Inimühiskonna arenguetapid (0)

5 VÄGA HEA

Mõisted

Agraarreform – põllumajandusliku tootmiskorralduse ümberkujundamine, mille käigus tavalisele talupojad vabanevad mõisasõltuvusest ja mõisamaa jaotatakse täielikult või osaliselt taludele.
Bränd - kaubamärk, või tootemärk(kasutusel ka väärtustähis, esindusmärk, tunnusmärk)
Devalveerimine – raha (rahvusvaluuta) väärtuse, vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes. Devalveerimine muudab eksportimise lihtsamaks, kuna kaupade hinnad alanevad.
Elatusmaailm - e. naturaalmajandus , majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb suhteliselt lihtsatel tehnoloogiatel.
Embargo – teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld. Näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jms.

Ettevõtluskastler - e. – kobar, paljude eri tüüpi kitsalt spüetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega

Ettevõtlusvõrgustik – ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine.

Geograafiline tööjaotus – ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest sh. ka inimtekkelistest eelistest.
Globaliseerumine – e. üleilmastumine – kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena
Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse langus
Investeering – majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine praeguse tarbimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaalse kapitali soetamine (kinnisvara, seadmes jms.) kui ka mittemateriaalsed investeeringud ( haridus ehk “ inimkapital ”, uuringud jms). Finantsterminina on investeering väärtpaberite ehk finantsvara ost tulu saamise eesmärgil.
Kapital – raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida inimese isikliku või talle kuuluva ettevõtte arengusse . Majandusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1) füüsiline vara – maa, honed, tarbekaubad jne
2) finantskapital – sularaha, pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid.
Sotsiaalteaduses kasutatava laiema mõiste kohaselt räägitakse sotsiaalsest ehk suhete kapitalist , kultuurilisest ehk väärtuste ja tavade kapitalist ning poliitilisest ehk tuntuse kapitalist.
Liiderfirma – ettevõtete vahelist kooperatsiooni korraldav ja kooskõlastav firma

Majandus – inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem

Teaduspark – koht või paikkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, katsetootmisettevõtteid, kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuurüksusi

Tehnoloogia – viis, kuidas ja milliste tööprotsesside abiga antud majandus teatavaid hüvesid valmistab
Turumajandus – majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel
Uurimis- ja arendustegevus – uute toodete loomissüsteem, kuhu on kaasatud teadlased ja insenerid
Ühisturg – riikide ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja seadusandluse teatav ühtlustamine

Inimtegevuse tasandid ühiskonnas

Majapidamise e. üksikisiku tasand – väike inimrühm valmistab endale või vahetamiseks teatud tooteid
Firma e. ettevõtte tasand – toimib ostu ja müügi kaudu ning eesmärk on kasumi saamine
Riigitasand – reguleerib seadustega suhteid firmade ja inimeste vahel

Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid

Tööstusühiskonnale üleminekud ( murrangud)

Eeldused kujunesid välja 14. – 15. saj. Kuna siis leiutati või võeti kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi. Need võimaldasid kaubatootmist.

Toimus 18.saj. aurumasina leiutamisega kivisöe kasutusele võtmisega. ( raudtee, aurulaevade kasutuselevõtt, masinatöö, rahvaaru kiire kasv) Tänu Suurbritannia väljarännetele hakkas arenema Põhja-Ameerika ning väljaränded Euroopast.

Toimus 19. saj. ( elekter , auto, diiselmootor , nafta kasutuselevõtt, telefoni- ja raadioside , lennumasinad)

Tootmisviisid

Traditsiooniline – kõige pikem ajalooline periood. Elatakse väikeste inimrühmadena. Tehnoloogiliselt valmistatakse eluks vajalik lihtsate vahenditega. Sellist tootmisviisi nimetatakse elatusmajanduslikuks e. naturaalmajanduslikuks. Inimsuhted kujunevad omavahelistes kokkulepetes (agraarühiskond). Tänapäeval elab selliseid inimesi palavvõõtmes Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Vaikse Ookeani saartel.

Industriaalne – e. tööstuslik. Tehnoloogiad põhinevad masinatööle ja toodetakse müügiks. Endale vajaminev ostetakse. Kujuneb välja kaubandus. Suhted põhinevad seadustel, kokkulepetel. Kujunevad välja erinevad ühiskonnaklassid. Riigi oluline roll. Industriaalühiskond on valdavalt tänapäevamaailmas levinud. Aafrika, Ladina-Ameerika, Aasia .

Infoühiskond – oluline on igasugune informatsiooni levik ja kättesaadavus ning tootmistegevyses kasutatakse väga keerukaid tehnoloogiaid ja vähe inimesi. Selline ühiskond on kujunemas Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis . (20.saj. teisel poolel)

Infoühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned (4 murrang)

Hakkas kujunema peale II maailmasõda e. 20 saj. teisel poolel.

Tuumaenergia kasutuselevõtt
Side väga kiire areng võimaldas infoühiskonna kujunemist (raadioa, television , satelliitside, mobiilside , arvutiside, internet )
Väga suured teadusavastused (bioloogias geneetika , uued materjalid, kosmoseuuringud)
Transpordi mitmekesistumine ja kiirenemine
Inimeste haridustaseme tõus
Hõives on ülekaalus teenindav sector

Infoühiskond on põhjariikides.
Infoühiskonnas tekkivad probleemid:

Energiakriisid
Looduskeskkonna e. ökoloogilised probleemid
Loodusvarade ammendumine

Globaliseerumise plussid ja miinused

Plussid:

Riikidevaheliste kaubandussuhete juures on vähenenud tollipiirangud või üldse kadunud
Arengumaadesse on rajatud importiasendavaid harusid
Konkurents paljude eririikidest firmade vahel sunnib tõstma kvaliteeti ja toodangu mitmekesisust
Inimeste vaba liikumine

Miinused:

Arenenud riikide firmad ja riigid saavad suurema kasumi, kui arengumaad .
On suurenenud surved riikide valitsustele
Rahvusvaheline ränna on suunatud valdavalt arenenud riikidesse, kuhu sisserännet eriti ei vajata
Arengumaade lünkliku seadusandlust kasutatakse ära keskkonda kahjustavate ettevõtete paigutamiseks arengumaadesse

Tootmisetapid

Teadus- ja arendustegevus – firmade keskustes, teadusasutuste lähedal

Detailide tootmine – paikneb odava tööjõu või tooraine piirkondades. Kõige rohkem globaliseerunud.

Montaaž ja viimistlemine – tarbimispiiskonnas, odavama tööjõuga aladel

Müük ja hooldus – tarbija läheduses

Rahvusvaheliste firmade tekke põhjused ja kujunemise etapid e. põlvkonnad

Rahvusvahelised firmad kujunesid järgmistel põhjustel:

Parem juurdepääs toorainele
Uute turgude hõivamine
Alandatakse tootmiskulusid
Võimalik suurendada kontrolli teiste riikide majanduse üle ja mõjutada kaudselt ka poliitikat

Ajaloolised arengu ehk kujunemise etapid:

18.-19. sajandil kujunesid välja Euroopa kaubanduskompaniid, mis vahendasid toorainet ja kaupu Emamaa ja koloonia vahel.
Kujunesid 19. saj lõpul ja 20. saj algul vahendasid, kuid ka töötlesid toorainet läbi Euroopa ja kolooniate vahel
20. saj esimesel poolel. Nendeks olid tööstusettevõtted, kes rajasid tütarfirmasid turgude ja odavama tööjõu hõivamiseks nii arengumaadesse, kui arenenud riikidesse(autotööstus)
20. saj teisel poolel. Teenindavate harude muutumine rahvusvahelisteks firmadeks (lennundus, pangandus , turism jne). Toodangu keerukus on põhjustatud arengutegevuse jäämise päritolumaale ning tootmisetapid paigutuma laiali maailmas.

Rahvusvaheliste firmade tegevusvaldkonnad

Kõrgtehnoloogilised firmad: arvuti tarkvara, elektroonikatooted, biotehnoloogia
Suuremahulised tarbekaubad: autod, kodutehnika
Bränditooted: rõivad, tubakatooted , joogid, hügieenitarbed, pesupulbrid

Millele orienteeruvad ettevõtted oma tegevusest lähtudes?

Tööjõu olemasolust ja omadustest (haridus, sooline struktuur, tööjõu hind, arvukus)
Loodustingimustest ( kliimatingimused, metsad , maavara , vesi, pinnamood )
Tarbijate lähedusest
Kõrgtehnoloogiline tootmine vajab väga haritud tööjõudu, teadusasutusi ja sidevõimalusi.

Rahvusvahelised kaupade liikumissuunad

Lõunast  Põhja, tooraine ja põllumajandussaadused
Põhjast  Lõunariikidesse, valmistoodang , teenused, tehnoloogiad ja kapital
Põhjariikide vahel, valmiskaubad, teenused, tehnoloogiad ja kapital
Lõunariikide (arengumaade) vaheline kaubavahetus on väga nõrk.

Riigi võimalused kaubanduspoliitikat reguleerida

Tollimaksud (sisseveo pealt). Tooraine pealt madalamad maksud , valmistoodangu pealt kallimad. Riikideühendustes võivad tollimaksud puududa .
Kaubavahetuses kvoodide kehtestamine – riik kehtestab teatud kaupadele koguselised piirangud
Kaudsed kauplemispiirangud – tervisekaitsenõuded, turvalisus
Embargo kehtestamine – kauplemispiirangu kehtestamine mõne riigi või riikide rühmaga. Võib kehtestada teatud toodete või kogu kaupade kohta.
Rahvusvaluuta devalveerimine – alandamine

Näited ja selgitused rahvusvahelistest organisatsioonidest.

NATO – sõjaline ühendus, loodi 1949.
ÜRO – poliitiline ühendus, demokraatia tagamine
ESCO – Euroopa julgeoleku- ja koostöö organisatsioon , demokraatia tagamine
WTO – tolli- ja kaubanduskokkulepe, loodi 1948. Võimaldab kaupadel riikide vahel väiksemate piirangutega liikuda .
NAFTA, EFTA – vabakaubandusassotsatsioonid
MERCOSUR – Lõuna-Ameerika riikide vaheline tolliliit. (ühesugused reeglid väljaspool tolliliitu
ASEAN – Kagu-Aasia riikide vaheline ühendus, majandus, kultuur jne.
APEC – Aasia ja Vaikse Ookeani majandusliku koostöö foorum

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 52 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

etnies10 Õppematerjali autor

Põhjalik konspekt+mõisted.

inimühiskonna arenguetapid agraarreformagraarreform bränd devalveerimine elatusmaailm embargo ettevõtluskastler ettevõtlusvõrgustik globaliseerumine inflatsioon kapital liiderfirma majandus teaduspark tehnoloogia turumajandus Ühisturg

Sarnased õppematerjalid

doc

Nüüdismaailma kujunemine ja tänapäeva tunnused

1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)(Vahemeremaades 14

Geograafia

doc

I Muutused ühiskonnas

Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitö

Globaliseeruv maailm

pdf

Geograafia mõisted 10kl

MÕISTED aglom eratsioon - inimeste ja ettevõtete koondu alternatiivne energia - energia, mis on toodetud mine väikesele maa-alale, enamasti linna või lin fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil nastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama (päikse-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaal- infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on energia). 79 seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kont APEC - Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö sentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: foorum (Asia-Pacific Economic Cooperation) liik liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse mesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise kasv. 22 tõhustamiseks. 37 aglom eratsioonim ajandus - majandusharu, mil ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon le kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võima (Assöciation

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

doc

Globaliseerumine infoajastul

Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseeri

Geograafia

odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust

Geograafia

doc

Ühiskonnageograafia I konspekt

ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad kauba

Geograafia

docx

Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt

1. Muutused ühiskonnas Inimühiskonna etapid on · Põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel · Toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses Ühiskonna arengus võib eristada: · Põllumajandusajastut · Tööstusajastut · Infoajastut 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majanduse

Geograafia

doc

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

Võim on selle käes, kes omab kontrolli raha Võim on selle käes, kes omab kontrolli Võim on selle käes, kes üle info üle omab kontrolli maa üle. TOOTMISVIIS - on see, kuidas hangitakse eluks vajalikke vahendeid. Sama teema, mis tabelis ainult lühemalt Iseloomusta erinevaid ühiskonna arengu etappe põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, töökorraldus jne.) Ühiskonna arenguetapid: 1) põllumajandusühiskond. Toidu saamiseks kodustati loomad ja hariti põld. Toodeti peamiselt omatarbeks. - Peamised majandusharu oli põllumajandus. - käsitöönduslik tootmine - tööjaotus vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel - Iga piirkond elas omaette - seisuslik ühiskond - peamine koht, kus toimub tootmine - mõis, talu

Geograafia

Rohkem sarnaseid