o Kompetentne personal o Selge ametihierarhia o Dokumentide mõõdukus Eelised ja puudused Eelised – stabiilsus ja sõltumatus persoonidest, heade erialateadmiste rõhutamine Puudused – liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda „asjaks iseeneses“ 7. Uusklassikaline koolkond Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige Töögruppide ja mitteformaalsete suhete rõhutamine Osalev juhtimine Plaanimine – üldine Õigused, kohtused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia Kontroll – varjatu Juhtimisulatus – suur Otsustamine – delegeeritud Suhtumine Töötajad on huvitatud vastutusest, kui organisatsioon nene huve arvestab 8. Situatiivne käsitlus Keskmeks organisatsiooni struktuur
isiklik kogemus raskete kuritegudega, siis avalikkuse arusaamade ja tundmuste peamine allikas kuritegevuse kohta peab olema asendatud tehislikult loodud kogemusega. Teiseks, massimeedia sidemeks on infoallikad, mida kasutab suur hulk inimesi. Lõpuks, nagu mitmed teadlased on dokumeteerinud, et tänapäeva Põhja- Ameerika meedia sisaldab suurt osa kuritegevusega seotud uudiseid. (476) See, et krimiuudiseid avaldatakse rohkem ajalehtedes on vältimatu valik. Lisaks on see valim moondatud mitteformaalsete reeglitega, näiteks kui vägivalla kuritegusid on raporteeritud 22 korda, siis ametlikult võib neid kirjas vähem olla. On ka allikaid, et inimesed loevad ajakirjandusest kuritegevuse kohta, et seda ise õppida või tulevikus sooritada. Dominic (1978) leidis oma uurimuses, et Los Angelese nädalase teleprogrammi uurimise käigus kajastati 144 mõrva, 52 õigustatavat tapmist, 13 inimröövi, 11 planeeritud, kuid mitteõnnestunud mõrva ja 4 lintsimist ehk omakohtuga tapmist
kindlustamiseks Selge tööjaotus Kompetentne personal Selge ametihierarhia Formaalsed reeglid ja protseduurid Dokumentide mõõdukus • Eelised: stabiilsus ja sõltumatus persoonidest,heade erialateadmiste rõhutamine • Puudused: liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda “asjaks iseeneses” 7.Uusklass.koolkond: • Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige • Töögruppide ja mitteformaalsete suheterõhutamine • Osalev juhtimine • Tööjaotus – avar, “töö rikastamine” • Plaanimine – üldine • Õigused, kohustused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia • Koordinatsioon – ametlik ja vabatahtlik • Kontroll – varjatud • Juhtimisulatus – suur • Otsustamine – delegeeritud 8.Situat.käsitlus: • Keskmeks organisatsiooni struktuur • Ei ole üht universaalselt tõhusat süsteemi • Kõige olulisem mõju on situatsioonil
d. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog e. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaaltöötaja 4) Hindamise objektiks on a. lapse lähima arengu tsoon b. lapse arengukeskkond c. lapse oskuste-teadmiste tase, lähima arengu tsoon ja arengu keskkond d. nii lapse oskuste-teadmiste tase kui ka lapse arengu tsoon e. lapse oskuste-teadmiste tase 5) Rehabilitatsioonimeeskonda EI kuulu a. sotsiaaltöötaja b. arst c. logopeed d. eripedagoog e. kohaliku omavalitsuse esindaja 6) Mitteformaalsete hindamisprotseduuride eeliseks on see, et a. need ei eelda tulemuste võrdlemist eakohaste tulemustega b. need võimaldavad kasutada hindamiseks lapse poolt õppetegevuses valmistatut c. nende puhul ei ole eriti oluline hindaja kogemus d. neil ei olegi eeliseid teiste meetodite ees e. need on väga sõltuvad konkreetse hindaja teadmistest. 7) Kui aktiivsus-ja tähelepanuhäire kahtlusega laps teeb rühmakaaslasele haiget, siis see on kõige tõenäolisemalt tingitud a
kompensatsioon kliendile ja teadmine ühiskonnale, et sarnaste juhtumite korral tulevikus, saavad nende valud leevendatud. Eetiline valik Loo kirjelduse järgi tundub, et vedaja endal süüd ei näe ja oma viga ei tunnista. Vedaja on kindlasti süüdi, sest olenemata sellest, kas õpetaja seisis sõidu ajal või mitte, oleks pidanud videomakk olema korralikult kinnitatud, et mitte ohustada reisijaid. Kui ettevõte tahab ka edaspidi reisijate veoga tegeleda, siis mitteformaalsete abijuhiste järgi oleks tal kasulik kompensatsioon välja maksta. See kelle süü see konkreetselt oli, kas vedaja või bussijuhi, tuleks neil omavahel selgeks rääkida. Ning õpetaja peaks saama oma vajaliku kompensatsiooni. Antud juhtumi puhul oli see õnnelik õnnetus, mis oleks võinud lõpped palju hullemini. Et tulevikus sääraseid konflikte vältida, peaksid kõik bussid olema tehniliselt kontrollitud. Lahtiseid esemed peaksid olema kindlalt kinnitatud ja nende kinnitused kontrollitud
strateegiaid. f. Otsustamise põhiolemus, grupis otsustamise eelised ja puudused Otsutamise abil luuakse ja arendatakse organisatsioone. Alati on võimalikud häired, mis on vigade tagajärjeks. Juht otsustab. Kolm võimalikku otsustamismudelit: bürokraatlik (iseloomulik suurtele organisatsioonidele, protseduur formaliseeritud), profesionaalne-kollegiaalne (toimib organisatsioonis, kus on mittehierarhiline struktuur, otsustatakse mitteformaalsete reeglite abil, omavahelise suhtelmise käigus), poliitiline (lähtub jõudude vahekorrast organisatsioonis). 10. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon a. Organiseerimise mõiste b. Peamised printsiibid c. Organisatsiooni siseehitus: ametlik, mitteametlik d. Organisatsiooni struktuur i. Erinevad variandid struktuuriks: toote järgi, asukoha järgi, tarbija järgi, maatriksstruktuur, divisjonistruktuur, funktsionaalne struktuur. ii. Juhtimisulatuse ja organisatsioonitüübi seosed e
kujundatakse välja eelistused, kuidas vastaspool teatud olukorras käituma peaks. x Võrgud. Sotsiaalne võrk on inimsuhete kogum, mille raames vahetatakse tundeid ning aidatakse üksteist. Sotsiaalsed võrgud erinevad kultuuriti. nende tähtsus seisneb võrgust saadava info hulgas ning võrgu liikmetele osutatavas abis. Mõlemad on äris olulise tähtsusega, nt on mõnes kultuuris mitteformaalsete suhete vahendusel toimuv äri isegi olulisem. x Mina. Eristatakse individuaalset mina ja kollektivistliku mina. Kollektivistlikust minast lähtuvad suhtlemismeetodid, konformism (kalduvus käituda nagu kõik teised), koostöö ja traditsioon, staatus ning hierarhia hindamine. x Kultuuriidentiteet. Inimese sotsiaalne identiteet, mis lähtub tema kultuurikuuluvusest. Kultuuriidentiteedist saadakse teadlikuks siis, kui satutakse teise kultuurikeskkonda või suheldakse
Kõik need eelnevalt kirjeldatud meetodid annavad õpetajale võimaluse kontrollida õpilaste käitumist väliselt. Mõningad autorid on seisukohal, et sellised meetodid võimaldavad manipuleerida õpilaste tahtega ning neid ei tohik koolides üldse kasutada. (Krull, 2000) ,,Biheivioristlikke käitumise korrigeerimise meetodeid tuleb käsitleda kui abivahendit teadliku distsipliini kujundamiseks." (Krull, 2000, lk 527). Neid tohib kasutada siis kui ennetavate või mitteformaalsete distsipliini kindlustamise meetoditega ei ole enam võimalik õpilase või klassi üle kontrolli saavutada. (Krull, 2000) Kokkuvõte Metoodikad, mida kasutatakse õpilaste distsiplineerimiseks tasustamisega, rajanevad operantse tingituse põhimõtetel. Soovitavat käitumist tasustatakse ning negatiivset käitumist ignoreeritakse või äärmuslikel juhtudel karistatakse.
· Poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Professionaal- kollegiaalselt toimub otsustamine kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumite ja mitteformaalsete reeglite abil isikute vahelise suhtlemise käigus. Otsustamine võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 13. Otsuste liigid Saab liigitada sisu, tähtsuse, ulatuse ja keerukuse järgi. 1. Haarde ulatus · Strateegilised · Taktilised · Operatiivsed Eristatakse programmeeritud ja mitteprogrammeeritud otsuseid. Programmeeritud otsused tehakse olukorras, kus otsustamise reeglid on juba olemas, jääb üle
lähtudes organisatsiooni üldistest eesmärkidest, õiglane tunnustuse ja karistuse jagamine; Äriline orientatsioon oskus näha ja luua ärilisi võimalusi ja suhteid ning tegutseda kasumile suunatult; 5 Analüütiline mõtlemine oskus näha mitmetasandilisi põhjuslikke seoseid, eristada olulist ebaolulisest, töödelda informatsiooni süstemaatiliselt; Organisatsiooniteadlikkus mitteformaalsete võimusuhete nägemise ja mõistmise oskus nii oma organisatsiooni sees kui sellest väljaspool, mõistmine, kes on tegelikud otsusetegijad ja teiste mõjutajad; Eneseusk usk oma võimekusse tulla toime raskete ja keeruliste situatsioonidega, võtta vastu otsuseid ning leida lahendusi läbikukkumistele. Erinevus Läänest Võrreldes saadud tulemusi muu maailma kogemustega võime väita, et sarnasus juhtide edu tagavate kompetentside osas on märkimisväärne. Kuid on ka paar huvitavat
Kui on vajalik, siis skemaatiline näitamine koos põhilise liigutuse imitatsiooniga. g)Ettekujutuse ja harjutusest arusaamise täpsustamine saadud elamuste põhjal peamistest tehnika elementidest. m. Juurdeviivate harjutuste sooritamine h)Harjutusest kui tervikust täpsustatud ettekujutuse saamine. m. Esimesed katsed sooritada harjutust tervikuna lihtsamast lähteasendist ja vajadusel abiga. Sportimine on...? Kindlalt struktureeritud, organiseeritud võitluslik tegevus formaalsete või mitteformaalsete reeglite järgi Bryanu ja Harteri oskuste omandamise mudeli 2 olulist aspekti 1.Õppimine ei ole oma olemuselt pidev protsess Inimesed õppisid kiirelt teatud tasemini, nad saavutasid teatud oskuse sooritamise nn platoo. Edasine oskuse arenemine võttis aega, see ei toimunud nii kiiresti kui algul ja selleks kulus tunduvalt rohkem aega. 2. Inimesed omandavad oskusi väikeste koguste , ühikute abil. ( näit. kuidas kodeerida üht tähte
20. Millised on peamised otsustamismudelid? Bürokraatlik iseloomulik lähenemine otsustamisele organisatsioonis, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamise aluseks formaliseeritud protseduurid, eesmärgid jm kokkulepitud põhmõtted. Nt pank, riigiasutused, mis pakuvad avalikke teenuseid jne. Professionaalne-kollegiaalne iseloomulik lähenemine organisatsioonile, kus on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide a mitteformaalsete reeglite alusel isikutevahelise suhtlemise käigus. Näiteks väiksemad kosultatsioonifirmad jt teenuseid pakkuvad firmad. Poliitiline lähtutakse jõudude vahekorrast organisatioonis. Nt teatud liidud ja ühendused, mis esindavad erinevaid huvigruppe. 21. Milles seisneb organiseerimine juhtimises? Organiseerimise käigus määratakse kindlaks planeerimise käigus fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Organiseerimine määratleb kuidas seda teha. 22. K 23
saavad omaksed ja lähedased aidata eaka suhtlemisvajaduse rahuldamisel, vaba aja sisustamisel ja reaalsustaju ning reaalsusega kontaktide säilitamisel. Lisaks eelnevale võib omastest ja lähedastest olla olulist abi eaka anamneesi ja hoolduskava koostamisel. Naabrid ja tuttavad Kroonilise psüühikahäirega eaka naabritel ja tuttavatel mingeid seadusandlusest tulenevaid ega tööalaseid kohustusi eaka suhtes ei ole. Eaka mitteformaalsete toetajatena võib neist hooldusprotsessi korraldamisel olla siiski oluline abi, sest põhijoontes võivad nad täita omastega sarnaseid funktsioone. Seepärast on otstarbekas uurida eakalt tema olemasolevat või varasemat tutvusringkonda, julgustada tuttavaid eakaga kontakte säilitama ja anda neile asjakohaseid tegevusjuhiseid. KROONILISE PSÜÜHIKAHÄIREGA EAKA HOOLDUSE ÜLDINE ALUSSKEEM Kroonilise psüühikahäirega eaka hoolduse, sh hoolduskava koostamise ja hoolduse
kodanike vastastikus kaitses ja abinõudes võõraste ja vaenlaste vastu nõuetes kodanike "üldise koosoleku/nõukogu" läbiviimise kohta uute õigusnormide kehtestamiseks nõuetes kaaskodanike osalemise kohta linnakodaniku asja lahendavas formaalse õigusmõistmise süsteemis nõuetes tsiviilvaidlusi lahendavate mitteformaalsete vahekohtute kohta, mille üle linnavõimudel oli vaid vähene järelvalveõigus käsitööliste ja kaupmeeste ühenduste (tsunftid, gildid) majandustegevuse ranges reguleerimises kanooniline õigus o Seisuslikkus Linn kui kommuun on vaadeldav kahest aspektist: kui vabade linnakodanike kommuun. kui kommuunide kommuun (kaupmeeste gildide,
Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumidel ja formaliseerib protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Professionaalne-kollegiaalne kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus Poliitiline võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 15. Otsustamisalused Otsuste alusteks on faktid ehk tõsiasjad, kogemus, ameti seisund, sisekaebus. 16. Otsustamiskäik 1) Otsustus probleemi formuleerimine Eesmärgi piiritlemine enesetunnetus Valikuvõimaluste piiritlemine kujutlusvõime Piirangute piiritlemine praktilised teadmised
Alluv saab käske kirjalikult väldib isiklikke suhteid. · püüab vähendada kontrolli ulatust, püüab luua jaotuse, kus ühele liinimänedzerile ei allu väga palju ülemusi. Orgaanilised organisatsioonid: · püüavad vältida selgete ja üheste käskude ahelat · püüavad vältida töö jaotust, mis ei tulene · töö suunatud gruppidele, töö ei ole rutiinne. · väldivad vastutuse tühimikku , orienteeritud eesmärgile, tulemusele. · horisontaal- ja mitteformaalsete suhete suur osa. Otsustamisprotsess kiirem, allüksused tegutsevad kooskõlas üksteisega. Avalik juhtimine · käsud muutuvad nõuanneteks, konsultatsioonideks, inimene kaasatakse juhtimisse. 2) Professionaalne bürokraatia, tekib organisatsioon, kus tegevus professionaalne. · juht ei saa otsustada, kuna pole kõiges kompetentne.
Institut-sioonid on kindlused. Nad peavad olema hästi kavandatud ja sobivalt mehitatud" Organisatsioonid on Northi järgi institutsioonid koos nende kasutajatega *Schmolleri järgi "institutsiooni personaalne külg" või "isikute ja asjade seose püsiv kindla otstarbega vorm" Institutsioonide tasandid (Williamson) -turg ja ettevõte on majanduse korraldamise äärmused, mille vaheline spekter on pidev, täidetud nn hübriidvormidest formaalsete ja mitteformaalsete lepingute näolPõhiinstitutsioonid majanduses: Turult saame teada, mida tasub toota ja mida mitte hindade kaudu.*Hindade kaudu toimub ühtlasi ka motiveerimine kujunevad kasumid või kahjumid. Ettevõttes ütleb direktor, mida teha ja määrab nii preemiaid kui ka karistusi ülesannete täitmise eest. Sotsiaalsed normidSoovitud käitumise (näiteks vaikuse loengul) tagab naabri halvustav pilk Seadused Tagamiseks tuleb mängu politsei ja kohus
- Referent(s)rühm tegelik või kujuteldav rühm, millega inimene võrdleb ennast, või kuhu tahab kuuluda, milliste hinnangute ja väärtuste alusel valib ja hindab oma käitumist (positiivne/negatiivne). - Marginaalne grupp asub kahe kultuuri vahel, rühma liikmed samastavad ennast mõlema grupiga. · Sotsiaalne agregaat samal ajal ühte kohta kogunenud inimesed. · Sotsiaalsed võrgustikud mitteformaalsete ja formaalsete sotsiaalsete sidemete kogum, mis seob inimesi üksteisega. · Sotsiaalne kapital kontaktid ja usaldusele rajatud sidemed, mille abil on võimalik jõuda oma eesmärgini ja suurendada oma võimu (Putnam; Bourdieu - osaliselt). · Organisatsioon 1) inimeste kooslus, mis on moodustatud mingi eesmärgi saavutamiseks; 2) struktuuride kogum, mille elementideks on staatused, rollid,
hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumidel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Otsustamine toimub professionaal-kollegiaalselt, kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus. Otsustamine võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. Otsustamistehnikad A individuaalse loomingulise mõtlemise tehnikad B grupiviisilise loomingulise mõtlemise tehnikad 1. ajurünnak 2. Gordoni meetod 3. faasivahetuse meetod Ajurünnaku põhimõte on, et iga pakutud idee tekitab teistes mõtteid, mida neil üksi mõeldes ei oleks tekkinud
tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või sotsiaalse grupi huvides. See on keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole. Sotsiaalsel normil võib olla formaalne või mitteformaalne iseloom. Formaalsed normid on seadusandja poolt täpselt formuleeritud, kirja pandud, piiritletud sunniga, kontrollib teatud grupp või mehhanism, kehtib määratletud kontingendile ja kindlates situatsioonides. Mitteformaalsete normide allikas on ühiskond ise, ta on kirja panemata, piiritlemata, kontrollija on selgelt formuleerimata („ühiskond ise”), kehtivus on määratlemata. Sotsiaalset käitumisnormi tuleb vaadelda ühiskonna struktuuri osana, mis eksisteerib makrotasandil reguleerides käitumist mikrotasandil (juhul kui käitumise õigus on nii tal enesel kui teistel ühiskonnaliikmetel). Objektiivses mõttes avaldub käitumisnorm inimeste konkreetsetes tegudes, mille vorm ja
Üheks laste ja noorukite eakaaslastega lävimise iseloomu kajastavaks aspektiks on sõprussuhete loomine ja areng. 12. Kas õpilasrühmituste ja sõpruskondade tekkimine ja olemasolu klassis tuleb üldjuhul kasuks õppetööle või takistab seda? Kasvatustöös tuleb meeles pidada, et laste ja noorukite koondumine rühmadesse on nende arengus normaalne ja iegi hädavajalik nähtus. Seetõttu pole mingit põhjust taunida mitteformaalsete, st õpilaste omal initsiatiivil klassis tekkivate rühmituste kujunemist. Kasvatuse seisukohast on vahel isegi otstarbekas astuda samme, mis aitaksid kaasa õpilaste rühmasuhete arengule ja samas toetaksid positiivsete väärtuste levikut. 13. Nimetage põhilised õpilaste vahetut elukeskkonda kujundavad tegurid peale perekonna ja kaaslastega suhete. Televisioon ja ajakirjandus. Virtuaalmaailm. Elupiirkond. 14
Eelised – stabiilsus ja sõltumatus persoonidest, heade erialateadmiste rõhutamine Puudused – liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda „asjaks iseeneses“ 5 Uusklassikaline koolkond Alustajad E. Mayo, F. Roethlisberger Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige Hawtorne’i eksperimendid (1924-1932) Töögruppide ja mitteformaalsete suhete rõhutamine Osalev juhtimine Tööjaotus – avar, „töö rikastamine“ Plaanimine – üldine Õigused, kohtused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia Koordinatsioon – ametlik ja vabatahtlik Kontroll – varjatu Juhtimisulatus – suur Otsustamine – delegeeritud Suhtumine „Y“ Tööloominguline tegevus Töötajad on huvitatud vastutusest, kui organisatsioon nene huve arvestab
Vanematel või suurepäraste oskustega mängijatel on tavaliselt kõrgem staatus, kuid samas võivad olla ka teised arvestatavad grupi liikmed, kui nad oskavad lahendada mängus 80 ettetulevaid spetsiifilisi probleeme. Kui lapsed mängivad tihti koos, siis nad õpivad efektiivselt lahendama ettetulevaid probleeme. Mitteformaalsete gruppidega seotud probleemid Suuremad ja tugevad lapsed võivad välja tõrjuda väiksemaid ja nõrgemaid. Tüdrukud võivad olla poistega seotud gruppides koheldud üleolevalt ja tunda ennast eemale peletatuna. Need lapsed, kes on välja jäetud mängudest, võivad tunda kõrvale heidetuna oma eakaaslaste poolt (Evans, 1988). Mängude valiku oluliseks kriteeriumiks on väljakute ja varustuse olemasolu
inimene võid(McLeod, 2007;354): • kavatseda endalt elu võtta • kaitüda ennastkahjustavalt • tekitada või kavatseda põhjustada kahju teistele inimestele Kõrge riski märgiks on: • varasemad enesetapukaitsed • enesetapumõtted ja-kavatused käesoleval hetkel • juurdepääs vahenditele ja võimalustele • hoiakud abistamise suhtes • praegused või varasemad vaimse tervise probleemid • professionaalsete ja mitteformaalsete toetajate olemasolu ja toetus kvaliteedi käesolev hetk • praegune alkoholi ja narkootikumine kuriitarvitamine 17 • hiljutised elusündmused või tähtpäevad • lootusetus ja negatiivne suhtumine tulevikku • meesterahvad vanuses 16-30 Nõustaja peab hoolikalt kaaluma mida ta ütleb ja kas ütleb, eriti kui nõustaja tegutseb riskirühmas olevate inimestega. Oluline on, et nõustaja teab mida ta ütleb ja mõistab, et iga vale ütlus ja tegutsemine võib viia
jooned, aga ka teatud sõnavara. Register aga seostub sellega, millest räägitakse või millises valdkonnas rääkijad on (arstiregister, juriidiline register jms). Selliseid allkeeli lahutab eelkõige sõnavara (tehnilised terminid jms). Seega tekib kahelijaotus ka selle põhjal, millised keelelised tasandid ühte allkeelt teisest eristavad. Praktiliselt ei pruugi see vahe alati kehtida, kuid on tüpoloogia tegemisel kasulik. Nt on võimalik defineerida slängi kui väga mitteformaalsete situatsioonide sõnavara, mispuhul sotsiaalne / üldsläng osutub mitte sotsiolektiks, vaid stiiliks (Trudgill 1992: 66). Sellele võib lisada, et erialasläng osutub sel juhul pigem üheks informaalseks registriks. 2. Sotsiolektide uurimine maailmas Keele sotsiaalne varieerumine tähendab seda, et inimeste keelekasutus on korrelatsioonis sellega, millised on nende sotsiaalsed omadused. Seega on oluline leida, millised on need
Bürokraatlik iseloomulik lähenemine otsustamisele organisatsioonis, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamise aluseks formaliseeritud protseduurid, eesmärgid jm kokkulepitud põhmõtted. Nt pank, riigiasutused, mis pakuvad avalikke teenuseid jne. Professionaalne-kollegiaalne iseloomulik lähenemine organisatsioonile, kus on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide a mitteformaalsete reeglite alusel isikutevahelise suhtlemise käigus. Näiteks väiksemad kosultatsioonifirmad jt teenuseid pakkuvad firmad. Poliitiline lähtutakse jõudude vahekorrast organisatioonis. Nt teatud liidud ja ühendused, mis esindavad erinevaid huvigruppe. 10. Too välja kolm grupiviisilise loomingulise mõtlemise tehnikat.Millisel juhul neid kasutaksid? Ajurünnak-kestab 45-1.30h.Põhimõte:iga pakutud idee tekitab teistes uusi mõtteid, mida neil üksi
Hälbeliselt käituvad inimesed, kes keelduvad järgimast käitumisviise, norme ja reegleid, mida enamik inimestest järgib. Selliselt käituvaid inimesi nimetatakse hälvikuteks. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist. Hälbelisel käitumisel on kaks raskusastet, milleks on kriminaalsus ja deviantsus. Kriminaalsuseks nimetatakse formaalsete normide rikkumist, kus karistused on rangelt paika pandud. Deviantsuseks nimetatakse mitteformaalsete normide rikkumist. See on tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus ja sageli ei ole see seadusega karistatav. Hälbekäitumist oli näha kohe filmi alguses, kui kaukaaslased tulid Ivo maale. Üks kaukaaslane tuli Ivo garaaži sisse ja kutsus ta välja, samal ajal urineeris teine kaukaaslane tema hoovis. Ivo ei teinud kaukaaslase hälbeliselt käitumisest välja. Põhjus, miks kaukaaslased tulid Ivo maale, oli see, et nõuda sealt süüa ja juua. Kuid Ivo jäi
avaldatud artikli kohta (Garfield, 1992). Seepärast pole imestada, et ta on juba ammu ületanud 10000 tsitaadi piiri, mis on olnud teaduse ajaloos jõukohane vaid mõnele üksikule geeniusele. Tavaliselt õnnestub nii suure arvu tsiteeringuteni jõuda vaid kollektiivselt, näiteks mingi Eesti suuruse maa teadlastel üheskoos. Pole mingit kahtlust, et Endel Tulving on kõige tuntum eesti soost teadlane kogu maailmas, seda nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kriteeriumide põhjal. (Allik, J. (2002). Endel Tulving ja mälu E.Tulving, Mälu (lk. 9-31). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) 1.1. MÄLU- MIS SEE ON. ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut. Arukas tegevus ilma mäluta on mõeldamatu nagu ka ilma taju või mõtlemiseta" ütleb Endel Tulving oma raamatus ''Mälu'' Mõista mälu tähendab mõista mehhanisme ja protsessi osasid, mis toimides ja vastastikku
rahvus, elukoht jne jne. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 9 Sotsioloogia alused Liina Käär Näide: Vanus ma olen noor, 20-aastane. Teised peavad mind nooreks, kes tõenäoliselt õpib. Ma riietun vastavalt noortemoele, kuulan sobilikku muusikat, et anda märku et ma olen noor. 44. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve kriminaalsus ja deviantsus: a. Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; b. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist. 45
Samuti pandi sinna retsidiviste ja kriminaale, kelle vastu ei olnud piisavalt tõendeid, et kohtus süüdi mõista. (Rinne 2008:75-79) Tihti võis juhtuda, et ühte punkarit keskmiselt kolm korda päevas miilitsasse tassiti. Anti Pathique`i peatati kord Viru tänava ühest otsast teise minekul üksteist korda. (Blackplait & Boomfield 2009:122) Enamus aja pidid aga punkarid miilitsa eest ära jooksma. Perestroika ajal aga olid miilitsad vähem ,,tööhoos", tänu Gorbatsovi dialoogidest ,,mitteformaalsete noortega". Sellele vastas Villu Tamme looga ,,Tere perestroika", mis oli ja on hitt. 1989.aastaks olid perestroika hiilgeajad möödanik. Tollaste meeleolude mõistmiseks tuleb kuulata J.M.K.E albumit ,,Külmale maale". J.M.K.E võimsatest meloodiatest ja ülisuurest energiast sai perestroika hauaplaat. (Juur 2010:58) 20 Võimude silmis oli punk toona üks vihatuimad alternatiivseid elustiile- võibolla selle pärast ,
selles ajavahemikus avaldatud artikli kohta (Garfield, 1992). Seepärast pole imestada, et ta on juba ammu ületanud 10000 tsitaadi piiri, mis on olnud teaduse ajaloos jõukohane vaid mõnele üksikule geeniusele. Tavaliselt õnnestub nii suure arvu tsiteeringuteni jõuda vaid kollektiivselt, näiteks mingi Eesti suuruse maa teadlastel üheskoos. Pole mingit kahtlust, et Endel Tulving on kõige tuntum eesti soost teadlane kogu maailmas, seda nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kriteeriumide põhjal. Teadvuse juurest aju juurde Populaarne kujutlus teadlasest eeldab kohustusliku atribuudina hiiglaslike mõõtmetega kiirendit, teleskoopi, superarvutit või siis vähemalt mikroskoopi. Pikema osa oma teaduslikust karjäärist on Endel Tulving vajanud avastuste tegemiseks peale suurepärase aju vaid paberit ja pliiatsit. Isegi nüüd, närviteaduste ajastul, ei pea uurija tingimata omama juurdepääsu kalli
20. Millised on peamised otsustamismudelid? Bürokraatlik – iseloomulik lähenemine otsustamisele organisatsioonis, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamise aluseks formaliseeritud protseduurid, eesmärgid jm kokkulepitud põhmõtted. Nt pank, riigiasutused, mis pakuvad avalikke teenuseid jne. Professionaalne-kollegiaalne – iseloomulik lähenemine organisatsioonile, kus on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide a mitteformaalsete reeglite alusel isikutevahelise suhtlemise käigus. Näiteks väiksemad kosultatsioonifirmad jt teenuseid pakkuvad firmad. Poliitiline – lähtutakse jõudude vahekorrast organisatioonis. Nt teatud liidud ja ühendused, mis esindavad erinevaid huvigruppe. 21. Milles seisneb organiseerimine juhtimises? Organiseerimise käigus määratakse kindlaks planeerimise käigus fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Organiseerimine määratleb kuidas seda teha. 22. K 23
Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti? Sotsialiseerumine ja identiteet: Millised faktorid mõjutavad seda, kuidas ma iseennast näen ja määratlen? Kuidas teised mõjutavad minu enesemääratlust? Kuidas ma mõjutan teiste arvamust sellest, kuidas nad mind määratlevad? 65. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve kriminaalsus ja deviantsus: a. Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; b. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist
Sildistamisteooriat kasut. kõige rohkem. Howard Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 45. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Hälve jaguneb: kriminaalsus ja deviantsus. (Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine. Kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kui kuritegevus.Suhteline käitumine. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud, absoluutne käitumisviis.) Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus - indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele.
3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki kui sotsiaalset nähtust, mille kõige olulisem tunnus on võimu teostamine.
Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Väärtushinnangute, religioonide normide järgi, kuidas teised inimesed reageerivad - see määrab ära raskusastme. Hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Ükski käitumine ei ole iseenesest halb, vale või hälbiv. Käitumine aga võib olla määratletud mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes. Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. 69. Millisest kolmest osast lähtudes võib hälvet, deviantsust uurida? Deviantsust võib vaadelda lähtudes kolmest erinevast osast:
Majanduslik olukord: mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Sõbrad: Toimub lapseks olemise rolli õppimine läbi sõprade. Läbi elu on sõpradel oluline roll mina-pildi kujunemisel. 65. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve on käitumine, mis kaldub kõrvale sotsiaalselt aktsepteeritud normidest. 66. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse (deviantsus vs kriminaalsus)? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Deviantsus - mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiem, kui seaduse rikkumine - ei pea olema seadusega karistatav. Tavade ja moraalinormide rikkumine. Kriminaalsus - formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud. 67. Millisest kolmest osast lähtudes võib hälvet, deviantsust uurida? Esiteks - esineb sotsiaalne norm. Nt. ei tohi tappa. Teiseks on konkreetne käitumine või tegevus.
ressursse ära kasutada ja mobiliseerida. Selle artikli kontekstis defineeritakse kompetentsust võime või suutlikkusena rakendada ressursside kombinatsiooni organisatsiooni protsessides soovitud tulemuse saamiseks. Kompetentsust saab võtta ka kui ettevõtte kollektiivset teadmist muudatuste algatamiseks või nendele vastamiseks. See on sisse ehitatud organisatsiooni protsessidesse, protseduuridesse ja süsteemidesse ja on seotud käitumisviiside, mitteformaalsete võrgustike ja inimestevaheliste suhetega. Kompetentsusele viidatakse ka kui organisatsiooni iseloomustavale omadusele, mis võimaldab tal strateegiaid välja mõelda, neid valida ja ellu viia. Ettevõte saab määratleda eelise innovatiivse strateegia väljamõtlemisega, mis on sõltuvuses IT-st, kuid sellise strateegia elluviimine sõltub: · IT infrastruktuuri praegusest seisust · organisatsiooni võimest sobivaid ressursse rakendada
tööhõive, KOV kui peamine teenustepakkuja. Süsteemi universaalsust murendavad viimastel aastatel tõusvad teenustasud. Anglo-saxi sissetulekute testil baseeruv süsteem - avaliku sektori teenused vähekindlustatutele, ulatuslik erasektor: Sotsiaalteenuste pakkumine kirjeldab sõjajärgse heaoluriigi muutumist tunduvalt liberaalsemaks Traditsiooniline koduhoolduse mudel (L-Euroopa ja Iirimaa)- v.a. eelkool on sotsiaalteenused nõrgalt arenenud. Enamik teenuseid mitteformaalsete osutajate või halli sektori poolt, jõukamad kasutavad erasektori abi. Töötavate naiste osa väike, töötavad täisajaga. Hollandi-Saksa subsidiaarsusmudel – religioossed ja poliitilised organisatsioonid olulised teenusepakkujad (ka Soomes parteid eakatele teenusepakkujad). Nad on tänu erinevatele rahastamisallikatele sõltumatud nii riigist kui tarbijatest. Tervisekindlustus kui rahastaja. Eakate hooldus (kodu ja institutsioon) Hollandis üks Euroopa parimaid
Euroopastumise definitsioonid slaidide põhjal: Lawton 1999: suveräänsuse de jure ülekandmine EL tasandile Börzel 1999: protsess, mille tulemusel riiklikud poliitikavaldkonnad muutuvad järjest enam Euroopa poliitikakujundamise subjektiks Risse et al. 2001: eripäraste valitsemisstruktuuride ilmumine ja areng Euroopa tasandil (institutsioonid, poliitikavõrgustikud) Radaelli 2003: formaalsete ja mitteformaalsete reeglite, protseduuride, 26 poliitikaparadigmade, põhimõtete ja normide määratlemise, levimise ja institutsionaliseerimise protsess Veel Radaelli järgi: Euroopastumine- konstrueerimise, hajutamise ja institutsionaliseerumise protsessid, mis on suunatud ametnikele ning jagatud uskumused ja normid, mis on defineeritud ja
rohkem siiski juhtimistasanditel. Kujunevad välja lahendusteisendid ehk variandid. Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit (Alas, 2004): bürokraatlik - otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele; professionaalne-kollegiaalne - otsused sünnivad universaalsete kriteeriumite ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus; poliitiline - lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 8.3. Otsustuskäik Otsustuskäik on omavahel seotud ning kindlalt järjestatud sammud, mis tuleb otsustamisel teha. Otsustuskäigu lätteks, millest tekib ka otsustamisvajadus, on keerukas probleem või olukord. Otsustamiskäiku lülitatud tegevused või toimingu moodustavad ahela, mille
kodanike vastastiku kaitse ja abi nõudes võõraste ja vaenlaste vastu nõuetes kodanike "üldise koosoleku/nõukogu" läbiviimise kohta uute õigusnormide kehtestamiseks nõuetes kaaskodanike osalemise kohta linnakodaniku asja lahendavas formaalse õigusmõistmise süsteemis nõuetes tsiviilvaidlusi lahendavate mitteformaalsete vahekohtute kohta, mille üle linnavõimudel oli vaid vähene järelvalveõigus käsitööliste ja kaupmeeste ühenduste (tsunftid, gildid) majandustegevuse ranges reguleerimises o Seisuslikkus Linn kui kommuun on vaadeldav kahest aspektist: kui vabade linnakodanike kommuun.
ühikul on vastav sunniaparaat. Riikluse kujunemise varasemates faasides olid korporatiivsed organisatsioonid tunduvalt autonoomsemad kui tänapäeval, mil nende tegevuse aluseid ja korda reguleeritakse ja seejuures paljuski piiratakse riigis kehtiva seadusandlusega. Nii korporatiivsete organisatsioonide endi kui ka nende normistiku osas on kaasajal seega määravaks suhe riigiga - tegemist võib olla kas legaalsete (seaduslike; formaalsete) või illegaalsete (põrandaaluste ehk mitteformaalsete) korporatiivsete organisatsioonidega. Illegaalsete korporatiivsete organisatsioonide näiteks võiks juristidele tuua kuritegeliku organisatsiooni - maffia konkreetsed vormid (Cosa Nostra, Hiina Triad jne). Legaalsete osas peaks piiritlema omakorda: 1) seadusandluse üldalustel, kuid ise vabatahtlikult kujunenud korporatiivseid organisatsioone (nt poliitiline erakond; jahimeeste selts; Eesti Juristide Liit jne) ning
Kuidas juhtub nii, et mõned väärtused muutuvad tähtsamaks kui teised väärtused? Koos normide kehtestamisega luuakse ka hälve ehk milline on siis normide vastane käitumine. Hälbekäitumise sotsioloogia · Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist. · Hälve kriminaalsus ja deviantsus: Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. 8.1.1. Mis on deviantsus? Deviantsust võib vaadelda lähtudes kolmest erinevast osast: · Esiteks eksisteerib mingisugune sotsiaalne norm nt vastavalt kristlikule
tegevuse kaudu. Riigi regulatiivsed ja korraldavad võimalused ei ole aga universaalsed ja kõikehõlmavad. Paljud eluvaldkonnad ei allu efektiivsele riiklikule korraldamisele või ei ole kõikjal riigi otsene sekkumine kooskõlas demokraatliku tsiviilühiskonna põhimõtetega. Riik ei saa olla ühiskonnaelu korraldamise ainsaks struktuuriks. Ühiskonna tegus toime ja stabiilsus saavutatakse paljude formaalsete ja mitteformaalsete struktuuride koosmõjul. Riik tugineb oma ülesannete täitmisel paljuski nendele struktuuridele ja on seega huvitatud viimaste arengust. Mitteriiklike formaalsete struktuuride arengut mõjutab riik nende moodustamise põhimõtete ja tegevuse õiguslike aluste määramise kaudu. Riik võib delegeerida üksikuid avalik-õiguslikke funktsioone mitteriiklikele formaalsetele struktuuridele, täiendades riiklikku juhtimist omavalitsusliku juhtimisega. Kõige kaalukamaks selliseks
tegevuse kaudu. Riigi regulatiivsed ja korraldavad võimalused ei ole aga universaalsed ja kõikehõlmavad. Paljud eluvaldkonnad ei allu efektiivsele riiklikule korraldamisele või ei ole kõikjal riigi otsene sekkumine kooskõlas demokraatliku tsiviilühiskonna põhimõtetega. Riik ei saa olla ühiskonnaelu korraldamise ainsaks struktuuriks. Ühiskonna tegus toime ja stabiilsus saavutatakse paljude formaalsete ja mitteformaalsete struktuuride koosmõjul. Riik tugineb oma ülesannete täitmisel paljuski nendele struktuuridele ja on seega huvitatud viimaste arengust. Mitteriiklike formaalsete struktuuride arengut mõjutab riik nende moodustamise põhimõtete ja tegevuse õiguslike aluste määramise kaudu. Riik võib delegeerida üksikuid avalik-õiguslikke funktsioone mitteriiklikele formaalsetele struktuuridele, täiendades riiklikku juhtimist omavalitsusliku juhtimisega. Kõige kaalukamaks selliseks
Kõik vajalik peaks olema reguleeritud, kuid seaduseandja (riik) ei tohiks sekkuda asjadesse, mis temasse ei puutu. Õiguse toimimisala koordinatsioonisüsteemi üks tähtsaim osa on olukorda hindava ja valikuid tegeva subjekti enesemääratlus ehk identiteet. Seejärel saame konkreetsemalt küsida missugustel kaalutlustel võiks subjekt eelistada just õiguslikku regulatsiooni võimalustele, mis avanevad näiteks näiteks heade tavade ja kommete, kõlbluse või teiste mitteformaalsete regulatsioonide raames. Inimene orienteerub ühiskonnas, sotsiaalse regulatsiooni väljas subjektse identiteedi positsioonilt. Ta hindab iseenda ja teiste käitumist, kujundab oma suhtumist teistesse, sotsiaalsetesse kooslustesse, ühiskonda tervikuna, oma erinevust väärtustava subjektina. Määratledes iseennast teatava sotsiaalse koosluse omanäolise liikmena ja nimelt säärasena andes oma panuse koosluse toimimisse, tekib inimesel ühtlasi arusaamine oma õigusest. Ta hakkab mõistma,
annaabi.ee 
