kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kaubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2)Rüütelkond- koondasid siinsed aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. 3)Meeskohtud/ Maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. 4)Adrakohtunikud/ Sillakohtunikud- vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Landesstaat – maariik – Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Säilis ka Venemaa ülemvõimu ajal. Likvideeriti lõplikult Eesti Vabariigi poolt. Eesti- ja Liivimaal teostasid võimu ka siinsed rüütelkonnad. Eesti alal oli neid kolm: 1.Eestimaa Rüütelkond 2.Liivimaa Rüütelkond 3
Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju.
määrati eluks ajaks ametisse, ajasid rüütelkonna asju. Tegelesid kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamistega. · Rüütelkonna pealik (Liivimaal Maamarssal)- tegeles enamasti igapäevaste küsimuste lahendamisega. Kohtud · Rootsi valitusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. · Eestimaa Ülemaa kohtud või Liivimaa Õuekohtus lahendati raskemaid kuritegusi, samuti ka kõik aadlike kohtuasjad. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks. · Adrakohtud ja Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid, need kohtunikud olid välja valitud mõisnike hulgast. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja
tema poeg Adrian, seda tuntakse kui Wastset Testamenti. 5. Eestimaa Liivimaa Rootsi kuningas Liivimaa Õuekohus raskemad kohtuasjad ning aadlike kohtuasjad Eestimaa ülemmaakohus raskemad Maakohtud talupoegade ja teiste kohtuasjad ning aadlike kohtuasjad mitteaadlike süüasjade arutamine Meeskohtud talupoegade ja teiste Sillakohtunikud politseilised ülesanded mitteaadlike süüasjade arutamine Adrakohtunikud politseilised ülesanded 6. Kindralkuberner oli kubermangu kõrgeim riigiametnik, kelle määrasametisse kuningas: a) oli kõrgeim sõjaväe juht kubermangus b) kogus ja kontrollis maksude laekumist Maapäevad rüütelkonna liikmete kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga 3 aasta tagant
Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal olevatsõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning nad kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Aadlikud ajasid Maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Reduktsioon on riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni alustas Karl XI 1680 aastal, kuna ta oli saanud päranduseks tühja riigikassa ning ta üritas reduktsiooniga riigi tulusid suurendada. Aadel arvustas redukstsiooni ning nad kutsusid üles ignoreedima kuninga korraldusi. Reduktsiooni kahjustusid majanduslikud huvid ning rikuti ka kehtivaid õigusi.
Rootsi ehk Karoliinide absolutism on nimetatud tema järgi. Rootsi kisti sõtta Brandeburgi, Taani ja Madalmaadega 1674-1675 aastatel. Rahu sõlmiti 1679. aastal. Selle sõja kogemused olid otsustavad Rootsi finantsasjade, sõjaväe ja riigijuhtimise ümberkorraldamisel. Kriisiolukorras sai kuningas absoluutseks monarhiks, tema kätte koondus kogu võim. Suhteliselt suur osa riigi kulutustest tuli nüüd katta maksudest, kuid aadlikud ei maksnud make oma suurtest valdustest. Hakati püüdma mitteaadlike toetuse, et läbi viia maade reduktsioon. Aastaid 1680-1700 on kutsutud karoliinlikuks absolutismiks. Seoses Rootsi ebastabiilse olukorraga oli karoliinlik absolutism seotud pideva ettevalmistusega sõjaks. Tehti sõjalist koostööd Inglismaa, Madalmaade ja Holstein- Gottorpiga, et kaitsta Rootsit Taani kättemaksu eest. Kaitseta jäeti riigi idatiib. Karl XII valitsemisaeg. Viimaseks Karoliinide seas oli Karl XII, kes valitses aastatel 1697-1718. Tema surmaga lõppes ka Rootsi suurriigiaeg
endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid
maamarssalite hulgast. Kohtuvõim. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimati nim. kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikus Rahvastik. Kui 1629. aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik.
Ajal, mil Eesti kuulus Rootsi riigile loodi tugev kohtusüsteem, mis jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Kohaliku korra eest seisid Põhja-Eestis adrakohtud ning Lõuna-Eestis sillakohtud, kelle eesotsa mõisnike seast kohtunik valiti. Nende kohustuseks oli põgenenud talupoegade otsimine ja mõisa tagasisaatmine. Samuti uurisid kohtunikud väiksemaid kuritegusid ning määrasid karistusi. Maakondades loodi Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, nende vaadata jäid talupoegade ja mitteaadlike süüasjad. Kõrgeimaks kohtuks oli Põhja-Eestis Eestimaa Ülemmaakohus, Lõuna Eestis Liivimaa Õuekohus. Neis arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Rootsi riik pani suurt rõhku haridusele. Talupoegade tarbeks seati sisse rahvakoolide süsteem. 1655. Aastal võeti vastu otsus, et igas kihelkonnas peab olema koolmeister. Nõuti ka, et koguduste juures töötaksid kooliõpetajaid, kuid neid polnud veel piisavalt. Hariduse
teostasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka rüütelkonnad. Eesti alal oli neid kolm : Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkondade ülesandeks oli kaitsa aadlike õigusi ja lahendasid kohalikke küsimusi. Oluline osa oli ka kohtusüsteemil. Tänu sellele oli tagatud kõigi õiglane kohtu mõistmine.Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod,samuti kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Sellega oli loodud õiglane kord ja talupoegasid karistati õiglaselt kohtusüsteemi poolt mitte kellegi teise. Rootsi ajal muutus suuresti ka talupoegade olukord. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja
maavaldused Rootsi kõrgaadlile Kohtuvõim Adrakohtunikud - tagasid avaliku korra Eestimaal (mõisnike seast valitud) Sillakohtunikud - tagasid avaliku korra Liivimaal (mõisnike seast valitud) Nende ülesanneteks oli: ● hoolitseda põgenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest ● uurida talupoegade poolt sooritatud kuritegusid ning karistada süüdlasi Maakonna tasandil tegutsesid Eestis (ja Saaremaal) meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Kubermangu tasandil lahendati kõik raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad. ● Eestimaa Ülemkohus Tallinnas | Liivimaa Õuekohtus Tartus Asju võis edasi kaevata ka kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks. Rahvastik Pärast Poola-Rootsi sõdu oli suur osa põllumaast seisnud aastakümneid harimata ning olid võsastunud. 1630-ndatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Selleks, et tööjõudu saada
teatud tööjõudu mida oli riigis vähe, või tõsta lihtsalt rahva hariduse kvaliteeti. Enamasti õpetati koolides lastele lugemist. Valitsejad hakkasid nägema aadleid halvema pilgu läbi. Kui rahva hariduse tase tõusis said nad hakkata üle võtma aadlike positsioone valitsuses ja sõjaväes. Näiteks ametnike, ohvitseride ja poliiitikute positsioone. Mitteaadlikud olid töökamad kui aadlikud ja nägid rohkem vaeva. Maria Theresa ajal soositi ametnikeks pürgijateks mitteaadlike. Joseph II valitsuse võeti vastu inimesi olenemata sotsiaalsest klassist. Valitsejad hakkasid rohkem erinevaid rahvusi ja religioone taluma. Paljud kuningad hakkasid taluma erinevaid ristiusu voolu suunasi enda riikides ja erinevaid uskusi. Et rahva arvu tõsta või taaskoloniseerida sõjapoolt laastatud alad. Austrias näiteks tolerantsuspatent Joseph II poolt. Preisimaal võeti vastu erinevatest rahvustest ja erinevate uskumistega inimesi. Nagu Friedrich II ütles "kõik religioonid on
raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Rootsi ajal kehtestati uus kohtusüsteem, mis kehtis 19. sajandi lõpuni. Eestimaa kubermangu valiti adrakohtunikud, Liivimaale sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus. Igat kohtuotsust võis edasi kaevata ka Rootsi kuningale, kelle sõna jäi kohtuasjades lõplikus. Kindlasti üheks positiivseimaks muudatuseks Rootsi ajal sai Karl XI pool kehtestatud reduktsioon riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon võeti vastu kuna riigikassa oli tühi ja aadlikel oli liiga suur omavoli
Küsimused: 1. Kes pretendeerisid XVI sajandi alguses Liivimaa aladele? Taani, Venemaa, Poola, Rootsi 2. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? 3. Võrdle Eestimaa- ja Saaremaa meeskohust adrakohtuga. Meeskohus Adrakohus Maakondades, neis arutati talupoegade Mõistab kohut talupoegade väikeste ja kõigi mitteaadlike süüasju kuritegude üle ja tagab avalikku korda 4. Millega algab Rootsi aja periood Põhja- Eestis ( aasta + sündmus). 1583. a Pljussa vaherahu 5. Milles seisnes Rootsi ajal rahva ümberasumise edukus? Ümberasumist soodustasid mõisnikud lubades maksuvabadusi 1) Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi (Ida-Eesti) 2) Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi
Rootsi ajal kehtestati uus kohtusüsteem, mis kehtis 19. sajandi lõpuni. Eestimaa kubermangu valiti adrakohtunikud, Liivimaale sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus. Igat kohtuotsust võis edasi kaevata ka Rootsi kuningale, kelle sõna jäi kohtuasjades lõplikus. Kindlasti üheks positiivsemaks muudatuseks Rootsi ajal sai Karl XI poolt kehtestatud reduktsioon - riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon võeti vastu kuna riigikassa oli tühi ja aadlikel oli liiga suur omavoli
· Skulptuur Donatello (1386 1466) "Taavet"; "Gattamelata ratsamonument", ,,Püha Jüri" Andrea del Verrocchio (1435-1488) ,,Taavet" Lorenzo Ghiberti (1378 1455) Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed ,,Paradiisi väravad" · Mõisted: Sakraalarhitektuur kultusliku otstarbega ehituskunst (kirikud, kabelid, templid, moseed, kloostrid jne) Palazzo e. palatso- palee. Mitteaadlike suured renessanss- ja barokkstiilis linnaelamud. Suurejooneline ja monumentaalne fassaadikäsitlus ning arkaadrõdudega sisehoov. (arkaad = sammastele toetuv kaarterida) Tahvelmaal Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal. (värvidega teostatud maal lõuendile, puidule, vineerile vm. teisaldataval alusel). Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulikuks tagajärjeks oli portreekunsti taassünd. Portreemaal oli juhtival kohal.
● 17. sajandi keskpaigaks oli tekkinud Balti maariik (aadlike eesõiguste ja omavalitsus asutuste süsteem), mis püsis 19. sajandi lõpuni. ● Kohtusüsteem koosnes kolmest alamastmest: ○ I alamaste - Adrakohtunikud Eestimaal, sillakohtunikud Liivimaal. Kohtunikud olid mõisnikud. Neil oli politsei ülesanne. ○ II maakonna tasand - Meeskohtud Eesti- ja Saaremaal, Maakohus Liivimaal. Nemad tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega. ○ III kubermangu tasand - Eesti ülemkohus Tallinnas, Liivimaa õuekohus Tartus. See oli kõrgeim kohus. Arutati kõiki aadlike süüasju. Sealt kohtust sai edasi kaevata otse kuningale. ● Aadlike suhtumine Rootsi võimu oli halb, sest kardeti talupoegade õiguste suurenemist. ● 1680 muutis Karl XI Rootsi absolutistlikuks ja viis balti aladel läbi reduktsiooni(riigimaade tagasivõtmine)
kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid ja karistada süüdlasi. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Igat kohtuotsust võis muidugi edasi kaevata Rootsi kuningale, mis aga jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon aadli maade riigistamine. Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30%
Nad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Vene ja Rootsi rigivõimu ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Nende liikmed käisid koos maapäevadel iga kolme aasta tagant, muidu ajasid nende asju maanõunikud, kes määrati ametisse maapäevadel lugupeetavamate aadlike hulgast kogu eluks. Maamarssal ehk rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, kes tegutsesid maakonna tasandil. Liivimaal aga maakohtud, kes arutasid kõigi mitteaadlike süüasju. Kubermangu tasandil lahendati raskemaid kuritegusid ning aadlike kohtuasju: Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Sealt võis ka edasi kaevata kuni monarhini, kelle otsus oli lõplik. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning uurisid ja karistasid väiksemaid ülesastumisi.
linnade esindajad). Maanõunikud 12 inimest, kes ajasid maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju. Nad valiti maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Nad tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulistemate küsimuste arutamisega. Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) lahendas igapäevasi küsimusi. Meeskohtu tegutses Eesti- ja Saaremaal, Liivimaal maakohtu. Arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtu ja Liivimaa Õuekohtu seal lahendati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Nende kohtude otsuste peale võis kaevata monarhini, kelle sõna oli viimane. Adrakohtunik Eestimaal ja sillakohtunik Liivimaal olid valitud kohalike mõisnike poolt ja täitsid politseilisi ülesandeid. Vastutasid avaliku korra eest ja tegelesid väiksemate uurimiste ja karistamistega. Reduktsioon oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaa tagasivõtmine
Liivimaa kubermang - Selle moodustasid Poolalt vallutatud alad Lõuna-Eestis (Pärnu mk., Tartu mk. ja Saaremaa) ja Põhja- Lätis. Keskuseks Riia. Maapäev Rüütelkonna kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga kolme aasta tagant. Maanõunike kolleegium Maaapäeval valitud maanõunikest koosnev kogu Rüütelkonna pealik tegeles igapäevaste küsimustega Maamarssal liivimaal kutsuti nii rüütelkonna pealike Meeskohtud kohtud Saaremaal ja Eestis, mis tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega Maakohtud Liivimaal igapäeva asjade kohtud Ülemmaakohus Raskemate kuritegude lahendamise kohus Eestimaal Õuekohus Raskemate asjade lahendamise kohus Liivimaal Adrakohtud Kohtud, mis tegelesid Eestimaal asjadega. Sillakohtud Kohtud, mis tegelesid Liivimaal väiksemate karistustega ja Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Restitutsioon Mõisade tagasiandmine nende õigetele omanikele Aadlimatriklid Rüütelkonna liikmete nimekirjad
Maapäev iga kolme aasta tagant toimuv rüütelkonna liikmete kokkutulek Maanõunik maapäeval eluajaks ametisse valitud lugupeetav aadlik, rüütelkonna esindaja Maamarssal rüütelkonna pealik, kes lahendas igapäevaseid probleeme Adra- ja sillakohtunikud mõisnike hulgast valitud, ülesandeks oli uurida ja karistada talupoegade väiksemaid kuritegusid Mees- ja maakohtud maakonna tasandil, arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Landesstaat maariik, aadli omavalitsus Uusasustamine Sõdades hävinud rahvaarvu taastamine sisserände teel (Venelased, soomlased, lätlased, poolakad jne.) Vene külad Peipsi äärde rajatud venelaste külad Reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine (Liivimaal 80%, Eestimaal 54%, Saaremaal 30%) Vakuraamatud Seati sisse redutseeritud mõisates, sinna kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu
palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. 3) Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. 4) Endiste eramõisate talupoegadest said riigitalupojad, riigimõisad renditi välja kas alalisele või tähtajalisele rendile, rentnike hulgas oli mitteaadlike ning tasuti osalt rahas osalt viljas. 5) Riigimaade põhjalik kaardistamine, revisjon 8) Eesti linnad rootsi ajal Rikkaim linn oli Narva, sest seal olid kaubateed Venemaaga. Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga), maksid mõisnikele makse. Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised. 1783 aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Suurim linn Tallinn. 9) Esimesed manufaktuurid. .Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 17 saj
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju.
*Rüütelkonna liikmeid käisid koos maapäevadel, mis toimusid umbes iga kolme aasta tagant *12 maanõunikku (Saaremaal 6), kes ajasid rüütelkonna asju. Nad valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hilgast eluks ajaks ametisse *Igapäevaste küsimuste arutamine jäi rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssal) hooleks *Rootsi valutsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni *Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju *Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendate Eestimaa Ülemmkohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks *Politseilisi ülesandeid täitsid adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes vastutasid avaliku korra tagamise eest ja tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Rootsi riigivõim ja balti aadel: *Karl XI Rootsi kuningas, kes viis läbi absolutistliku valitsusreformi 1680
• Rootsi võimu all kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis 19 sajandini. Tabel: Kohtuaste Eestimaa kubermangus Liivimaa kubermang 3 aste Eestimaa Ülemmaakohtus Liivimaa Õuekohtus Kõrgeim aste Ülesanded- raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad 2 aste Meeskohtud Maakohtud - Ülesanded- talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasjad. 1 aste Adrakohtunikud Sillakohtunikud madalaim aste Ülesanded- avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine ➔ Reduktsioon: mõisate eravaldusest riigistamine • Põhjus- riigi sissetulekute vähenemine • 1680.a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl 11 ajal • Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud
Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimustega, siis igapäevaseid küsimusi arutas rüütelkonna pealik(Liivimaal maamarssal). Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast. Õigussüsteem Eesti- ja Liivimaal. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Maakonna tasanditel tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud(Liivimaal maakohtud), mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad arutati kubermangutasandil Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Otsuseid võis edasi kaevata ka monarhile. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud (Liivimaal sillakohtunikud), mõlemad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate rikkumistega. Reduktsioon ja restitutsioon. Reduktsioon- erakätesse antud riigimaa tagasivõtmine.(Karl XI alustas 1680).
kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna kõrgeim organ oli maapäev, mis kogunes kolme aasta tagant. Maapäevade vaheajal tegutsesid maanõunikud ja Eestimaal rüütelkonna pealik, Liivimaal maamarssal. 4. Rootsiaegne kohtusüsteem. Rootsi ajal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Eesti- ja Saaremaal tegutsesid maakonna tasandil meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini. Tema sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks. Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. 5
Rüütelkonnapealikud tegelesid iga päevaste jooksvate küsimustega. 10.Milliste juhtumitega tegelesid adra- ja sillakohtunikud, mees- ja maakohtud, Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus? * Adra- ja sillakohtunikud tegelesid avaliku korra tagamisega, nad pidid hoolitsema põgenenud talupoegade kinni võtmise ja tagasisaatmise eest. Samuti pidid nad uurima talupoegade väiksemaid kuritegusid ning karistama süüdlasi. * Mees- ja maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. * Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. 11.Kes oli Johan Skytte ja mille eestvedajaks ta oli? Johan Skytte määrati 1629.a Riias kindralkuberneriks, tema ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada. 12.Selgita mõistet Landesstaat. Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks e. Maariigiks, mis iseloomustas kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi. 13.Millest olid tingitud 17.saj. rahvaarvu kõikumised?
estofiil- eesti kultuuri ja keele suur armastaja ühtluskool- oli võimalus minna ühelt kooli astmelt teisele ilma probleemideta vallakoolid- asutati külades (eesti keel) kihelkonnakoolid- asutati kihelkonnakeskustes (eesti keel) elementaarkoolid- asutati linnades (eesti keel) kreiskoolid- asutati maakonnakeskustes (saksa/ vene keel) gümnaasiumid- asutati kubermangulinnades (saksa/ vene keel) maamarssal- rüütelkonna pealik Liivimaal meeskohtud ja maakohtud- talupoegade ja mitteaadlike süüasjad Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus- rasked kuriteod, aadlike kohtuasjad adrakohtunikud ja sillakohtunikud- politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, jne
rüütelkonna pealiku õlule - Kohtukorraldus Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud; Hoolitsema pagenenud talupoegade kinninapsamise eest ja nad tagastama; Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid pahandusi ja neid karistama; Maakondades tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ja Liivimaa õuekohtus Tartus TALURAHVA ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD - Olukord enne reduktsiooni talupojad olid sunnismaised ja teoorjad; loonusrent ehk talupojad pidid osa saagist mõisale andma; riigimaksud ihunuhtlus - Reduktsioon ehk riigimaade ja mõisate tagasivõtmine
aastal. Pärast tsarinna surma tuli troonile tema poeg Paul, kes tühistas Katariina II kehtestatud asehalduskorra ning taastas endise valitsemissüsteemi. Kui vaadelda antud ajajärku Baltimaade ajaloos siis antud ajajärk oli rahulik ja stabiilne, aadel oli lojaalne võimudele ja talurahvas vaoshoitud. Vene võimu kehtestamise positiivse joonena võib märkida seisusliku autonoomia taastamist, pikka rahuperioodi baltisaksa aadlile ning ka haritud mitteaadlike suurriigi poolt pakutavaid soodsaid tegutsemis võimalusi nii sõjaväes, kui tsiviilteenistuses. Monograafia kirjutamisel on autor tuginenud patentidele ja ukaasidele, mis Baltikumi kohta välja anti. Dokumentidele tuginedes on autor nii mõnedki üldlevinud arusaamad ümberlükanud võis siis andnud neile kinnituse. Dokumentidest selgub, et mingi ametikoha nimemuutus ei tähendanud ilmtingimata kohustuste haarde laienemist, vaid ülesanded jäid tihtilugu samaks.
Nad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke probleeme. Käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaedadel ajasid asju kaksteist maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupidavamate rüütlike hulgast.Rüütelkonna pealik tegeles igapäevaliste probleemide lahendamisegal Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talu- poegade ja teiste mitteaadlike süüasju.Raskemad kuritööd ja aadlike kohtuasjad lahen- dati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Poliitilisi ülesandeid täitsid eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud.Karl XI alustas reduktsiooniga- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. Hakati nõudma mõisnikelt renti. Sellega paranesid haridusolud.Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Kui venemaa oli võimul, andis ta mõisad mõisnikele tagasi, et saada heakskiitu ja toetust.1762.a tõusis võimule
12 maanõunikku. Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal Liivimaa Õuekohus Tartus seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium.
Saaremaa kuulus vormiliselt liivimaa kobermangu. Saaremaal aga oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem. Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner, kes kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd. Eestis oli samas ka 3 rüütelkonda, kes teostasid võimu. Olid meeskohtud ja maakohtud, mis arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Rootsi riik oli jõudnud oma võimsuse tipule. Ülikooli rajamine: Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu- ja gümnaasiumiõpetajatest. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632. aastal Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid
valiti maapöevadel eluks ajaks. Igapöevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssal) kätte. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldis jäi püsima kuni 19.saj löpuni. Adrakohtunikud (sillakohtunikud), vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud (Liivimaal maakohtud), mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod, ka köik aadlike kohtuasjad lahendati juba Eestimaa Ülemmaakohtus väi Liivimaa Öuekohtus. Viimati nimetatud kohtute otsuste oeale vöis edasi kaevata kuni monarhini, kelle söna jäi alati viimaseks ja löplikuks. |kohaliku vöimu esindajad peamiselt sakslased, möisnikkond kuj vasallidest, 14. Rootsi riigivöim ja balti aadel Rootsi püüded allutada siinne aadel tugevamalt keskvöimule ei
c) Kohtuvõim: gustav II adolf kaotas mõisakohtud ja kõrgeim kohtuvõim läks riiklikele kohtutele. Eestimaa Liivimaa ADRA-KOHTUNIKUD Kohalik politseivõim (kohalike SILLA- mõisnike hulgast) KOHTUNIKUD MAAKOHTUD Talupoegade ja mitteaadlike MEESKOHTUD süüasjad ( maakonnas) ÜLEMKOHUS (Tallinnas) Raskemad ja aadlike kuriteod ÕUEKOHUS (Tartus) d) Rootsi riigivõim ja balti aadel Gustav II Adolfi ajal: - Eestimaa aadlikele ja tallinnale säilisid senised eesõigused (tulid rootsi riigi alla vabal tahtel; need olid paiguti suuremad rootsi aadlikest)
tegelesid Eestimaa rüütelkonna peamees ja Liivimaa rüütelkonna maamarssal. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Kohtud ja korrakaitse Pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine oli Eestimaal adrakohtunike ja Liivimaal sillakohtunike ülesandeks, kes esindasid madalamat kohtuvõimu. Nad pidid uurima talupoegade poolt toimepandud kuritegusid ja karistama süüdlasi. Talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju arutasid vastavalt meeskohtud ja maakohtud, kes tegutsesid maakondade tasandil. Raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju arutati Eestimaal Ülemmaakohtus ning Liivimaal Liivimaa õuekohtus. Iga kohtuotsust võis edasi kaevata Rootsi kuningale, mis jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt
nende õigusi Rootsi ja Vene võimu ees ning lahendasid kõiki kohalike küsimusi. Eesti alal oli neid kolm: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. · Maapäevad toimusid iga kolme aasta tagant, kus käisid ka rüütelkonna liikmed. · Maanõunikud valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. · Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad süüasjad, samuti kõik aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. · Adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. ROOTSI RIIGIVÕIM JA BALTI AADEL: · Reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine, mille alustas Karl XI. · 1680.a kuningas Karl XI absolutistlik valitsusreform
Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. 3. Kohtukorraldus Sel ajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni. Politseilisi ülesandeid täitsid kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal. Maakondades tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Need arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemaid asju ja aadlike kohtuasju lahendati kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus või Liivimaa Õuekohtus. 4. Rahvastik 1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast 1630A nn sisekolonisatsioon maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile 1630A sisseränne, uusasustajad aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka nt Lõuna-Eestisse ca 17% vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj
Igapäevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule. Aadlik hakkas saavtama üha suuremat võimu, kuna kuningavõim oli nõrk. Tänu selllele hakkas Rootsi riigivõim hakkas korraldama reduktsiooni- mõisate ära võtmist aadlike käest. Nad arvustasid Rootsi võimu. 8.Milline oli Rootsi-aegne kohtukorraldus Eesti- ja Liivimaal? (lk 99) Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati juba kubermangu tasemel Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus, nendest võis kaevata kuni monarhini. 9.Mis on reduktsioon? Millal, kuidas ja miks seda teostati? Reduktsiooni tulemus? Milline oli mõisnike suhtumine reduktsiooni? (lk 99 100) Reduktsioon- erakätesse antud tiigimaade tagasivõtmine 1680. aastal. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, tahtis ta riigi tulusid suurendada.
tagant · maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku(saaremaal 6), kes valiti maapäevadel aadlike hulgast eluks ajaks ametisse ja kes tegelesid kõige tähtsamate küsimuste arutamisega · igapäevaste küsimustega tegeles rüütelkonna pealik(liivimaal nimetati teda maamarssaliks) · Maakonna tasandil tegelesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju · Kubermangu tasandil tegutsesid Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad, mille otsute peale võis kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi lõplikuks · Politseilised ülesanded kuulusid adrakohtunikele ja Liivimaal sillakohtunikele,tagasid avaliku korra, väiksemad uurimised ja karistused · reduktsioon - Karl11 alustatud, millega ta andis oma eelkäijate poolt erakätesse antud
kontrollimine. Aleksander III üks eesmärke oli vene aadli tähtsuse ja ühiskondliku osa suurendamine. Sisuliselt polnud juba 100 aasta jooksul toimunud muudatuste taustal enam võimalik aadli varasemaid positsioone taastada. Vene impeeriumi tõelise eliidi moodustasid õukonna ringkond ja tippametkond. Viimase tähtsus suurenes pidevalt ka Aleksander III valitsusajal. 1880.1890. aastatel tugevdati järelvalvet ka haridusning vaimuelu üle. Oluliselt piirati mitteaadlike pääsu gümnaasiumidesse, sest sealt võis edasi minna ülikooli õppima. Venestus impeeriumi eri piirkondades Lisaks poola kultuuripiirkonnale, kus venestus oli alanud juba varem, laienes see nüüd kõigile impeeriumi mittevene aladele. Aleksander III jättis troonile asudes esimese Vene keisrina kinnitamata Balti aadli privileegid. Venestuspoliitika eesti ja läti rahvusliku eneseteadvuse vastu algas 1880. aastate keskelt. Kõigis koolides seati õppekeeleks vene keel
3) valisid kohtunikud ja politseiametnikud maapäev - rüütelkonna esindusorgan (12 maanõunikku) Eestis ja Liivimaal rüütelkonna juht - pealik, Liivimaal - maamarssal Reduktsioon: Mõisate eravaldusest riigistamine, põhjuseks riigi sissetulekute vähenemine. 1680.a suur reduktsioon kuningas Karl XI ajal. Kohtukorraldus: 3-astmeline kohtukorraldus. I - adrakohtunikud - tegelesid talupoegade süüasjadega ja avaliku korra rikkumisega. II - meeskohtud - talupoegade ja mitteaadlike süüasjad III - Eestimaa ülemmaakohus - raskemad kuritööd ning aadlike kohtuasjad 2. Mõis ja talu Rootsi ja Vene ajal XVII-XVIII sajandil Mõisate liigid: rüütlimõis - eramõisad, mis kuulusid saksa mõisnikele. kroonumõis - riigimõisad, mille riik rentis mõisnikule. pastoraat - väike mõis, kuulus kirikuõpetajale. Mõisamajanduse areng: Eesti kui Rootsi viljaait - Eestist hea vilja välja eksportida, kuna toodang on suur (lähedal ka).
* teede ja sildade korrashoid * avalik kord * pidi arvestama kohaliku aadelkonna huvidega Kohtukorraldus * Kohtureform püsib 200 aastat * Maakonna tasand: meeskohtud- Eestimaal ja Saaremaal, maakohtud- Liivimaal (talupoegade ja mitteaadlike kohtuasjad) * Kubermangu tasand: ülemmaakohus- E, õuekohus- L (rasked kuritööd + aadlike asjad) * Kohalik tasand (avalik kord, väiksemad ülesastumised, mõisnikud kohtunikeks): adrakohus- E ja sillakohus- L Rüütelkondade Aadlike piirkondlik org. (esimesed 13. * võim suur, kuberner peab
amet Kohtukorraldus. ● 3-astmeline kohtukorraldus kehtestati Rootsi ajal ● Kohus oli seisuslik Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Seisus 1. aste Adrakohtunikud Sillakohus Talupoegade väikesed ja lihtsad süüteod 2. aste Meeskohtud Maakohus Mitteaadlike kuriteod 3. aste Eestimaa Ülemaakohus Liivimaa õuekohus Raskemad kuriteod, aadlike asjad Reduktsioon (1680. Karl XI). ● Reduktsioon- mõisate eravaldusest riigistamine ● Põhjus- riigi sissetulekud olid vähenenud, raha oli juurde vaja ● Sisu- riigistati kõik maad, mis olid antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal. Mõisnikest said rentnikud. ● J.R
nõupidamine keskajal Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunik, liivimaal sillakohtunik, kelle ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi Maakonna tasemel tegutsesid Eestis- ja Saaremaal meeskohtud Liivimaal maakohtud- mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Kubermangutasemel lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad Eestimaa Ülemkohus Tallinnas Liivimaal Õuekohus Tartus Rootsi kuninga sõna jäi kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks adrakohtunik/sillakohtunik-ajalooline maapolitseikohtunik, madalam aste politseikohtus Liivimaa kubermangus 2.teema Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord olukord enne reduktsioon *Riigi maalvaldused jaotati riigimõisateks ja heldelt annetati eravaldusesse
Tähtsat rollis riigivalitsemises, eriti välispoliitikas, etendas kantsler von Kaunitz-Rietberg, kes Pariisis veedetud aastate jooksul oli omaks võtnud valgustusideed.Tema eesmärk oli hästiorganiseeritud riik, mis funktsioneeriks nagu tõrgeteta töötav masin. Kaunitz- Rietberg juhtimisel kooondati riigi valitsemine Riigikantseleisse ja asutati välisministreerium. Koos keisrinnaga loodi absolutistlikult valitsetava riigi bürokraatiaaparaat. Ametnikuks pürgjateks eelistati mitteaadlike, sest nad olid töökamad.Absolutismi reforminine algas sõjaväest. Tõukejõuks olid kaotused ja ebaedu Austia pärilussõjas. Vastavalt uuele korrale pidi iga kroonimaa maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla kontigendi nekruteid. Sõjaväekohustustest olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, ametnikud ja arstid, hiljem ka kaupmehed, vabrikandid ja isegi kvalifirtseeritud manufaktuurtöölised
5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül. oli: hoolitseda pagenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest ning uurida talupoegade poolt toime pandud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681
Igapäevaprobleeme lahendasid rüütelkonna pealikud. Kohtuvõim: Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtus, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuirteod ning aadlikke kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ja Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimase kohtu otsust võis edasi kaevata ka kuningale, kelle sõna oli otsustav. Rootsi riigvõim ja Balti aadel: Kuna Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid Rootsi võimu all vabal tahtel, siis säilitati siinse aadli ja linnade eesõigus. Liivmaad loeti vallutatud provintsiks. 1629. astus Riias ametisse
annaabi.ee 
