Kriminaalpoliitika (0)

Chadee & Ditton (2005) Fear of crime and the media: Assessing the lack of relationship (p.321- 332)

Mitmed uuringud on näidanud, et kuritegevuse kajastamine ajalehtedes on suhteliselt väike, kuid selle protsent on muutuv. Näiteks tüüpiline suurlinna ajaleht pühendab 5-10 % uudistest just kuritegevuslikele uudistele. Chadee & Dittoni uuringus selgus, et umbes 36 uurimisobjektist olid krimiuudiseid varieeruvalt 1,6 %-st 33,5 %-ni. Krimiuudised telekas ei läbinud sama tasemega kontrolli mis ajalehe uuringus. Dominic (1978; 111) leidis, et Ameerika teleuudistes on 13% uudistest just krimiuudised, Suurbritannias on see 5%. Raadio kohta pole seda hiljuti mõõdetud ega uuritud.
Chadee & Dittoni uurimus põhineb Ferrano (1995) definitsioonil kuritegevuse hirmul. : Fear of crime is an emotional response or dreas or anxiety to crime or symbols that a person assosiates with crime (24). Nad alustasid oma uurimistööd 2000 aastal, nad tegid uurimusküsitlusi ning näost-näkku intervjuusid. Valim oli neil väga laiamahuline.
Nad küsisid kümme küsimust, et kui palju sa antud olukorda kardad. Vastamise skaala oli ühest neljani: 4- väga kartustäratav ja 1- üldse mitte hirmutav. Uurimisküsimused: Kui palju sa kardad seda:
Petta saamist, tüssamist, sinult raha välja nõudmist;
et keegi sinu koju sisse murrab, kui sind kodus pole;
et keegi su koju sisse murrab samal ajal kui sa oled kodus;
et keegi sind vägistab/ seksuaalset väärkohtlemist;
et sind tapetakse ;
et sind rünnatakse relvaga;
et su auto varastatakse;
et sind röövitakse tänaval;
et su vara kahjustavad vandaalid;
et sind röövitakse (inimrööv).
Tulemusena tuli välja, et 48 % küsitluses osalejatest ei omanud üldse autot, seega antud küsimus langes välja. Kõige suurem kartus oli inimröövi vastu - 45% inimestest kartis et neid röövitake.
Teine osa küsitlusest hõlmas endas küsimusi seoses meediakanalite kasutamisega. Kui sagedasti kuulavad inimesed raadiot. Vastamise skaala oli ühest neljani: 4- kuulan palju ja 1- ei kuula üldse. Ajalehtede lugemist arvutati nii, et nädalapäevad korrutati sellega kui vastaja vastas, et milliseid kolme ajalehte ta loeb. Telekatunde mõõdeti televaatamise arvuga ning päevauudiste vaatamise statistikatega.

Teoreetiline taust

Vincent Sacco (1982) on kirjeldanud meedia ja kuritegevuse suhet järgmiselt: Väide, et massimeedia annab arusaama kuritegude otsestest põhjuslikest mõjudest, on mõtlemapanev. See seisukoht tugineb kolmele eeldusele : esiteks, kuna enamikel inimestel puudub otsene isiklik kogemus raskete kuritegudega, siis avalikkuse arusaamade ja tundmuste peamine allikas kuritegevuse kohta peab olema asendatud tehislikult loodud kogemusega. Teiseks, massimeedia sidemeks on infoallikad, mida kasutab suur hulk inimesi. Lõpuks, nagu mitmed teadlased on dokumeteerinud, et tänapäeva Põhja- Ameerika meedia sisaldab suurt osa kuritegevusega seotud uudiseid. (476)
See, et krimiuudiseid avaldatakse rohkem ajalehtedes on vältimatu valik. Lisaks on see valim moondatud mitteformaalsete reeglitega, näiteks kui vägivalla kuritegusid on raporteeritud 22 korda, siis ametlikult võib neid kirjas vähem olla. On ka allikaid, et inimesed loevad ajakirjandusest kuritegevuse kohta, et seda ise õppida või tulevikus sooritada . Dominic (1978) leidis oma uurimuses, et Los Angelese nädalase teleprogrammi uurimise käigus kajastati 144 mõrva, 52 õigustatavat tapmist, 13 inimröövi, 11 planeeritud, kuid mitteõnnestunud mõrva ja 4 lintšimist ehk omakohtuga tapmist. Sealjuures , kogu statistika on mõõdetud enne kella üheksat õhtul, ehk päevaprogrammide ajal. Antud olukord, et päevasel ajal näidatakse palju krimiuudiseid pole tänaseni väga muutunud.
Lühidalt, paljudel inimestel puudub otsene kogemus kuritegevusega kuigi nad loevad selle kohta uudistest, kuulevad raadiost ja näevad telekast. Kriminaaldraama on tavaliselt vägivaldne, kuid kui isegi kuritegevust esitatakse faktide näol, siis nad sisaldavad enamasti seksuaal – ja vägivallakuritegevusi.
Mitmed autorid on kõnealust küsimust uurinud, ning see uurimus rõhutab mõõteinstrumentide tundlikkust sotspsühh faktorite suhtes et mõista hirmu ja meedia vahelisi suhteid. Tekstis välja toodud järeldused, mis näitavad hirmu ja meedia vaheliste seoste vähesust, loovad tähtsa kultuuridevahelise dimensiooni uurijate jaoks, kuna kõik teised uurimused antud regioonis on pärit kas Ameerika Ühendriikidest või Suurbritanniast. Teisest küljest, uurijate võimetus jõuda jälile meediatarbimisest tuleneva hirmu suurenemise mõjude leidmisel võib olla tingitud tüüpilisest uurimisstrateegiast, mis kätkeb endas hirmu taseme ja meedia tarbimise sageduse uurimist .
Uuring viidi läbi Trinidadis (Kariibisaarte kõige lõunapoolsem saar) ning sellel on keskmine kuritegevuse number. (10 aasta jooksul, vahemikus 1990-9 mõõdeti 14 kuritegu 1000 inimese kohta). Trinidadil on kolm igapäevast ajalehte ja kolm kohaliku telekanalit. Põhiline on selle uurimise juures see, et Trinidadis pole antud teemat üldse uuritud, pole mingeid andmeid kuritegevuse hirmu ja meedia vahelistest suhetest. Uurimiseks kasutati rajoone, igas rajoonis valiti juhuslikult 12 majapidamist. Valimi suurus oli 705 ning andmete kogumine hõlmas endas ka näost näkku intervjuusid ühe majapidamise peremehega või kellegi muu täiskasvanuga. Valimi moodustas 42% meestest ja 58 % naistest.

Uuringu tulemused

Nelja kuu uurimise tulemuseks leiti, et Trinidadis oli sama palju kuriteo toimepanemisi kui ametlike kajastusi nendest . Samuti leiti, et meedias kajastatavad pildid on palju traumeerivamad ja liialdavad kui politsei jaoskonna tunnistused reaalselt on. Keskmine vägivalla kuritegude kajastamine kolmes ajalehes oli 56 %, kuigi Politsei andmed näitavad, et vägivalla kuritegusid pandi toime 30-l protsendil kõikidest kuritegevustest kokku.
Kuid antud teema uurimine sõltubki väga paljudest erinevatest asjaolusest, alustadest valimi moodustamisest ja meedodi valikust, lõpetades religioossete ja geograafiliste asjaoludega. Nad leidsid , et demograafilised faktorid (nt. elanikkonna vanuseline ja rahvuslik koosseis) mõjutavad kuritegevuse hirmu suurust kuid meediakajastused ei mõjuta hirmu.näitasid, et vanud , sugu ja kuritegevuse asukoht koos raadio, ajalehe, teletundide ja teleuudised mõjutavad. Kokkuvõtvalt saab öelda, et uurimise tulemusena leiti, et Trinidadis puudub suhe meedia ja kuritegevusliku kartuse vahel ning.
Lisaks leidsin, et 2005 aastal on justiitministeerium välja andnud krininaalpoliitika uuringute dokumendi, mis käsitleb sarnast teemat – kuritegevust mõjutavad sotsiaalmajanduslikud ja demograafilised tegurid (Justiitsministeerium, 2005) Kuid see, kuidas on meedia ja kuritegevus omavahel seotud ning millisel määral see mõjutab inimeste hirmu, pole Eestis uuritud. Usun, et see oleks vägagi põnev valdkond mida uurida.

Kasutatud kirjandus

Chadee & Ditton (2005) Fear of crime and the media: Assessing the lack of relationship. Crime Media Culture. Vol. 1, No. 3. P.321-332
Justiitsministeerium (2005) Kuritegevust mõjutavad sotsiaalmajanduslikud ja demograafilised tegurid. Kättesaadav: http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=52476/3.+Kuritegevust+m%F 5jutavad+sotsiaalmajanduslikud+ja+demograafilised+tegurid.pdf