Turism ja kultuur (0)

TURISM JA KULTUUR
Referaat
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Kultuuriturism 4
1.1. Mis on kultuuriturism? 4
1.2. Kultuuriturismi tüübid 5
1.3. Kultuurituristide tüübid 5
1.4. UNESCO Balti kultuuriturismi strateegia 6
2. Kultuuriturism erinevate kultuuride näitel 8
2.1. Amišid 8
2.2. Kihnlased 9
2.3. Mijikenda hõim 9
2.4. Setod 10
Kokkuvõte 12
Viidatud allikad 13

Sissejuhatus

Turism on pidevalt arengus, kuid kultuur on miski, mis üldiselt on säilinud mingisugusest vanemast ajast. Nende kahe mõiste seostamisel võtab autor kasutusele mõiste "kultuuriturism". Kultuuriturism on üpris lai valdkond ning seda võib mõista väga erinevalt. Ometi on nii kultuuri kui ka turismi näol tegemist millegagi, mis puudutab iga inimest. Kõik eksisteerivad mingis kultuuriruumis, omaette fakt on see, kas see kultuuriruum on ka millegi poolest eriline.
Referaadi eesmärk on analüüsida kultuuriturismi kui turismitüüpi ning leida sellele mõistele mitmeid definitsioone. Peale selle uurida välja põhilised kultuuriturismi tüübid ning kultuurituristide tüübid. Töö teiseks osaks tuleb autoril valida välja, millisest definitsioonist lähtuda ning tuua näiteid erinevatest kultuuriturismi piirkondadest.
Uurimisülesanded:

• selgitada välja, mis on kultuuriturism ning kuidas seda mitmeti defineeritakse;
  
• anda ülevaade välja valitud kultuuripiirkondadest.
  

Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse elektoonseid materjale: muuhulgas turismialaseid interneti kodulehekülgi ning teadusartikleid erinevatelt autoritelt.
Töö koosneb kahest peatükist Esimeses osas on välja toodud kultuuriturism kui mõiste, kuidas seda defineeritakse ja millised on kultuuriturismi ning kultuurituristide tüübid. Lisaks on antud ülevaade UNESCO Balti kultuuriruumi strateegia loomisest. Töö teine osa keskendub konkreetsetele kultuuripiirkondadele ning kirjeldab, miks on need paigad olulised ning kuidas on seotud kultuuriturismiga.

1. Kultuuriturism

1.1. Mis on kultuuriturism?

Töös käsitletavaks põhiteemaks on kultuuriturism. Kultuur on olnud inimeste reisimise põhjuseks kaua aega, kuid eraldi reisieesmärgiks sai see palju hiljem. Kultuuriturism on väga lai turismiharu, millele leidub mitmeid erinevaid definitsioone.
Kultuuriturism on pidevalt kasvav haru, mis on tänapäeval populaarseim turismi eriliik. Inimesed on reisinud erinevatesse sihtkohtadesse juba kaua aega, kuid kultuuriturismi kui toodet hakati tunnistama alles 1980ndatel. See defineeriti erialaste uurijate poolt nagu seiklusturism ja ökoturismgi - turismiturg inimestele, kes reisivad vastavalt oma elustiilile või intelligentsiturismile - turismivormile, mille käigus on huvi reisimise jooksul midagi uut õppida või teada saada. (Petroman jt: 2013)
Teisalt on kultuuriturismi defineeritud kui olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Kunagi oli turismi aluseks n-ö. kultuur ehk vaatamisväärsustega tutvumine ja ürituste külastamine, vahepeal tegi aga turism pöörde ning olulisteks reisieesmärkideks said primaarsed aistingud . Nüüdseks on inimesed aga taas pöördunud tagasi kultuuri, kuid seda mitte niivõrd vaatamisväärsuse, vaid kogemisväärsuse tõttu. Tegemist on turismimaailma tõusva trendiga, mis on toonud kultuuriturismi ka turismiarendajate ning muude asjaliste huviorbiiti, sest siiani on sellele võrreldes muu turismiga pööratud vähe tähelepanu. (Hinsberg)
Käesoleva referaadi teises osas toetutakse teisele definitsioonile ehk eksisteeriva kogukonna jälgimisele ja tundmaõppimisele. Valik tehti lähtudes sellele, et näiteks Eesti jaoks on tegemist väga aktuaalse ning olulise haruga , mis on populaarne nii sise- kui ka välisturistidele.

1.2. Kultuuriturismi tüübid

Kultuuriturism on lai valdkond, mida saab liigitada mitmeti. Näiteks saab arvesse võtta erinevaid tegevusi, külastuskohti ja muud meelelahutust. Seega on kultuurituristil lai valik, kuidas kultuuri nautida.
Kultuuriturismi tüübid (Csapó: 2011):

• Päranditurism: looduslikud ja kultuursed pärandid: materiaalsed ja mittemateriaalsed objektid, kultuursete pärandide hoiukohad;
  
• Kultuuritemaatilised teekonnad;
  
• Traditsoonid, etniline turism: kohalike kultuuride traditsioonid, etniline mitmekesisus ;
  
• Kultuurne linnaturism , kultuursed ekskursioonid ;
  
• Religioosne turism, palverännakud;
  
• Loominguline turism: erinevad etteasted, kunst , filmimine , kirjandus jne.
  

Tänu turismitüüpidele on sihtkohtades esindatud erinevaid rahvused ning kultuurid. Lisaks on kultuuriturismi näol tegemist väga tulusa majandusallikaga, mis on oluliseks sissetulekuks muuhulgas väikestele kultuuripiirkondadele nagu Eestis näiteks Kihnu ja Setomaa

1.3. Kultuurituristide tüübid

Kultuurituriste liigitatakse selle järgi, millisel põhjusel nad sihtkohta saabuvad. Lisaks saab tuua välja iga kultuurituristitüübi kohta välja tema põhitegevused ning kirjelduse.
Kultuurituristide tüüpe on kokku viis (Petroman jt: 2013):

• Sihiteadlikud (purposeful) kultuurituristid, kelle puhul on sihtkoha valimisel põhiliseks kultuuriturism ja kes naudivad sügavalt kultuurilist elamust, peamisteks tegevusteks on saada kogemusi, mis mõjutavad neid intellektuaalselt;
  
• Reisi-amatöörlikud ( tour -amateur) kultuurituristid, kelle jaoks on kultuuriturism olulisim, kuid kes naudivad veidi vähem kultuurilisi elamusi, peamisteks tegevusteks on ekskursioonid, tänavatel rändamine ning ka eraldatud paikade külastamine;
  
• Okasionaalsed (occasional) kultuurituristid, kelle jaoks on kultuuriturism mõõdukalt oluline ning kes naudivad vähem kultuuriturismi, põhitegevusteks on külastada kergesti ligipääsetavaid paiku ning ise avastamine;
  
• Teisejärgulise huviga (incidental) kultuurituristid, kelle jaoks mängib kultuuriturism minimaalset või puudulikku rolli sihtkoha valikul , põhilisteks külastuspaikadeks on pärandi teemapargid ning välditakse templeid ja muid pühapaiku.
  
• Juhuslikud (accidental) kultuurituristid, kelle jaoks ei mängib kultuuriturism minimaalset või puudulikku rolli sihtkoha valikul, nende jaoks on olulised sügavad kultuursed elamused.
  

Kultuurituristide tüübid aitavad määratleda kultuuriturismi mitmekesisust ning paremini mõista, mis neid huvitab ja kuidas nad oma sihtkohta valivad. Seega võib luua ka seoseid kultuuritursmi tüüpide ja kultuurituristide tüüpide vahel.

1.4. UNESCO Balti kultuuriturismi strateegia

2001. aastal sai alguse projekt, mille eesmärgiks oli kolme Balti riigi kultuuri ja turismi problemaatika lahendamine (Hinsberg). 2002. aastal andis Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) projektile toetuse (Kultuuriturism). Projekti visiooniks oli kujundada Balti kultuuriturism 2006. aastaks riikide heakskiidetud majanduspoliitika haruks, mis tooks Baltikumidele sisse kasumit. Peamiseks eesmärgiks oli tagada jätkusuutlik majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja ruumiline areng, mis põhineb kultuuripärandite säilitamisel, hooldamisel ja edendamisel. ( Baltic Cultural ...)
2001-2003 loodud projekti esitleti 2003. aasta mais kui UNESCO Baltimaade kultuuriturismi dokumendi projekti ning suveks sai valmis ka lõppdokument. Oluliseks sai kogu protsessi juures sidemete loomine ning tugevnenud ühtsustunne kolme riigi vahel. Dokument sisaldab analüüsitud probleemistikku ja lahendusi. (Hinsberg)
UNESCO Balti kultuuriturismi dokument on praeguseks mõjutanud ka neid Eesti objekte, mis on kantud UNESCO maailma vaimse ja suulise pärandi nimekirja, näiteks Kihnu kultuuriruum ja Tallinna vanalinn. Võib öelda, et Balti kultuuriturismi strateegia on andnud nii Eestile, Lätile kui ka Leedule turismis korraliku tõuke.

2. Kultuuriturism erinevate kultuuride näitel

2.1. Amišid

Amišid on peamiselt Ameerika Ühendriikides tegutsev usurühm, kes on erilised selle poolest, et nende igapäevaelust puudub põhimõtteliselt igasugune tehnoloogia ning nende kombed ulatuvad 17.sajandisse. Amišite elustiil on leidnud viimasel ajal kajastust meedias: kogukondadest on tehtud isegi tõsielusarju. Lisaks on amišite kultuurist saanud omaette turismiatraktsioon.
Amišite turismi arendus sai alguse 1980ndatel ning nüüdseks on sellest saanud suurim ja arenenuim turismiharu Lancasteri maakonnas , Pennsylvanias (Luthy:1994). 2013. aasta seisuga elutseb seal üle 26 tuhande amiši ning nende elu keerleb ümber perekonna, usu, põlluharimise ning karjakasvatuse. Lisaks peetakse seda niiöelda amišite pealinnaks. (Donnermeyer jt: 2013)
Erinevad amišite kogukonnad pakuvad turistidele võimalust sõita giidiga mööda küla ringi, külastada nende kodusid ja farme ning samuti saab korraldada einestamist päris amiši perekonnaga. Amišid on külastajate vastu sõbralikud, kuid oma religiooni tõttu ei luba nad end pildistada. Oma puutöökodades tegelevad nad kauni mööbli valmistamisega, millest on saanud ka paljude talumeeste põhitöökoht. Lisaks on amišikülast võimalik kaasa osta kõiksugu küpsetisi, jooge, sööke, suveniire, raamatuid jne. ( Mink : 2004)
Need kogukonnad on kindlasti nii ameeriklaste kui ka muu maailma jaoks sealsetest tuntuimad. Amišid on väga põhimõtetekindlad, kuid ometi ei ole neil kahju näidata oma kultuuri ja eluviisi nö tavalistele inimestele.

2.2. Kihnlased

Kihnu on Eestis suuruselt seitsmes saar, mis on kuulus oma kultuuri poolest. Just Kihnu kultuuriruum ja pulmatseremoonia on kantud 2003. aastal UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirja. Tänu oma rõõmsameelsele ja tegusale rahvale on Kihnu kohaks, kuhu alati kõik on oodatud.
Kihnlaste jaoks on alati olnud väga oluline kalastamine. Ka praegune elu on seal kujunenud nii, et naiste ülesandeks on hoolitseda kultuuripärndi säilimise eest ning mehed tegelevad kalapüügiga. (Kihnu saar) Lisaks laulule ja tantsule , mida teeb kogu rahvas ja millega esinetakse hea meelega ka külalistele, on võimalik tellida saarel sõitmiseks lahtise kastiga veoauto , värskelt suitsetatud kala, kohalikku leiba ja muud traditsioonilist. Kihnu naiste garderoob on väga originaalne: naised kannavad körti ehk rahvariideseelikut igapäevaselt, abielunaise tunnuseks on lilleline põll. (Niitra: 2011)
Kõige paremini annab Kihnu kultuurit ülevaate Kihnu pulm, mida korraldatakse ka turistidele. Pulmapidu on sündmus, mis toob kogu kihnu rahva erinevatest põlvkondadest kokku tantsima sellist tantsu, mida mujal ei näe. Muuhulgas järgitakse pulmas vahvaid traditsioone, näiteks vana kombe kohaselt võtavad pruut ja peigmes altari ees kohad sisse mahalaotatud valgel linal ning kelle jalg esimesena lina puudutab, saab perekonnapeaks. (Kihnu saarel...)
Kihnu kultuuriruum on midagi, mis näitab eestlust selle kõige selgemas mõttes. Palju õnnelikke inimesi, kes oma kombeid ja traditsioone hea meelega inimestega jagavad. Turisti jaoks teebki külastuse Kihnu eriliseks see, et kõik, mida nad seal näevad, on siiras, ehe ning loomulik.

2.3. Mijikenda hõim

Mijikenda kõlab eestlasele kindlasti väga võõralt. See aafrika hõim on kuulus selle poolest, et nende püha metsad Kaya'd kuuluvad UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirja.
Mijikenda on Keenias elutsev hõim, mis koosneb üheksast all-hõimust. Enda identiteeti väljendavad Mijikendalased läbi suuliste traditsioonide ja kunstide, mis on seotud nende püha metsaga, millest on samuti pärit neile vajalikud ravimtaimed . Selle rahva traditsioonid ja kombed põhinevad kindlal eetikakootdl ning sisaldavad palvusi, vandeid, matmisrituaale, kroonimisi, abiellumisi jne. Kaya'd on aga kindlustatud asulad, mille kultuuriruumid on asendamatud jõustumaks elavaks kultuuriks. mia rõhutavad identiteeti, järjepidevust ja sidusust Mijikenda kogukondades. ( Traditions and...: 2009)
Turisti jaoks on hõimu elus vaadata nii mõndagi. Näiteks on igal allhõimul oma keel, mis kattub teistega 70% ulatuses. Osa on võimalik saada ka erinevatest rituaalidest, näiteks palvusest hea tervise üle (Sadaka ya Mudzi) või palvetest, et põua või nälja ajal tuleks vihma (Kulomba vula). (The sacred ...:2008)
Just Keenia rannaäärne ala on turistide seas populaarne. Kaya metsade populaarsus aina kasvab ning inimesi hakkab üha enam huvitama erinevate hõimude eluviis. Kuigi Keenia on rajamas rohkem ja rohkem turistile mõeldud ehitisi, peab lootma, et kohalike hõimude elu selle all ei kannataks.

2.4. Setod

Iga eestlane on kuulnud setodest. Olgu kuuldu siis nende kommetest, riietest või muusikast, võõraks ei jää see kultuuripiirkond kellelgi. Setod on omapärased oma kultuuri, laulu ja kommete poolest.
Setosid on alati tuntud kui töökaid ja laulumeelseid inimesi. Aegade jooksul on nende elukorralduses toimunud palju muutusi, kuid märkimisväärne osa nende kultuuri elemente on tänaseni säilinud. Enim paistab setode juures silma nende riietus: rõivad koos hõberahade ning suure sõlega on ainulaadsed . Põhivärvideks setodel on must, punane ja valge. Erinevalt kihnlastest setod igapäevaselt oma rahvarõivaste elementidega ei käi. (Setomaast &...)
2009. aastal kanti UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse seto mitmehäälne laulutraditsioon ehk leelo . Selle eripära seisneb laulmisviisis ja tuhande aastases ajaloos. Oluline on ka eeslaulja ja koori vaheldumine ning kontekst, kus laulu esitati: vabas õhus ning suuremas seltskonnas kõlas laul teisiti kui tubaste tegevuste juures.(Seto laulud)
Setode juures on võimalik vaadata nende elamuid, kindlustalusid, kuulata nende leelot, saada osa nende köögist ning keelest ja nautida suitsusauna, mis on samuti UNESCO kultuuripärandi nimistus. Kindlasti on soovituslik vaadata setode käsitööd.

Kokkuvõte

Kultuuriturismil on mitmeid definitsioone, kuid täpseim neist on järgnev: Kultuuriturism on turismivorm, mille käigus tutvutakse olevikus eksisteeriva kogukonna kommete ning traditsioonidega. Kui rääkida kultuuriturismi ning kultuurituristide tüüpidest on oluline, mis turisti sihtkohta viib ning millega ta seal tegeleb.
Kultuuriturismis on olulisel kohal UNESCO. Tänu sellele organisatsioonile on Eesti kultuur saanud märkimisväärset tähelepanu ka mujal maailmas. UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirjas paiknevad ja töös mainitud Kihnu kultuuriruum ning Seto leelo moodustavad Eesti mitmekesisest kultuurist väga suure ning olulise osa.
Kultuuriturism on väga mitmekülgne, seda tõestavad kõik neli referaadis mainitud kultuuripiirkonda: amišite kogukond , Kihnu, Mijikenda hõim ning Setomaa. Igal sihtkohal on täiesti omaette kombed, uskumused ning eluviis. Nende ühiseks jooneks on usk selle, mis nad teevad ja rõõm, mis nad enda eluviisist saavad.
Kultuuriturism on valdkond, mis võiks üha enam ja enam saada tunnustust. Maailmas on väga palju erinevaid inimesi ning igast uuest teadmisest, mida teiselt inimeselt ning tema elust saada võib, on väärt teadmine. Autor leiab, et kultuuriturism on midagi, millele peaks rohkem tähelepanu pöörama ning millest teadmisi saada.

Viidatud allikad

Baltic Cultural Tourism Policy Paper. Unesco. [ http://www.unesco.ee/public/documents/bct_full.pdf ]. 03.12.2015.

Csapó, J. 2012. The Role and Importance of Cultural Tourism in Modern Tourism Industry, Strategies for Tourism Industry - Micro and Macro Perspectives.

Donnermeyer, J., Anderson, C., Cooksey, E. 2013. The Amish Population: County Estimates and Settlement Patterns.– Journal of Amish and Plain Anabaptist Studies , Vol. 1(1), pp. 72-109.

Hinsberg, A. Kultuurist ja turismist – tuulõeaugu ja Pariisi vahepealt. [ http://www.sirp.ee/archive/2003/12.12.03/Sots/sots1-7.html ] 03.12.2015

Kihnu saarel peetakse taas traditsioonilisi pulmi . [ https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/kihnu.pdf ] 03.12.2015.

Kihnu saar. Eesti ametlik turismiinfo. [ http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/saared/kihnu ] 03.12.2015

Kultuuriturism. Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatioon. [ http://www.unesco.ee/kultuurituris m] 03.12.2015

Luthy, D. 1994. The Origin and Growth of Amish Tourism. Hanover: University Press of New England .

Mink, R. 2004. Beards, Bonnets and Buggies. – Travel America, Sep/Oct 2004, Vol. 20(2), pp. 54-57.

Niitra, S. 2011. Kihnlased turiste ei pelga - nad lõbustavad neid. 01.09.2011. [ http://tarbija24.postimees.ee/549310/kihnlased-turiste-ei-pelga-nad-lobustavad-neid ] 03.12.2015

Petroman, I., Petroman, C., Marin, D., Ciolac, R., Văduva, L., Pandur, I. 2013. Types of Cultural Tourism. ­– Scientific Papers: Animal Science and Biotechnologies, Vol. 46 (1), pp. 385-388.

Setomaast & setodest. Setomaa. [ http://www.visitsetomaa.ee/setomaast-setodest ]. 05.12.2015.

Seto laulud. Seto mitmehäälne laulutraditsioon. [ http://laul.setomaa.ee/artiklid/seto_laulud ]. 05.12.2015

The Sacred Mijikenda Kaya Forests ( Kenya ). 2008. [ http://whc.unesco.org/uploads/nominations/1231rev.pdf ]. 05.12.2015.

Traditions and practices associated with the Kayas in the sacred forests of the Mijikenda. 2009. United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization. [ http://www.unesco.org/culture/ich/en/USL/traditions-and-practices-associated-with-the-kayas-in-the-sacred-forests-of-the-mijikenda-00313 ]. 05.12.2015.