Vana hea Rootsi aeg (0)

Rootsi aeg sai alguse Eesti peale Liivi sõda, mis lõppes 1583.aastal. 1660. aastal sai Rootsi Oliva rahuga endale Ruhnu saare ning see oli viimane Eesti ala mis läks rootsile. Peale seda kuulusid roostile kõik alad eestis. Rootsi ajal toimus palju muutusi hariduses, vaimuelus ja haldusjaotuses.
Rootsi ajal jagati Eesti alad kubemangudeks. Tekkisid Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang. Riigivõimu kubermangudes teostas kindralkuberner , kes kontrollis raha laekumisi , sõjaväge, nimetasid ametisse riigi ametnikke ja kontrollisid neid. Eestimaa kindralkuberner resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis.Rootsi või Vene voimu poolt ametisse seatyud kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega kõrvuti teostasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka rüütelkonnad . Eesti alal oli neid kolm : Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkondade ülesandeks oli kaitsa aadlike õigusi ja lahendasid kohalikke küsimusi .
Oluline osa oli ka kohtusüsteemil. Tänu sellele oli tagatud kõigi õiglane kohtu mõistmine.Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud , mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod,samuti kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Sellega oli loodud õiglane kord ja talupoegasid karistati õiglaselt kohtusüsteemi poolt mitte kellegi teise.
Rootsi ajal muutus suuresti ka talupoegade olukord. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, alsutas ta reduktsiooni ehk mõisate riigistamine. See vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Karl XI tegi Liivimaa maapäeadel ettepaneku kaotada ka rüütlimõisade talupojad pärisorjusest, kuid see see lükati üksmeelselt tagasi. Kasutusele võeti ka vakuraamat, kus oli kirja pandud talurahva koormised ning see oli talurahva seisukohalt oluline. Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid
seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. Ning halb oli selle juures see,et Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid.
Tänu Rootsi ajale paranseid ka haridus -jakirikuolud. Reduktsioonist ja mõisate rentimisest sai Rootsi raha ning see läks kiriku ja haridusolude parandamiseks. Leeris õpetati sunniviisiliselt kirjutamist ja lugemist.1693.aastal ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis erinevalt omaaegsest Stahli grammatikast arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. Rootsi kindlsutas oma võimu Liivimaal ka ülikooli rajamisega. Otsustati rajada ülikool tartusse , sest see oli kõige soodsama geograafilise asendiga- Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis . Kuid ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte.1632.aastal andis Gustav II Adolf korralduse avada Tartu ülikool.Tänu koolidele õppisid talupojad piiblit lugema.
Nõiaprotsessid. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht . Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja
nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed.
Paljude kirjutiste tagant otsisid mõisnikud sõnu, mida enda kasuks keerata. Teisi mõisnikke oli hoopis
vähem. Sama oli ka teiste reeglitega. Pealt hea, kuid kes algul teab, mis taga peitub? Mõnevõrra
kergem oli elu rootsi päritolu talupoegadel kui neil olid ette näidata vabastuskirjad ja oli keegi,
kellel oli raha ning teadmisi kohtuga vaielda . Siiski polnud isegi nende elu nii hea, et seda aega
“heaks Rootsi ajaks nimetada”.
Rootsi ajal oli palju head aga ka palju halba.
Rootsi aeg oli hea selle poolest , et tekkis kohtusüsteem , mis tagas õiglase kohtumõistmise. Ning tekkisid koolid ja ülikoolid , mis aitasid kaasa rahva harimisele. Talupoegadest said aga pärisorjad väljaarvatud riigi mõisate talupoegadest. Neil tekkis võimalus kaevata valitsejate peale kuid tihti ei usutud neid, sest nad olid lihtsalt talupojad.Tänu toorsi ajale on meil ka täapäeval olemas Tartu ülikooli mis on eesti suurim ülikool.