Keel - Üks olulisim kultuuri element: kultuur väljendub keeles, keel on kultuuri edasikandja Verbaalne ja mitteverbaalne. Märgid ja sümbolid - esindavad ühiskonnas omaks võetud sotsiaalselt tähenduslikke toiminguid või objekte. Keelekasutus ei ole kunagi neutraalne!
juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. 5. Mis on õigussuhte objekt? Indiviidile kuulub käitumisvõimalus, mis tuleneb õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittematerjaalsed väärtused, millele on suunatud õigussuhte käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldsegi tekib. Õigussuhte obkejtiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe tekib. Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena. Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt. 6. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupoolets kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest
väärtuseline piirang. EMBARGO teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld (näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jm): INVESTEERING majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine praeguse tarbimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaalse kapitali soetamine (kinnisvara, seadmed jms) kui ka mittemateriaalsed investeeringud (haridus ehk "inimkapital", uuringud jms) KAPITAL raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida o võimalik investeerida inimeste isiklikku või talle kuuluva ettevõtte arengusse.Majandusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1) füüsiline vara maa, hooned, tarbekaubad; 2)finantskapital sularaha, aktsiad jms. ÄRITEENUSED e tootjateenused teenised, mis osutatakse firmadele tootmisotstarbel. 2.)Suurimad eksportijad ja importijad riigid
... 2. Dialektiline meetod teha kindlaks olemise määratluse piiratus küsitluse teel. Sokrates õpetas küsimuste-vastuste varal - ta kaevas küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, kusjuures enda seisukohti ta ei paljastanud. Ta suunas oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Sokratese dialektika keskseks teemaks olid eetilised küsimused. PLATON 1. Ideede õpetus: Platon tähistab sõnaga "idee" (olemus) kõigi nähtumuste muutumatuid, igaveseid ja mittemateriaalsed olemusi. Ideede maailm eksisteerib omaette, ei sõltu nähtumuste maailmast, kuid nähtumuste maailm sõltub ideede maailmast küll. Ideede maailm on hüveline täiuslik maailm on olemas, see on igavene, objektiivne, tõeliselt olev. Hüvesuse idee võimaldab maailmal olemas olla. Samal ajal nähtumuste maailm on ebatäiuslik ja rikutud, paheline, ajaline ja näiv maailm. Ideede maailmaga on seotud ka tema päikese (hüvesuse idee, mis oma "valgusega"
uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka välissektori mõju, mis avaldub eelkõige väliskaubanduse ja -investeeringute riigi maksebilansis. Ta baseerub mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel, mis kujutab endast kogu majandusteaduse alust. Hüvised (goods) on üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). Kaubad on materiaalsed (kombatavad) hüvised (nt leib, auto, korter jne) ja teenused on mittemateriaalsed (mittekombatavad) hüvised (nt bussi- või taksosõit, juukselõikus, massaaz jne). Hüviste valmistamist nimetatakse tootmiseks. Paneme siinkohal tähele, et majandusteooria raames kuulub tootmise mõiste alla ka teenuste osutamine. Turumajanduslikus süsteemis toimub hüviste vahetamine reeglina turul (market). Seepärast nimetatakse mikroökonoomikat sageli ka turutasandi käsitluseks. Kesksed küsimused mikroökonoomikas on nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kujunemine ning nende
Brändi mõiste on kujunenud nn. mõistekobaraks, -kompleksiks, mis sisaldab mitmeid erinevaid tähendusi. Omadesed: objektiivsed omadused (kauba- , disaini- ja pakendikesksed) subjektiivsed omadused: avalik arvamus kauba kohta, maine ning imidž, kujutlused kaubast ja selle omadustest, mis moodustavad teatava psüühilise reaalsuse Tunnused: Brändi materiaalsed tunnused – toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed tunnused – logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus Tarbija eelistab sellist, mille puhul tema hinnangul on tegemist kõige parima kombinatsiooniga st suurima väärtusega (võrreldes konkureerivate brändidega). Kollektiivne kauba kogemus. Brändi reklaami ja kogu sellega seotud promotsioonitegevuse peamine eesmärk on tõsta brändi VÄÄRTUST.( arvamuste ja tunnete kogum). Brändi väärtuse loob tarbijate aktiivne tähendusloome.
Sünnist saati, surmani. Teovõime on isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada. Alates täiskasvanuks saamisega. Deliktivõime on isiku võime kanda juriidilist vastutust toimepandud õiguserikkumise eest. 35. Õigussuhte objektid Nähtus, millele on subjekti õigused ja kohustused suunatud. Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed. Samuti ka mittemateriaalsed väärtused nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. 36. Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. 37. Õigussuhete liigid Õigussuhted tekivad erinevates ühiskonnaelu valdkondades, erinevate subjektide vahel ning
harmooniline koostöö, avatud suhtlemine, teiste ära kuulamine, oma arvamuse väljendamine. Arvan, et mida väiksem on firmas olev kollektiiv seda rohkem hoitakse ja austatakse üksteist. Seda lihtsam on oma tundeid teadvustada, ennast motiveerida ja teiste inimeste emotsioonidega toime tulla. Motiveerimine OÜ Vilde Kaubanduses Materiaalsed: palk; preemia; soodustused; hea sisekliima; 3 Mittemateriaalsed: töökorraldus; töösisu; töötingimused; TÖÖOHUTUS Tööle asumisel tutvutakse tööohutusjuhendiga. Klienditeenindajate suure osa tööst moodustab suhtlemine. Sellega on seotud mõned ohutegurid. Töö eeldab üha enam ka võõrkeele oskust, valmisolekut pidevalt suhelda, selgitada välja klientide soove, osata toime tulla erisuguste klientidega. Et päevast päeva suhelda eri vanuses, eri haridustasemega, eri soovide ja
8. Õigussuhte objekt ja põhiliigid (Õigusõpetus, lk. 84-89) Õigussuhte objektiks nimetatakse sellist objekti, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed (asjad) tarbeesemed, toiduained, kosmoseaparaadid, aga ka mittemateriaalsed väärtused nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. 2 Seega õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid asuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Õigussuhte põhiliigid:
Hilisemad uurimused on näidanud, et frustratsioon tekitab agressiivsust suurema tõenäosusega kahe tingimuse juuresolekul - esiteks peab frustratsioon olema tugev; teiseks peab frustratsiooni põhjust tajutama juhusliku või ebaõiglasena, mitte ärateenitud või õiglasena VAJADUSED JA MOTIVATSIOON Vajadused on isiksuse seisund, milles avaldub tema sõltuvus eksisteerimise konkreetsetest tingimustest ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas. Vajadused: materiaalsed ja mittemateriaalsed (vaimsed) (kaks esimest on esmased ehk primaarsed vajadused) (3 järgmist on teisesed ehk sekundaardsed vajadused) - Füsioloogilised vajadused: janu, nälg, hapnikuvajadus, uni, seksuaalvajadus jms kõik orgnaismi eksiseetrimisega seotud vajadused - Kaitstuse ja turvatunde vajadused: vajadus stabiilsuse, korra, kindlustunde järele - Sotsiaalsed vajadused: vajadused sotsiaalseteks kontaktideks, teiste inimestega
annaabi.ee 
