Ajaloo kokkuvõte Liivi sõda (0)

Liivi sõda

• Toimus 1558-1583
  
• Osapooled:
  
  • Moskva suurvürstiriik
    

  • Poola-Leedu ehk Rzeczpospolita

  • Taani
    
  • Rootsi
    
• Iga riik soovis oma valdusi laiendada
  
• Sõda algas venelaste pealetungiga. Saare-Lääne piiskop müüs oma alad Taanile, Orduriik andis end Poola kaitse alla, Harju-Viru ja Tallinn andsid end Rootsi kaitse alla.
  
• 1561 lõppes Vana- Liivimaa periood. Liivi sõda oli kujunenud riikidevaheliseks konfliktiks.
  
• Koos Liivi sõjaga toimus ka Põhjamaade seitsmeaastane sõda.
  
• 1582 - Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Liivimaa ala läks Poolale.
  
• 1583 - Pljussa vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile. Piir Venemaaga hakkas kulgema mööda Narva jõge.
  

Poola aeg Liivimaal

• Aadlid said endised maavaldused tagasi.
  
• Kinnitati talupoegade pärisorjus .
  
• Luteri usk säilis.
  
• Korrastati Liivimaa halduseid. Kõrgeimaks isikuks jäi asehaldur.
  
• Maa jagati kolme ossa - Tartu, Pärnu, Võnnu. Igaühe eesotsas oli president .
  
• Vastureformatsioon - jäi pooleli.
  

Rootsi aeg

• Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks :
  
  • Eestimaa kubermang Põhja-Eestis. Keskus Tallinn. Valitsejaks kindral kubermang.
    
  • Liivimaa kubermang Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Keskus Riia. Valitsejaks kindral kuberner .
    

• Mõlemas kubermangus olid aadlike rüütelkonnad, mis teostasid kohalikku võimu. Kolme aasta tagalt toimusid tähtsate otsuste langetamiseks maapäevad. Jooksvalt lahendasid probleeme maanõunike kolleegiumid.
  
• 17. sajandi keskpaigaks oli tekkinud Balti maariik (aadlike eesõiguste ja omavalitsus asutuste süsteem), mis püsis 19. sajandi lõpuni.
  
• Kohtusüsteem koosnes kolmest alamastmest:
  
  • I alamaste - Adrakohtunikud Eestimaal, sillakohtunikud Liivimaal. Kohtunikud olid mõisnikud. Neil oli politsei ülesanne.
    
  • II maakonna tasand - Meeskohtud Eesti- ja Saaremaal, Maakohus Liivimaal. Nemad tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega.
    
  • III kubermangu tasand - Eesti ülemkohus Tallinnas, Liivimaa õuekohus Tartus. See oli kõrgeim kohus. Arutati kõiki aadlike süüasju. Sealt kohtust sai edasi kaevata otse kuningale .
    
• Aadlike suhtumine Rootsi võimu oli halb, sest kardeti talupoegade õiguste suurenemist.
  
• 1680 muutis Karl XI Rootsi absolutistlikuks ja viis balti aladel läbi reduktsiooni(riigimaade tagasivõtmine). Liivimaal riigistati 80% elanikest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30%.
  
• Erinevalt Rootsi talupoegadest, jäid siinsed talupojad sunnismaisteks pärisorjadeks ja Rootsi riik kinnistas pärisorjust uute seadustega.
  
• Riigimõisate talupojad allusid Rootsi keskvõimule ja nende koormised fikseeriti vakuraamatutes. Rikkumisel oli talupojal võimalus kaevata Rootsi kuningale.
  
• 1696 - majandusreglement. Määrati riigimõisate talupoegade õiguslik seisund.
  
  • Keelati taluperemeeste karistamine
    
  • Anti talupojale talu päritav kasutusõigus.
    
• Era- ehk rüütlimõisatest olenes koormiste suurus mõisniku suvast.
  
• 17. sajandil oli Eestis umbes 1000 mõisa. Põhisissetulek teraviljakasvatus ( rukkis , kolmeväljasüsteem). Loomakasvatusega tegelesid peamiselt talupojad ja seepärast oli saagikus nende põldudel suurem. Mõisad suurendasid sissetulekuid külvi pinna laiendamisega, mis tõstis talupoegade koormisi.
  

Linnad

• Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna - Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Neile lisandus Kuressaare ja Valga.
  
• 17. sajandi algul kaotasid oma senised õigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga ning nad liideti ümbruskonna mõisatega.
  
• Asehalduskorra kehtestamisega, mil kõik maakonnakeskused said linnaõigused, lisandusid Paldiski ja Võru.
  
• Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise
  
• Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte.
  
• Eestist välja viidi peamiselt teravilja. Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehitus kraami (mastipuit, lauad, tõrv , tõkat).
  
• Suurem osa väljaveatavast kaubast läks Madalmaadesse. Väiksem osa Saksamaale.
  
• Sisse veeti Hispaaniast ja Prantsusest soola, metalli, soolaheeringat ning tubakat. Lisaks veini, klaase, paberit ja kolooniakaupu.
  
• Riik sai tollide ja teiste kaubandusest laekuvate maksude pealt olulist sissetulekut.
  

Usuelu

• Luteri kirik oli Rootsi riigi kirik. Ka Balti aladel üritati välja juurida viimased paganluse ja katoliikluse ilmingud.
  
• Kirikus käimine ja künnise maksmine olid rangelt kohustuslikud.
  
• Herman Samson - Teoloog, esimene Liivima kindralsuperintendent ( kirikupea ).
  
  • Luterliku fundamentalismi esindaja Liivimaal.
    
  • 1527-1699 kohtutes 200 süüdistust nõidumises.
    
• Johann Fischer - Liivimaa kindralsuperintendent 1675 -1700.
  
  • Eesmärgid: Luterluse süvendamine , vaestekoolide avamine , riigi trükikoda , kirkute juurde raamatukogud.
    
• Joachim Jhering - Eestimaa piiskop 1638 -1657.
  
  • Pani Eestimaal kindla aluse luteri kirikule.
    
  • Lasi trükkida eestikeelse aabitsa talulastele.
    
  • Töötas välja range kirikukaristuse süsteemi.
    

Haridus

• Hariduse korraldamise tähtsus luteriusu põhimõtetest. Iga talupoeg pidi oskama piiblit lugeda. Probleemiks oli koolmeistrite puudus ja mõisnike soovimatus koole rajada.
  
• Bengt Gottfried Forselius - Rajas 1684 Tartu lähedale õpetajate seminari , kus koolitati talupoegi õpetajateks (160). 1686 käis kahe andeka õpilasega Rootsi kuninga vastuvõtul.
  
  • Saavutas Rootsi kuninga toetuse hariduse edendamisele. Igasse mõisa talurahvakool (mõisniku kulul).
    
• Akadeemilise hariduse edendamisel oli tähtsaim roll Liivimaa kindral-kuberneril Johann Skyttel. Juhtis upsala ülikooli ja oli kuningas Gustav Adolfi õpetaja.
  
  • 1630 asutas Tartus akadeemilise gümnaasiumi.
    
  • 1631 asutas gümnaasiumi juures trükikoja - algas raamatute trükkimine Eestis.
    
  • 1631 rajas Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi.
    
• Tartu ülikool asutati 15.10.1632 (algselt Academia Gustaviana ).
  
  • Koosnes neljast teaduskonnast.
    
  • Oli mõeldud ka talupoegadele.
    
  • Õppetöö ladina keeles.
    
  • Õpe toimus kahes osas (üldharidus 6a, eriala 3a)
    

Kirjandus 17. sajandil

• Piiblikonverentsid - arutati, kas oleks võimalik tõlkida eesti keelde.
  
• 1637 - esimene eesti keele grammatika (saksa keele reeglite põhjal).
  
• 1686 - Virginiuste “Uus testament”. Esimene täiesti eestikeelne testament.
  
• 1693 - Hornungi eesti keele grammatika. Vana kirjakeele algus 19. sajandini.