AJALOO KT: KORDAMINE ROOTSI AEG (0)

1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal
Eestimaa kubermang( Hiiumaa , Läänemaa, Harjumaa ,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu)
Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem))
2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded
Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis)
Ülesanded:
a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine
b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid
c) Maksude kogumine
d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine
Rüütelkonnad:
a) Eestimaa rüütelkond
b) Liivimaa rüütelkond
c) Saaremaa rüütelkond
Ülesanded:
1) Maavaldajate aadlike koondamine
2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest
3) Kohalike küsimuste lahendamine
4) Korraldasid maapäevi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud, nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal
5) Posti teenistus
3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid

• 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000
  
• 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike
  
• 1630ndal hakati maid uuesti kasutusele võtma
  
• 17.saj hakkas Eestimaale tulema teisi rahvaid, suurem osa inimesi elas Saaremaal
  
• 1695 oli rahvaarv üle 350 000
  
• Rootsiajal tabasid Eestit näljahädad; Suur nälg oli Eestis 1695-1697 , mil suri palju inimesi ning rahavstik jälle vähenes(20%).
  

4) Miks rootsi ajal pöörati suurt tähelepanu luteri kiriku tugevdamisele Eesti alal? Mida selleks tehti? Nõiaprotsessid.
Peale Liivi sõda olid kirikuolud haletsusväärses seisus, tagasi tulid muinasusk ja ebausu ilmingud. Piiskop Joachim Jheringi eestvedamisel hakati taastama luteri kiriku olukorda Eestis. Kuna Rootsi oli luterlik riik, siis Eestile suuremat tähelepanu pöörates luteri kiriku võimu tugevdati, kindlustades Rootsi võimu Eestis. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kirikutes ja Kabelites hakati eestikeelseid jutlusi korraldama , talupoegadele hakati õpetama katekiskmust ja kirikulaulu, levima hakkas lugemisoskus ning hakati tõlkima piiblit.
Nõiaprotsessid- 17. saj teine pool. Potantlik kirik võttis üle katoliku kiriku valitseva nõiajahi ja ilmutas rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Nõiad põletati või karistati.
5) Eesti talupoegade õiguslik seisund ja selle muutumine rootsi ajal
Õiguslik seisund muutus halvemaks, sest nii Eestimaal kui ka Liivimaal anti välja ametlikud dokumendid mille järgi talupojad tunnistati pärisorjadeks(1645. Aastal). Peale 1680. aastat, mil Karl XI riigipäeva otsusel korraldati Suur reduktsioon , paranes talupoegade elu. Talupoegade kohustused pandi kirja vakuraamatutesse, mis piiras mõisavalitsejate kuritarvitamist talupoja vastu, mõisnikel kadus õigus suurendada oma suva järgi koormisi, mille hulka kuulusid teotöö, kirikukümnis ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest. Nad võisid talu pärandada ning kümnise maks oli tasakaalus talu saagiga.
6) Mõisad, nende peamine sissetulekuallikas. Eesti kui Rootsi riigi viljaait .
Eriti hästi kasvas talirukkis ning oder, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Tervailjaeksport. Vähesel määral kasvatati ka kaera ja veel vähem nisu. Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi
7) Reduktsioon, selle mõju mõisatele ja talupoegadele
 mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess.
PÕHJUSED:

• Lahendus riigikassa täitmiseks
  
• Kolmekümneaastane sõda- kiratsev majandus
  
• Rootsi suurriik ; pidevad sõjad, kõrged sõjalised kulutused
  
• Riigimaade kergekäeline loovutamine ; maksutulud
  
• Karl XI vajas riigi majanduslikku olukorra märgatavat tõstmist
  

1) Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga.
2) Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus , 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli.
3) Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust.
4) Endiste eramõisate talupoegadest said riigitalupojad, riigimõisad renditi välja kas alalisele või tähtajalisele rendile, rentnike hulgas oli mitteaadlike ning tasuti osalt rahas osalt viljas .
5) Riigimaade põhjalik kaardistamine, revisjon
8) Eesti linnad rootsi ajal
Rikkaim linn oli Narva, sest seal olid kaubateed Venemaaga. Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga), maksid mõisnikele makse. Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised. 1783 aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Suurim linn Tallinn.
9) Esimesed manufaktuurid .
.Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva.
17 saj. tekkisid Esimesed manufaktuurid(tööd tehakse käsitsi, tööjaotus). Hiiumaal klaasi manufaktuur , Narvas ja Tallinnas saekaatrid, vaseveskid
10) Sisseveao kaubad : Sool ja luksuskaup , vürtse, alkoholi
Väljaveo kaubad: teravilja, lina ja kanepit
11) Forseliuse seminar- valmistati ette eestlasi Talurahvaste kooli õpetajateks
Tegeleti
*Lugemine,Kirjutamine
*Usuõpetus, kirikulaul
*Rehkendamine
*Saksakeel
*Raamatuköitmine
12) Academia Gustaviana- Tartu ülikooli asustamine 1632
Vanim Gümnaasium Eestis
1632 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf loa asutada ülikool. 1632 tomus pidulik avamine . Ülikooli eellaseks oli 1630 a asutatud akadeeminiline gümn, mis Johan Skytte ettevõtmise muudeti ülikooliks. Eestlasi ülikoolis ei olnud,käisid soomlased ,rootslased ja baltisakslased .Eestlased käia ei saanud kuna nad olid pärisorjad ja talupojad.

13) Eesti keele grammatika
1637 a koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl
1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatultvana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani.
Kirikulaulud tõlgiti eestikeelde, avaldati esimene aabits, ilmus nädalaleht Tallinnas,
14)Wastne testament tõlgiti Lõuna-eesti keelde 1686 Andreas ja Adrian Virginuse poolt
15) Barokk stiil (kõrged kivikatused ärklid, astmikviilud ja eriti rikkalikud portaalid). Kadrioru Loss, Palmse mõis, Laupa mõis
KOHTUVÕIM
Meeskohtud- Eesti- ja Saaremaal
Maakohtud - Liivimaal
-Arutati talupoegade ja mitteaadlikke süüasju
Eestimaa Ülemmaakohus; Liivimaa Õuekohus- Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad; lõplikult võis kaevata kuni monarhini
Adrakohtunikud ja Liivimaa sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid, vastutasid avaliku korra tagamise eest, uurisid ja karistasid väiksemaid seaduste üleastumisi.