Enesekontroll: Väärtused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused

jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid ­ millistes tegevusvaldkondades org jätkab oma põhitegevust. Vahepealse kestusega e taktikalised plaanid (1-2 aastat) lühiajalised e operatiivplaanid ­ suunatud konkreetsele tegevusperioodile. Eesmärgid peavad olema konkreetselt sõnastatud, mõõdetavad, realistlikud ja ajastatud. · Inimesed ­ kujundavad organisatsiooni sotsiaalse süsteemi. Oluline arvestada: inimeste teadmised ja oskused; tegelikkuse tajumine ja väärtused + hoiakud. Org. sõltub seal töötavatest inimestest. Kui töötaja tuleb tööle, sõlmivad org. ja töötaja omavahel psühholoogilise lepingu, milles kumbki pool kohustub andma ühise eesmägi nimel teatud panuse. · Tehnoloogia ­ eesmärgi saavutamiseks kasutatavad vahendid (materiaalne külg) · Struktuur ­ määratlev inimeste jaotumise org. hierarhias, rollid ja rollisuhted. Org struktuur peaks lähtuma org eesmärkidest. See millist org

Organisatsioonikäitumine

28

pdf

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA

vahel. McCrae ja Costa "viie faktori teooria". Baastendents ja kohanemuste eristamine- kultuuri mõju puudumine baastendentsidele. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK mudel- Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Isiksusepsühholoogia ajalooline eripära on sõprus kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise vahel. Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui vahendavad muutujad stiimuli ja reaktsiooni vahel. Rangelt võttes ei väida see mudel suurt midagi peale komponentide olemasolu (viimane on raskesti vaidlustatav) Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui isiksuse komponendid. KAHE PROTSESSI TEOORIAD- (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine.

Isiksusepsühholoogia

81

docx

Sissejuhatus eetikasse

Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut. Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi. Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige? Eetika küsimus hea ja õige järele tõusetub aga praktilistest moraalsetest probleemidest endist, püüdes neid lahendada. "Me ei aruta mingit tühist asja, vaid seda, kuidas me peame elama."

Eetika

49

docx

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

sügavamat arusaama endast vaadeldes inimest tervikuna. Enesekohane pädevus hõlmab teadmisi eneseregulatsiooni, toimetulekustarteegiate, oma mina ja enesekasvatuse ning oma ja võimete arenduse kohta ja kasutamist iga päev. + oskus adekvaatselt hinata end, arengut ise jälgida ja seada eesmärke ning reegleid enesearenduseks. Füüsiline mina, individuaalsed erinevused, seksuaalne mina, sotsiaalne mina, kutsealune mina, moraalne ja poliitiline mina, mina kui õppija- väärtused, oskused, suhted, teadmiste kasvamiseks. Personaalse ja sotsiaalse hariduse tunnusjooned. Tabel. Lääne vs ida traditsioon. Mina käsitletakse inimeseõpetuse ainekavas kõiki kooliastmeid läbivalt mitmedimensionaalsena, kusjuures suurema kaaluga on kehaga sotsiaalne mina, seksuaalne mina, sotsiaalne mina ja mina käsitlus õppijana MINA + kutsealane, moraalne, poliitiline, organisatsiooni liige. Mina kontseptsioon kui mitmedimensionaalse mõiste käsitlust....

Inimeseõpetus

31

doc

Eetika konspekt

Teoreetilises eetikas on kolm osa: 1. Kirjeldav (eetika teooriad, koodeksid) 2. Normatiivne (sotsiaalselt kohustav) 3. Metaeetika (arutlus väärtuste üle) Antiigist alates räägitakse kolmest standardist: 1. Utilitaristlik ­ 2. Teleoloogiline ­ 3. Deontoloogiline ­  2 Moraal ­ ( morales ­ kõlbeline ­ ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest. Kõrgeim väärtus ­ elu. KÕRGEMAD VÄÄRTUSED, MORAALIPRINTSIIBID, NORMID JA TAVAD Moraal- inimese käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse rühmadesse reguleeriv põhimõtete, tavade ja normide kogum. (kodanlik, kristlik, kiriklik, orja, orjapidaja jne moraal). Moraalifilosoofia keskendub inimestevaheliste kõlbeliste suhete uurimisele, mille sisuks on kõlbelise käitumise normid, kõlbelised tunded, eesmärgid ja ideaalid.

Sotsioloogia

16

docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

). TEABE VAHETAMINE Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969). Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967). Sõnumid on - seotud kontekstiga - seotud kontrolliga - emotsioone suunavad - sisaldavad teavet. ENDA AVAMINE, USALDUS, SUHTED, SUHETE KUJUNEMINE - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe. Enda esitlemine - protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist) - normid enda esitlemisel (nt formaalsed suhted) Motiivid, nt.: - enda esitlemine avatult (milline arvatakse end olevat; riided, stiil, hääletoon jne.)

Suhtlemispsühholoogia

12

docx

Kasvatusteooria konspekt

*väärtuste aksepteerimine (vastuvõetavaks tunnistamine, heakskiit) *väärtuste eelistamine- väärtus on muutunud sisemiselt omaks, inimene on väärtusega niivõrd seotud, et püüab praktiliselt väärtust realiseerida, leida selleks võimalusi *sisemine kohustus- puuduvad kahtluse momendid väärtusega seoses, tugev veendumus, mis seondub emotsionaalse aktsepteerimisega mitteratsionaalsel alusel (absoluutne lojaalsus), inimene veenab ka teisi; internaliseeritakse üksikud väärtused 4.väärtuste süstematiseerimine- kui internaliseeritakse üksikud väärtused, siis hakatakse märkama, et paljudes olukordades on võimalik juhinduda mitmetest erinevatest väärtustest; elu pakub võimalusi väärtuskonfliktideks, kus tuleb valida, millise väärtuse järgi toimida. Protsessis kaks astet: *väärtuste süsteemi paigutamine- paigutada olemasolevad väärtused enda jaoks süsteemi koos nende omavaheliste seoste ja suhete määratlemisega

Kasvatusteadus

13

doc

Eetikaterminid

Tõsised dilemmad on siiski harvaesinevad ja enamik dilemmadena mõjuvaid juhtumeid võib taandada lahendatavateks probleemideks. Kõikide moraalsete kimbatuste kirjeldamine dilemmadena viitab tihti soovimatusele otsuste tegemise vastutust enda peale võtta. Eetika (kreeka keelses ethos) filosoofias moraali filosoofiline uurimine. Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia) Eetiline egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima: nad peaksid tegema seda, mis neile tundub kõige rohkem olevat nende endi huvides. Eetiline hedonism

Eetika

Kommentaarid (0)