Arvustus "Ettevõtluse pikkuskraadid" (0)

Arvustus
„Ettevõtluse pikkuskraadid“ on raamat, mida võib nimetada tänapäeva ja tuleviku globaliseerunud vabaturumajanduse uueks teejuhiks. Majandusteadlasest raamatu autor Leif Edvinsson on üle 20 aasta oma elust kulutanud uute majandusmudelite ja mõistete väljaarendamisele. Oma pika ja põhjaliku teadustöö tulemuseks peetakse Leif Edvinssoni tänapäeval uue majandusvaldkonna ärireaalsuse loojaks, milleks on teadmusmajandus.
Edvinssoni silmis on 21.sajandi maailma majandustegevus muutunud niivõrd keeruliseks, et praegu kasutusel olevad majandusmudelid ja süsteemid ei soodusta enam jätkusuutlikku arengut ja äritegevust. Ainust lahendust näeb autor maailmamajanduses teadmusmajanduse osakaalu tõstmises. Kui tavamajanduse põhiväärtuseks on finantskapital ehk materiaalne vara, siis teadmusmajanduse töövahendiks on intellektuaalne kapital ehk mittemateriaalsed väärtused nagu näiteks informatsioon, teadmised, ideed, oskused, anded . 21. Sajandi majandus vajab 50 kordselt kiiremat uuendamist, kui seda oli 100 aastat tagasi. Me elame infoajastul, tänapäeval maksab informatsioon, see on vara, mis võimaldab ettevõttel olla alati konkurentidest ees ja ühiskonnal areneda.
Leif Edvinssoni arust peab tänapäeva majandus töötama kahe põhivalemi järgi, milleks on ettevõtluse pikkuskraad valem ja laiuskraad valem. 1675. aastal rajas kuningas Charles II Inglismaal Thamesi jõele Kuningliku Observatooriumi, mille ülesandeks oli leida meetod, mille abil saaksid meremehed maailmameredel seilates täpselt pikkuskraade määrata. Tänapäeva ärimaailmal seisab samasugune proovikivi ees. Suurfirmad joonduvad üldiselt ainult ühe mõõdupuu – finantskapitali – järgi. Finantskapitali saab nimetada ettevõtluse laiuskraadiks, mis tegeleb materiaalsete varadega. Probleem on aga selles, et laiuskraad mõiste näitab ettevõtetele kätte ainult ühe osa suurest süsteemist ehk ainult pooled nii-öelda merel täpse asukoha määramiseks ja uuendamismarsruudi planeerimiseks vajalikest koordinaatidest. Nii nagu maailmamerel ei piisa ainult ühest suunameetodist, ei piisa ka ärimaailmas. Materiaalsed väärtused on küll ettevõtluses tähtsal ja vajalikul kohal, milleta ei saaks üldse toimida praegune turumajandussüsteem, kuid õigel ja jätkusuutlikkul majandusteel püsimiseks vajab ettevõtlus, nii nagu meremees merel, teist suunavahendit – pikkuskraade. Ilma külgpidiste koordinaatideta – intellektuaalse kapitali ja muude oluliste materiaalsete väärtuste mõõdupuuta- pole ettevõtted võimelised kindlaks määrama oma tõelist potentsiaali ega kaardistama mõistlikku teed tulevikku.
Teiseks pöörab autor raamatus suurt rõhku sellele, mis iseloomustab ühte tänapäeva intelligentset ettevõttet ning mis on teadmusmajanduse kolm põhirinnet. 21. Sajandi ettevõtluse köidavad ühtseks tervikuks kolme tüüpi intelligentsuse määrad: ratsionaalne intelligentsus, IQ ; emotsionaalne intelligentsus, EQ ning vaimne ehk sünaptiline intelligentsus, SQ ehk ettevõtte kui ühtse terviku võimet lahenduslikult mõtelda, arutleda, analüüsida ja loogiliselt järeldada ; võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada ja võimet ületada raskusi, tulla toime keerukate ülesannetega ja saavutada püstitatud eesmärke. Need kolm põhikoefitsenti tagavad Edvinssoni järgi teadmusliku ettevõtte loovuse, mida tänapäeva turumajandus väärtustab. Teadmusmajanduse struktuuri jagab autor kolme astmesse. Teadus kui eesrinne teadmusmajanduses. Läbi teaduse sünnivad uued ideed ja lahendused. Haridussüsteem kui põhirinne teadmusmajanduses, teadmiste õpetamise, omandamise ja rakendamise süsteem. Noorte inimeste vaimse ja ratsionaalse intelligentsuse arengu kõige tähtsam etapp. Ning kolmandaks etapiks on praktika ettevõtetes.
Raamatu lõpuosas tuleb veel juttu ka sellest, missugune peaks teadmusloomelise ettevõtte töökeskkond välja nägema. Töötaja peab Edvinssoni arust kontoris ennast tundma just nagu kodus, kus valitseb hubane ja tore keskkond, mis ei tekita stressi ega pingeid. Kui töötaja tunneb ennast tööpostil hästi ja vajalikuna, siis on ka tema intellektuaalne töövõime kõige suurem.
Tavaliselt arvatakse, et kui asi puudutab majandusvaldkonda, siis on kindlasti tegu väga kuiva ja igava teosega. „Ettevõtluse pikkuskraadid“ raamatu puhul on aga tegu väga mahlaka ning mõnusalt loetava teosega. Kõik teemaalased mõisted ja teooriad on väga hästi lahti seletatud, et iga inimene saaks teksti sisust aru. Leif Edvinssoni positiivne külg on see, et ta oskab väga hästi igasse peatükki ja lõiku väga palju erinevaid reaalseid näiteid sisse põimida nii, et lugejal ei tekiks ainult puhast teooriat lugedes raamatust tüdimus. Olen ise väikest viisi majandushuviline ning olen lugenud mitmeid erinevaid majandusalaseid raamatuid ja saan väita, et „Ettevõtluse pikkuskraadid“ on omaette klass, mis on tulevastele ettevõtjatele väga vajaliku informatsiooniga raamat.