100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Seebi Mull
Õppematerjali autor
Enda poolt veenmise puhul võib inimene käituda viisil, mis ei lähe tema hoiakutega kokku. Eelnevates uuringutes on leitud aga, et inimesed peavad oluliseks, et nende käitumine ning hoiakud oleksid kooskõlalised. Kui nende käitumise ja hoiakute vahel ilmneb konflikt, siis on see nende jaoks äärmiselt ebameeldiv ja nad püüavad seda vähendada. Selle tulemusel võib inimene enda hoiakuid vähehaaval hakata muutma8. 3.2. Väärtused ja väärtushinnangud 3.2.1. Väärtushinnangu mõiste Väärtused on kas ideed, asjad või nähtused, mille poole elus püüeldakse ning mida peetakse oluliseks. Väärtused peegelduvad inimese tegevuses, lähtudes oma käitumisviisi valides oma isiklikest väärtushinnangutest. Väärtustest peegeldub ka arusaam heast ja halvast, õigest ja valest. Väärtushinnangud tulenevad enamasti isiklikest kogemustest ning on seetõttu igal inimesel erinevad9
.. .... ... ... ... ... ... .. .. .10 Kasutatud kirjanduse loetelu ... ... ... ... ... ... ... ... .12 2 SISSEJUHATUS Tunnustada midagi väärtusena tähendab arvestada sellega valikute tegemisel. Väärtustada võib au, ilu, tõde, ratsionaalsust, heaolu, raha, teiste inimeste tunnustust, väärikust, puhast südametunnistust, tarkust jne. Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mille alusel siis inimene valib endale väärtused. Arvatavasti kujuneb väärtuste süsteem (inimesele märkamatult) kasvatuse tulemusel (I.Meos /Filosoofia sõnaraamat/ Tallinn 2002) . Väärtuskasvatus on üks keerukamaid kasvatusvaldkondi, kus otsene sõnaline selgitustöö, rääkimata näpuviibutamisest, annab üsna tõenäoliselt soovitule vastupidise tulemuse. Väärtuskasvatus on tõhus vaid siis, kui see on kaudne (Õpetajate leht 24. 12.2004).
suhe on kättemaks arreteerimise pärast. Selle ülestunnistuse tulemusel läheb Ally tagasi oma koju elama ning on valmis unustama talle nii ebameeldiva vahejuhtumi. Carolinaga toimunu aga ühendab Tyleri ning Ally taas, sest nüüd saavad nad aru, et nende tunded on teineteise vastu siirad. Paraneb ka Tylori ja tema isa vaheline läbisaamine. See saab selgeks peale seda, kui Tyler on isa tööarvutist leidnud pere pilte, millel on nii surnud Michel, Tyler kui ka väikeõde. See paneb Tyleri mõtlema ning selle kinnituse, et pildid pole sinna ekstra pandud, sai ta ka isa sekretärilt, kes räägib kuidas isa istub arvuti taga ning vaatab sinna ülespandud pilte. On 11,september 2001 aasta. Tyler ja isa on ära leppinud. Samuti on üksteist taas leidnud Ally ja Tylor. Hommikul läheb Tylor isa kontorisse teda ootama, kui terroristide lennuk rammib WTC, kus asus Tylori isa kontor. Filmis kajastatud sotsiaalsed faktid
tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest, et ta koondab vähem tähelepanu ühiskonnaelu ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt. hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Ameerika autor C. Wright Mills (1916 1962): sotsioloogiline kujutlus (1959). Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad
võimaluste kasv enam nii olulist rolli inimese heaolu tõusus. Et seda vastuolu selgitada, tuleb vaadelda heaolu mõistet laiemalt ning lisada materiaalsete tingimuste juurde ka väärtused, elukvaliteet ning võimalused. Mõistet "heaolu" (ingl.k.well- being) võime vaadelda ka kui hüvangut (welfare; prosperity), rikkust ja rahulolu - kui inimeste üldist heaoluseisundit, mis euroopaliku kultuuri traditsiooni põhjal põhineb heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel tööpuuduse puhuks. (Sotsiaaltrendid 3, 2004). Heaolust saab rääkida tänapäeva arenenud ühiskonnas ja ka inimkonna üldist arengut saab vaadelda kooskõlas heaolu üldise arenguga. Üleminekul agraarühiskonnast 7 9
3. Hoiaku olemus. ,,Kognitiine dissonants". Hoiaku muutmise võimalused. Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusse. See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponndist: Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. Hoiakutele omistatakse
Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem muuta uues ja väikeses organisatsioonis ning nõrga kultuuri puhul, sest see on järeleandlikum. Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1. Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2. Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3. Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4. Kavandada sotsialiseerumisprotsessid vastavalt uuendustele. 5. Muuta hüvitussüsteemi, et kiireneks uute väärtuste omaksvõtt. 6. Asendada kirjutamata normid formaalsete reeglite ja juhistega. 7. Muuta allkultuure töötajate ümberpaigutamise teel. 8. Rakendada töötajate osalust ja suurendada nende usaldust, et saavutada üksmeelt. Tulemused ei järgne otsekohe, sest organisatsioonikultuuri loomine on raske ja pikaajaline protsess. 4. Organisatsioonikultuuri erinevad tüübid 1
09 (ptk 1) SOTSIOLOOGIA AJALUGU Teaduse ajaloo kaks tahku: Ideede ajalugu teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsionaalne ajalugu õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühiskonnad. Kuidas levitatakse, organiseeritakse teadust. Ajaloo tähtsus või tähtsusetus: Filosoofia: filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota. Füüsika: füüsika ajalugi ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks. Milline on sotsioloogia? Robert K. Merton sotsioloogia peab olema nagu füüsika; tõeline teadus unustab oma mineviku. Teadus ei pööra minevikule väga palju tähelepanu, tegeletakse oleviku ja tulevikuga. Jeffrey Alexander sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. Sotsioloogia ajaloo perioodid: Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg kuni 19.saj) sai otsa sotsioloogia sõna kasutusele võtmisega
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid