Kuidas mõjutasid valgustusideed Euroopa valitsejaid ? (1)

Kuidas mõjutasid valgustusideed Euroopa valitsejaid ?
Valgustuse ajastu algas 17 saj. Kui hariduse tase Euroopas tõusis ja pani inimesed kahtlema vanades tõdedes ja tähtsustas inimõistust, hakkasid Euroopa rahvad uskuma tänu valgustus ideedele, et neil on rohkem õigusi ja et riiki ei tohiks kontrollida väike ülemkiht. Valgustajad enamasti ei sallinud valitsejaid kes toetasid ainult ülemkihti ja ei teinud midagi, et enda rahva elatustasemet parandada. Valgustajad tahtsid, et kas monarh töötaks et rahvale õnne ja rikkuseid tuua või et rahvas saaks ise võimu.
Valgustuse reforme viidi läbi et masse rahustada.
Valgustus mõjutas Euroopa rahvaid väga palju. Inimesed hakkasid arvama , et neil on õigused ja nad hakkasid nõudma reforme ja muutusi. Valitsejad olid sunnitud reformima oma riike, isegi kui neile see idee ei meeldinud. Näiteks Maria Theresiale, Austria keisrinnale, kohe üldse ei istunud valgustuse ideed. Aga et enda rahvast rahustada, enda riiki tugevdada ja arendada ja kõige tähtsam enda trooni säilitada,
oli ta sunnitud järelandmisi tegema ja reforme läbi viima. Sama lugu oli Rootsi kuningas Gustav IIIga, kes ei sallinud valgustuse ideeid ja enda rahvast, aga ikka oli sunnitud järeleandmisi tegema, et enda trooni säilitada.
Valitsejad hakkasid pöörama rahvale rohkem tähelepanu kui ennem.
Tänu valgustusele hakkasid valitsejad pöörama tähelepanu enda rahva olukorra arendamiseks ja parandamiseks.
Nad märkasid kui on haritud rahvas ja vabam majandus on riik tugevam ja rikkam. Friedrich II proovis alati leida viise kuidas enda rahvale anda rohkem õigusi ja võimalusi. Ainult tihti, olid takistajateks aadlid ja Friedrich II ei tahtnud neile pahameelt tekitada. Joseph teine pööras enda rahvale seisule tohutult palju tähelepanu luues stipediumid, tehes alghariduse võimalikuks kõikidele poistele ja tüdrukutele ja kaotades pärisorjuse aastal 1781, Ungaris aastal 1785 .
Valitsejad pooldasid rahva harimist.
Varem arvati et haridus on privileeg , mida ainult kitsas ringkond väärib ja rahval pole seda vaja. Algharidus pidi kõigile võimalikuks saama, et rahvas suudaks lugeda ja arvutada, et ennast majanda.
Valitsejad rajasid palju koole üle enda riikide. Maria Theresia laiendas rahvakoolide võrku ja rajas kutsekoole, Katariina II tegi hariduse võimalikuks naissoost isikutele.
Friedrich II lasi töötada välja "Maakoolide reglemendi" luterlike (1763 ja katliiklike ( 1765 ) koolide jaoks (Preisi kuningriiki pidati kõige parema haridussüsteemiga riigiks pärast Friedrich II surma).
Joseph II tegi alghariduse kohustuslikuks . Koole kas rajati selle pärast et saada mingit teatud tööjõudu mida oli riigis vähe, või tõsta lihtsalt rahva hariduse kvaliteeti. Enamasti õpetati koolides lastele lugemist.
Valitsejad hakkasid nägema aadleid halvema pilgu läbi.
Kui rahva hariduse tase tõusis said nad hakkata üle võtma aadlike positsioone valitsuses ja sõjaväes. Näiteks ametnike, ohvitseride ja poliiitikute positsioone. Mitteaadlikud olid töökamad kui aadlikud ja nägid rohkem vaeva. Maria Theresa ajal soositi ametnikeks pürgijateks mitteaadlike. Joseph II valitsuse võeti vastu inimesi olenemata sotsiaalsest klassist .
Valitsejad hakkasid rohkem erinevaid rahvusi ja religioone taluma .
Paljud kuningad hakkasid taluma erinevaid ristiusu voolu suunasi enda riikides ja erinevaid uskusi. Et rahva arvu tõsta või taaskoloniseerida sõjapoolt laastatud alad. Austrias näiteks tolerantsuspatent Joseph II poolt. Preisimaal võeti vastu erinevatest rahvustest ja erinevate uskumistega inimesi. Nagu Friedrich II ütles "kõik religioonid on võrdsed kui inimesed kes nendese usuvad on head ja ausad ja tahavad meie maal elada, olgu nad türklased või paganad me ehitame neile mošeesi ja kirikuid". Valitsejad hakkasid taluma erinevatest rahvustest inimesi et enda riiki edasi arendada või et nende riiki tuleks rohkem immigrante, kes maad hariksid nt Friedrich II oli pärast laastavaid sõdasi palju uut ja vaba maad.
Euroopa valitsejatele ei pruukinud meeldida valgustuse ideed aga tänu rahva peale surumisele viidi palju reforme läbi ja pikkas perspektiivis tõid enamus neist reformidest euroopa riikidele kasu.
Tänu valgustatud absolutismile sai euroopa edasi areneda ja hoidis arvatavasti ära mitu vägivaltset rahvamässu.
Kui euroopa valitsejad poleks viinud läbi neid reforme, kes teab, kui kaootiline koht oleks võinud olla 18 ja 19 saj. euroopa, kus rahvamassid jooksevad ringi ja nõuavad reforme või valitsejate eemaldamist.
Enamustele valitsejatele ei pruukinud meeldida valgustajate ideed, aga nad nägid et riik vajab muutust ja nad tegid seda mis oli vajalik et enda troone säilitada.