Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid
........44 3.2.12 Veebikasutuse propageerimine sektoris.......................................................44 3.3 Kultuuriveebi kirjeldused kultuuriüksuste kategooriate järgi.................................45 3.3.1 Arhiivid........................................................................................................... 45 3.3.2 Raamatukogud...............................................................................................48 3.3.3 Hajusalt paiknev kultuur.................................................................................51 3.3.4 Muuseumid.....................................................................................................57 3.3.5 Haldus- ja kaitseasutused..............................................................................62 3.3.6 Uurimis- ja hariduskeskused..........................................................................65 3.3.7 Kultuuriprojektid.................................
nitest accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
......................................................................... 37 2 SISSEJUHATUS Lähis-Ida on suurregioon, mis asub kolme maailmajao ristumiskohal. Sellesse piirkonda kuuluvad peale teiste suurriikide Kuveit, Katar, Bahrein, Jeemen ja Omaan. Piirkond on oluline naftavarude tõttu, mida leidub pea kõigis riikides. Suuresti tänu naftale on enamikud riigid äärmiselt rikkad. Riikides valitseb Islami kultuur ja igapäevaelu on mõjutatud suuresti traditsioonidest. Kõikides antud riikides on hulgaliselt vaatamisväärsusi, nii modernseid kui antiikseid. Antud töö eesmärk on anda ülevaade Lähis-Ida piirkonna riikidest ning tutvustada nende geograafiat, rahvastikku, kultuuri, majandust, igapäeva elu ja reisimisvõimalusi sihtkohtadesse. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: · anda ülevaade Lähis-Ida piirkonnast;
RIIGI JA RIIKIDE GRUPINI. Klastrite liigid: üldistatud klaster vs spetsialiseerunud klaster. Linnastunud klaster vs lokaliseerunud klaster. Klastrit iseloomustavad: osalejate ruumiline lähedus ühtne sotsiaalne ja kultuuriruum - eeldus sotsiaalse ja kultuurilise kapitali tekkeks: võrgustike kasvamisel klastriteks ning suhete vormumine institutsioonideks, normideks ja väärtusteks allvõrgustikes olev usaldus ja klastritele omane kultuur vähendab transaktsioonikulusid ja loob sünergiaid; ettevõtlikkus, õppimine ja innovatsioon, millest saab regiooni elulaadi ja (mikro)kultuuri osa; normide- väärtuste raamistik tagab stabiilsuse, teadmiste ja inimkapitali taastootmise institutsionaalse õppimine võime, millega seda raamistikku jätkuvalt ja loovalt uuendada. evolutsiooniliselt arenenud sektori-läbised ettevõtlusvõrgustikud Hea ettevõtluskeskkond
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus.
Tartu Ülikool Usuteaduskond Võrdleva usuteaduse õppetool Mikk Tammik Zoroastrism – teistlik usund. Võrdlus Magistritöö Juhendaja Jaan Kivistik Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 4 0. ZOROASTRISM – TEISTLIK USUND. VÕRDLUS 10 1. TEISTLIK ZOROASTRISM 11 1.1. ZOROASTRISMIST. AJALOOLINE ÜLEVAADE 14 1.1.1. AHURA MAZDĀ 17 1.1.2. LOOMISMÜÜT 18 1.1.2.1. ZOROASTRISMI KALENDRIST 20 1.1.2.2. VALGUSE TEE. AMEŠA SPENTA 21 1.1.3. PROHVET ZOROASTER 22 1.1.4. TÄNAPÄEVA 25 1.1.4.1.
Kõik kommentaarid