Vastus leiad õppematerjalist: II kontrolltöö küsimuste vastused

II kontrolltöö küsimuste vastused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Logistika - Logistika alused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas määratleda kliendiväärtust e kliendi pikaealisusväärtust?
Kuidas seda mõista?
Millal on tellimus perfektselt täidetud?
Mida tähendab aja kasulik reegel �- 2- 20?
Miks on pakkimine logistika huviorbiidis?
Mis on pakendi standardimise eesmärk?
Kuidas vähendada pakkimisest tekkivat keskkonna kahjustamisest?
Mis kasu lisab kaubaalus ja konteiner?
Millised pakkimist puudutavad seadused on Eestis?
Mis on tagastus- e reversiivlogistika ja miks ta on logistika huviorbiidis?
Mille tõttu tagastuslogistika lülitamine logistikasse suurendab kulusid?
Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika?
Millised kriteeriumid on olulised infovoo suhtes?
Milline aeg on tähtis ostjale ja milline müüjale?
Kuidas liigub infovoog materjalivoo suhtes?
Mille kaudu saab väljendada jäätmete teket?
Mis on jäätmete taaskasutamine?

1. Kuidas määratleda kliendiväärtust e kliendi pikaealisusväärtust?
Määratletakse selle kaudu, kuidas klient tajub firma kogu pakkumist (toode, teenus ja mittemateriaalsed väärtused).
2. Nimetada klienditeeninduse kolm taset + Pareto 80:20 printsiip.

klienditeenindus kui tegevus.

klienditeenindus, mida mõõdetakse tulemust iseloomustavate näitajate abil.

klienditeenindus kui filosoofia.
Pareto 80:20 printsiip – tähendab, et 80% tulemusi lähtub 20% põhjustest.
3. Klienditeeninduse elemendid.

Tegevuseeelsed elemendid- kindlustavad hea klienditeeninduse kliima.
Tegevusaegsed elemendid- kindlustavad otseselt toote jaotuse kliendile.
Tegevusjärgsed elemendid

4. Kliendi teenindustaset mõõtvad näitajad:

Toote kättesaadavus

Tellimistsükli aeg

Jaotussüsteemi paindlikkus

Jaotussüsteemi info

Jaotussüsteemi talitlushäired

Müügijärgne toetus
5. Klienditeenindustaseme näitajale „Toote kättesaadavus” on norm 90%. Kuidas seda mõista?
Toote kättesaadavus. Märksõna on kohe täidetud tellimuse määr, st, kui
mitu protsenti tellimustest, tooteühikutest on korrektselt täidetud. Firmal peab olema standard selle mõõtmiseks. Kui täitmine on näiteks 90%, siis tähendab see, et ainult 10% juhtudel võib klient saada vastuse, et kaupa või toodet ei ole laos. See näitaja leitakse suhtega: kohe täidetud tellimused / summaarne tellimuste kogus %
Kuigi see näitaja õigustab varude kõrget taset, kasutatakse seda siiski üldise näitajana.
6. Millal on tellimus perfektselt täidetud?
Perfektse e täiusliku tellimuse aktsepteerimist. Perfektse tellimuse saab siis, kui kliendi teeninduse nõuded on täielikult täidetud, st on arvestatud õigeaegselt, terviklikult ja kahjustamata ning täpselt täidetud ja arveldatud tellimusi.
7. Mis on EDI?
EDI (Electronical Data Interaction ' elektrooniline andmeside ') aitab vältida vigu. EDI peab olema kahepoolne : müüjalt ostjale ja vastupidi. Ka joonkoodid annavad palju infot, mis aitab klienti teenindada. Joonkoodidelt elektrooniliselt ülekantud info aitab marsruute koostada, arveldada, laovarusid kontrollida jne.
8. Nimetage olulisim tegur kliendi teenindamisel.
63%-le kasutajatest on kõige tähtsamad toote kättesaadavus ja tellimistsükli aeg.
N. E. Marr tegi oma uuringust järgmised järeldused: hinda märgiti vaid ühel korral kui olulisemat , ja seitsmest tipus olevast elemendist ainult üks ei olnud seotud jaotusega. Kõige tähtsam element oli kiirus.
9. Mida tähendab aja kasulik reegel: ¼- 2- 20?
1/4−2−20 reegel tähendab, et vähendades üldist läbimisaega 1/4 võrra, suurendame tootlikkust 2x ja vähendame kulusid 20%.
10. Mis on QR?
Kiirreageerimine. QR on meetod, mille kaudu sünkroniseeritakse logistilises ketis nii toote- kui ka infovood.
11. Miks on pakkimine logistika huviorbiidis?
Logistika seisukohalt on pakkimine äärmiselt tähtis, sest ta sisaldub nii tarnimises/hankimises, tootmises, jaotuses/turustuses, laonduses kui ka veonduses ning on seotud korjega, st ta kaasab kõik keti osalised.
12. Nõuded pakkimisele.
Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest:
1) kaitsta toodet
2) kindlustada toote hõlbus käsitsetavus
3) identifitseerida toode, st anda tema kohta infot
4) osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning
tõhustades toote müüki
5) kindlustada keskkonna säästlikkus.
13. Ruumikasutuse tõhusust mõõdetakse...
Ruumi kasutuse tõhusust väljendab:
a) pakenditäituvus – kuivõrd pakendi sisemus on täidetud kaubaga; toote ruumala ja esmase pakendi siseruumala vaheline suhe,
b) veoruumitäituvus – kuivõrd täidavad pakendid veoruumi, pakendi välisruumala ja koormaruumi suhe.
14. Mis on pakendi standardimise eesmärk?
Pakendi standardimise eesmärk on tegevuste lihtsustamine, kulude vähendamine ja turvalisuse lisamine, st pakendamine standardkujusse lisab logistilist tõhusust.
15. Pakendiliigid ja alaliigid .
Pakendi liigitus EV pakendiseaduse § 3, lõige 1 järgi:
1) müügipakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa;
2) rühmapakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas pakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata.
3) veopakend – mõeldud teatud arvu kaubaühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee -, raudtee -, mere- ja õhuveokonteinerid.
Sõltuvalt pakendi taaskasutuskordadest on § 3 lõikes 2 nimetatud pakendi liikide alaliigid järgmised:
1) korduskasutuspakend – mõeldud ja kavandatud läbima oma olelustsükli jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja -kõlblikkusest;
2) ühekorrapakend – mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks.
16. Pakendimaterjali liigid
Pakendimaterjal on liigitatud seaduse § 3, lõike 3 järgi järgmiselt:
1) klaas;
2) plast ;
3) paber ja kartong , kaasa arvatud kihiline kartong;
4) metall ;
5) puit;
6) muu materjal.
17. Kuidas vähendada pakkimisest tekkivat keskkonna kahjustamisest?
Üks võimalus on vähendada pakendamist, teine suurendada korduskasutust.
18. Mis kasu lisab kaubaalus ja konteiner ?
*Kaubaalus on kauba vedu, käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav ja kiirendav vahend (vähendab laadimis- ja laooperatsioonidele kuluvat aega). Ta võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale- ja mahalaadimist ning hoiukohale toimetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga.
*Konteinerit on võimalik kasutada kõikide veoliikide – mere-, raudtee-, lennu- ja maanteeveo puhul. Vedamisel tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümber laadimata. Konteinerid on kavandatud kordusvedudeks ja nad on tõstukitega hõlpsasti teisaldatavad.
19. Millised pakkimist puudutavad seadused on Eestis?
Eesti Vabariigis on välja antud järgmised seadused: pakendiseadus, pakendiaktsiisi seadus ja jäätmeseadus.
20. Mis on tagastus - e reversiivlogistika ja miks ta on logistika huviorbiidis?
Reversiivne logistika on vastassuunas liikuva toormaterjali -, pooltoote- ja kaubvoo ning pakendamise planeerimine , realiseerimine ja kontroll kas tootmisest , jaotusest või kasutuskohast tagastuspunktini või nõuetekohase likvideerimiseni.
Tagastuslogistika alla kuuluvad.

Vastupidised vood vale tarne tõttu, tagastatavad tooted ja tagastusõigusega tooted. Neile toodetele on ühine see, et neid ei ole kasutatud.

Kasutatud toodete tagastamine kas jaotusorganisatsioonile või tootjale taaskasutuseks. Taaskasutatav võib olla toode tervikuna , tema funktsionaalsed osad või materjal, näiteks kasutatud autode osad, tahmakassetid, ühekordsed kaamerad, koopiamasinad jne.
21. Mille tõttu tagastuslogistika lülitamine logistikasse suurendab kulusid?
Kõik need eelnevad eeldavad vastupidise tarneketi konstrueerimist nii, et logistiline kogukulu oleks vähim.
Tagastuslogistika suuremaid probleeme on transpordi muutuv- ja püsikulu säästmine marsruutide optimeerimise, sõidukite veovõime kasutuse maksimeerimise, tühisõitude vältimise jne kaudu.
22. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika?
Logistikaga on liitunud keskkonnakaitse , nii päri- kui vastassuunaliste tegevuste puhul sest

Transport põhjustab keskkonnale negatiivset mõju, eriti puudutab see autokasutuse kasvu
Pakkimisega on mindud liiale
Kulusäästlikkus tarbimisel jätab soovida (tootmine suunab raiskavale tarbimisele , liiga kergesti visatakse ära kasutuskõlblikud, kuid moest läinud asjad)

23. Kuidas on võimalik saavutada kuludes säästu rohelise ja tagastuslogistika kaudu?

Toote eluea pikendamine

Ühekordsest kasutuskultuurist loobumine

Jäätmekäitluse vajaduse vähendamine

Veovajaduse vähendamine

Uuendatud tooraine kasutus
24. Millised kriteeriumid on olulised infovoo suhtes?
Tekkekoht ja liikumise suund
Ülekande ja vastuvõtu kiirus
Kvaliteet, mõõdetuna kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja värskuse alusel
Intensiivsus jne.
25. Milline aeg on tähtis ostjale ja milline müüjale?
Ostja peab silmas varude täiendamiseks kuluvat aega, läbimisaega. See on summaarne aeg, mis kulub toote liikumisele logistilises ketis lähteallikast lõpptarbijani.
Müüja peab silmas tellimuse esitamisest kuni tellimuse täitmiseni/ostjale toimetamiseni.
26. Kuidas liigub infovoog materjalivoo suhtes?
1. Ühes ja samas suunas – a) enne, näiteks teade kauba saabumisest, b) samal ajal, milles on materjalivoo koguse ja kvaliteedi parameetrid , info pakendi jne. Kohta.
2. Vastupidises suunas – a) enne, nt tellimuse info, b) samal ajal või hiljem, teade kauba vastuvõtu, pretensioonide jne. Kohta.
27. Tagastuslogistika alla kuuluvad
1) Vastupidised vood vale tarne tõttu, tagastatavad tooted (defektsed tooted) ja tagastusõigusega tooted(on müüdud kuid on õigus tagastada). 2) Kasutatud toodete tagastamine kas jaotusorganisatsioonile või tootjale taaskasutatakse. Taaskasutatav võib olla toode tervikuna, tema funktsionaalsed osad või materjal nt kasutatud autode osad.
28. Jäätmete liigitus EV Jäätmeseaduse alusel.
* Tavajäätmed, *Püsijäätmed, *Biolagunevad jäätmed nt paber, papp , *Olmejäätmed, *Ohtlikud jäätmed.
29. Mille kaudu saab väljendada jäätmete teket?
*Pakendi kaalu vähendamine, *Ühekordselt tarbitavad tooted, *Saaste vähendamine ja jäätmekäitlus.
30. Mis on jäätmete taaskasutamine?
On jäätmekäitlustoiming, mille puhul ühes protsessis tekkinud jäätmeid kasutatakse teises protsessis, kus jäätmed on potentsiaalne tooraine või energiaallikas.
31. Jäätmete korduskasutus?
On jäätmete tasakaalustamismoodus, kus jäätmed kasutatakse nende esialgsel otstarbel .
32. Jäätmete ringlussevõtt?
On jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, ka bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus .

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 91 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kim112 Õppematerjali autor

Teise 32. kontrolltöö etteantud küsimuste vastused.

klienditeeninduse elemendid 80:20 printsiip

Sarnased õppematerjalid

doc

Logistika alused 2 KT

28. Mida nimetada kliendiväärtuse all? 29. Nimetada klienditeeninduse kolm taset. 1) Klienditeenindus kui tegevus (tellimuste vastuvõtt, töötlemine, kliendiga arveldamine, kaubandustegevus. 2) Kli-dus, mida mõõdetakse tulemust iseloomustavate näitajate abil (standardid e normid, mille täitmist mõõdetakse) 3) Kli-dus kui filosoofia (Kli-duse osatähtsus firmale tervikuna) 30. Klienditeeninduse (KT) elemendid (3). *Tegevuseelsed elemendid kindlustavad hea KT kliima (jaotamine, tagastuste ja täitmata tellimuste käitlemine) hea ostja-tarnija suhte kindlustamine. *Tegevusaegsed elemendid kindlustavad toote jaotuse kliendile (laovarude reguleerimine, transpordi valik, tellimusprotseduurid mõjutavad: jaotusaega, tellimuse täitmise täpsus) *Tegevusjärgsed elemendid esindavad toodet toetavate teenuste reastust: kliendi kaitsmist defektsete toodete eest (kaebuste ja tagastuste käsitlus pärast müüki) 31. Kliendi teenindustaset mõõtvad näitajad. *Õigeaegselt täidetud tel

Logistika alused

docx

Logistika spikker

Lükkamise põhimõte: 1. transport, 2. laomajandus ja varud laos, 3. info, 4. juhtimine, 5. klienditeenindus, 6. varustus, 1. Jaotuse eri staadiumites on palju ladusid, 7. turustus, 8. pakkimine, 9. tagastus e. korje. 2. Iga eelnev aste lükkab järgmise astme laod kaupa täis; sünnib kohustus müüa, 3. Ladudes rikneb ja vananeb ohtrasti tooteid, EDI elektrooniline andmevahetus võimaldab ettevõtetevahelised operatsioonid sisuliselt online. 4. Ostetakse suurte partiidena ja harva, EDI-t ühendab ettevõtet teiste ettevõtetega organisatsioonidega mitte ainult tarbijatega, aga 5. Põhilised on müügiprognoosid, ka tarnijatega, transpo

Ettevõtlus

doc

Pakkimine

1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kait

Logistika

docx

Transport ja ekspedeerimise eksami/arvetuse kordamisküsimuste vastused

1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul

Transport ja ekspedeerimine

odt

Logistika alused põhjalik konspekt

LOGISTIKA ALUSED Logistika missioon tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õigel ajal õiges seisundis õiges koguses õiges kohas õiglase hinnaga, et kindlustada kliendi rahulolu ja ettevõttele maksimaalne kasum. Õiglane hind on siis, kui kaup ära ostetakse! Logistika: 1) Rakenduslik tegevus, millesse on haaratud transport, laomajandus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. 2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood 1950-1960. 1956 pannakse alus lo

Logistika alused

doc

Logistika konspekt

ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada materiaalselt väejuhtide kavandatud strateegiliste käikude vormimine eduks vastase ees. Tänapäeval kehtib see samuti. Logistika vahendid: · Tootmise juhtimine · Transport · Ladustamine · Info Logistikas on kõige alus ratsionaalsete tegevusvõtete kasutusele võtmine, pikajalistest kogemustest õppides. Ees

Logistika

rtf

PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Uurimustöö PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES ’ PÄRNU 2013 Sisukord Sissejuhatus Eeldan, et uurimustöö eesmärk on välja selgitada, kuidas toimub pakendi ja pakendiringluse korraldamine erinevates toitlustusettevõtetes. Kindlasti leian siit uut infot, mida saan kunagi tulevikus kasutada. Pakendid Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Pakendid jagunevad müügi-, rühma- ja veopakenditeks: 1. Müügipakend on lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa. 2. Rühmapak

Toit ja toitumine

docx

Ärilogistika kordamisküsimuste vastused

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine  Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37  Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust 3)Interdi

Ärilogistika

Rohkem sarnaseid