11.klass vararenessanss (0)

II tund 11.klass
VARARENESSANSS
Lugeda:
Lauri Leesi „ Kunstilugu koolidele“ lk 65 - 69
Jaak Kangilaski „Üldine kunstiajalugu“ lk 131 – 141
Tunni ülesanne: Teha konspekt. Vastata küsimustele lk 69. Järgmisel tunnil vastata konspekti põhiselt.
Maalikunst
15.saj vararenessanss (quattrocento; keskus Firenze )
Keskendumine detailidesse või innustumine perspektiivefektidest mõjus nii, et üksikasjade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine jäi mõnikord unarusse. 15.saj maalijate kompositsioonilised lahendused on tihti pisut kunstlikud ja ebaloomulikud. Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi „primitiivseks“ (võrreldes kõrgrenessanssiga).

• Maalikunst - Fra Angelico “Maarja kuulutus ”,
  

Sandro Botticelli (1445- 1510 ) „Primavera“, „Veenuse sünd“
Andrea Mantegna (1431 – 1506 ) „Surnud Kristus“
Filippo Lippi (u.1406 – 1469) „Madonna lapsega“

• Arhitektuur - Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkirik (kavandatud kuppel toomkiriku nelitise kohale sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Kirik ise pärit gooti ajastust)
  

Firenze hüljatud laste kodu
San Lorenzo kirik Firenzes

• Medicid – Firenze suurimad kunstitellijad
  
• Skulptuur – Donatello (1386 – 1466) “Taavet“; “ Gattamelata ratsamonument”, „Püha Jüri“
  

Andrea del Verrocchio (1435-1488) „Taavet“
Lorenzo Ghiberti (1378 – 1455) Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed „ Paradiisi väravad“

• Mõisted:
  

Sakraalarhitektuur – kultusliku otstarbega ehituskunst (kirikud, kabelid , templid, mošeed, kloostrid jne)
Palazzo e. palatso- palee . Mitteaadlike suured renessanss- ja barokkstiilis linnaelamud. Suurejooneline ja monumentaalne fassaadikäsitlus ning arkaadrõdudega sisehoov. ( arkaad = sammastele toetuv kaarterida)
Tahvelmaal – Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal. (värvidega teostatud maal lõuendile, puidule, vineerile vm. teisaldataval alusel).
Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulikuks tagajärjeks oli portreekunsti taassünd. Portreemaal oli juhtival kohal.
Freskomaal – seinamaalitehnika, mille puhul maaling tehakse värskelt märjale lubjakrohvile reaktsioonivabade muldvärvidega. ( Masaccio (1401- 1428 ) „Paradiisist väljaajamine“)
Reljeef – kujundid seotud tasapinnalise põhjaga, olles sellesse süvendatud v. sellest eenduvad. (kõrgr., madalr ., lamer., poolr ., kontrar.)
Baptisteerium – ristimiskabel (kus ristimisnõu hoone keskel)
Tsentraalperspektiiv – lineaar - e. Joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte v. mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga.
Vararenessanssi päevil sündis uuesti ka monumendikunst. (Donatello „Gattamelata ratsamonument“). Monument on ausammas, isiku või sündmuse mälesuseks püstitatud skulptuur v. ehitis.
Arhitektuur
Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi ; eeskujuks oli siin Rooma Panteon .
Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid .
Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar.
Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid käetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond - rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks.
Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee
Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant ' Andrea (Püha Andrease ) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks , kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid.

Itaalia vararenessansi skulptuur

Renessanss-skulptuuri ajalugu alustatakse aastaga 1402 , mil nooruke kullassepp Lorenzo Ghiberti (1378—1455) võitis Firenzes kujurite võistluse. Ta elutööks, millele kulus 50 aastat, sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine . Eriti teine uks tuli nii kaunis, et Michelangelo nimetas seda hiljem “paradiisi väravaks”.
Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist.
Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386-1466) nõtket karjuspoissi kujutav “Taavet” on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast.
Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka temal on “Taavet” ning samuti lõi ta teise ratsakuju renessansiaegses Itaalias - väejuht (e. kondotjeer- palgasõdurite pealik ) Colleoni monumendi Veneetsias. See on aga võimukam, karmim ja efektsem kui Donatello rahulikult mõjuv ratsakuju. Verrocchio lõi ka portree ühest mõjuvõimsamast mehest tolleaegses Itaalias- Lorenzo de Medicist, suurest humanistist ja kunstisõbrast, kelle valitsuse all Firenze Itaalia kultuurikeskuseks muutus.