Maailma kaubanduskeskuste oletatavad kokkuvarisemise põhjused uurimistöö (0)

Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool
Allar Kikkas
Maailma kaubanduskeskuste oletatavad kokkuvarisemise põhjused
Uurimistöö
Juhendaja : õp Liidia Pogorelov
Alatskivi 2012
RESÜMEE
Käesolevas uurimistöös andsin ülevaate 11. Septembril 2001 aastal toimunud Maailma Kaubandusekeskuste katastroofist. Põhieesmärk oli uurida kaubanduskeskuste oletatavaid kokkuvarisemise põhjuseid. Lisaks sellele uuriti ka terroristide töö käiku .
Uurimiseks kasutati teatmeteoseid ja veebiallikaid ning refereeriti ja otsiti välja ainult kõige olulisem.
Uurimise tulemusena leiti, et kokku varisesid tornid sellepärast, et korruste toed hakkasid tänu põlevale kütusele sulama ning seetõttu kukkusid korrused üksteise peale kokku.
RESUME
The present paper gives an overview on the World Trade Centre ’s disaster that took place on September 11th in 2001. The main purpose was to research the presumable reasons why those buildings collapsed. Furthermore, terrorists work was also a part of the research.
Many reference books and websites were used for this research. Only the most important information was used and made as a synopsis.
As a result of this research it was found that the towers collapsed because of the melting of the supports that held the floors . The melting was caused by the burning fuel and because of that the floors collapsed on one another .
SISUKORD
RESÜMEE 2
RESUME 3
SISUKORD 4
1. SISSEJUHATUS 5
2. METOODIKA 6
3. TULEMUSED JA ARUTELU 6
3.1Maailma Kaubandusekeskuse ajalugu 6
3.2Ideoloogia 7
3.3Terroristi põhitõed 7
3.4Rünnak Põhjast 7
3.5New Hampshire juhtimiskeskus 8
3.6Rünnak lõunast 11
3.7Kokkukukkumise põhjus 12
12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANUDS 14
LISAD 15
1. SISSEJUHATUS
11. septembril 2001 toimus katastroof, mis kajastus terves maailmas ning sellest lähtudes valisin antud uurimistöö teemaks Maailma Kaubanduskeskuse ehk World Trade Centeri oletatavad kokkuvarisemise põhjused, sest see teema on väga aktuaalne , kuna 2011. aastal 11. sepembril on möödunud täpselt 10 aastat sellest katastroofist ja tahetakse selle oletatavaid põhjuseid teada. Uurimistööd pole Alatskivi Keskkoolis ennem uuritud ning see tundub huvitav. 11. Septembril toimus ka teisi terrorirünnakuid, mis on seotud antud teemaga , kuid võeti aluseks ainult Maailma Kaubanduskeskuse kokkuvarisemise põhjused. Uurimisküsimuseks on: miks varisesid tornid kokku? Uurimistöö käigus tahetakse teada, miks varisesid kaksiktornid kokku ja kas on üldse täpselt teada, miks varisesid. Uurimistöös tahetakse teada veel seda, kuidas terroristid tegutsesid. Algselt arvati, et õnnetuses hukkus vähe inimesi. Oodatakse võimalikult täpset tulemust.
2. METOODIKA
Uurimisprobleemist lähtudes otsiti infot nii raamatutest kui ka Internetist. Ei võetud artikleid ajakirjadest, kuna need ei vasta alati tõele.
Leiti kaks raamatut, mis kirjutavad sellest sündmusest kõige täpsemalt. Andmete töötlemiseks refereeriti saadud info. Otsiti välja kõige tähtsam ja pandi kirja. Internetist otsiti juurde pilte ja levinumaid põhjuseid.
3. TULEMUSED JA ARUTELU

Maailma Kaubandusekeskuse ajalugu
Kaksiktornid polnud lihtsalt hooned, nad olid New Yorki sümboliks.
Aastal 1962 plaanisid New York ja New Jersey ehitada kaubanduskeskuse. Arhitekt Yamasaki planeeris kaks suurt torni. Algselt oldi suurte tornide vastu kriitilised , sest arvati, et New York kaotab oma iseloomu, kaksiktornid häirivad televiisori sagedusi. Projekt kiideti heaks ning ehitus algas 1965. Selleks, et kaksiktorne ehitada tuli lammutada 164 hoonet. Tornide ehitamiseks kulus 200 000 tonni rauda, 425 000 kuupmeetrit betooni, 600 000 ruutmeetrit klaasi, 120 000 miili elektri juhtmeid . Tornide ehitamisel töötas 3500 inimest. 60 inimest sai surma ehituse käigus. Torniga tegeles 10 000 inimest. Tornid avati aastal 1973. Tornidel oli 110 korrust ja nad olid 411 meetrit kõrged. Torn oli nähtav 20 miili kaugusele. Tornides oli ligikaudu 10 miljonit ruutmeetrit kontoripinda ja 500 firmat . Kokku töötas seal umbes 50 000 inimest. Päevas käis külastajaid ligikaudu 200 000. Ühes tornis oli 97 lifti. (Kerr, 2001)
Torne on ennemgi rünnatud. 1993. aastal pani terroristide jõuk põhja torni maa-alusesse parklasse lõhkeaine , mis tappis 6 inimest ja vigastas üle tuhande, kuid ei teinud tornile endale suurt kahju. Pommiga taheti mõlemad tornid hävitada. (Skillings, 2001)

Ideoloogia
Terroriside eesmärk on hirmutada ja inimesi kartma panna. Terroristide sihtmärgiks on olnud alati demokraatlikud riigid, sest siis jõuab terroristide öeldud sõnum inimkonnani, kajastub meedias ning tänu sellele suudavad nad inimkonda rohkem mõjutada. Terrorismi põhjused on islami- ja läänemaailma suhetest tingitud individuaalsetest ja kollektiivsetest, majanduslikest ja poliitilistest põhjustest. Peamiseks motiiviks on paradiisi saamine. Kui terroristid tapavad kellegi koos endaga, siis satuvad nad pärast surma paradiisi. Paradiis on püha koht ja suur au. Paradiisi saamine ei ole ainuke motiiv , sest on terroriste, kes tahavad surra, sest ei saa oma eluga hakkama. Terroriste on mõjutatud endaga koos ka teisi inimesi hukkama. Nii tegutsesid ka kaksiktornis osalenud terroristid, kes töötasid al-Qaida rühmituse heaks. Al-Qaida eesmärk oli võõrvägede lahkumine kõigilt islamimaadelt. (Kilp)

Terroristi põhitõed
Kasutada täielikult kõiki saadaolevaid relvi .
Rünnata agressiivselt ja võimaluse korral ootamatult, rakendades maksimaalselt jõudu oma vaenlaste nõrgimate külgede vastu.
Jääda alati tasakaalukaks ja hävitada oma vaenlased.
Juhtida vaenlast nii, et saaks tema jõudu oma huvides ära kasutada.
Läbida kõik väljaõppefaasid enne, kui püüda hakata kiiresti tegutsema.
Täpsus on edu võti. (Holms & Burke , 2001)

Rünnak Põhjast
Boston , Logani lennujaam
Grupijuhtide Atta ja al-Umari reis, mis tuli Maine´i osariigist Portlandist, maandus hilinenud õhkutõusust hoolimata õigeaegselt. Lennuk pidi väljuma 7.45 ja jõudma Los Angelesse kell 10.59. Lennu eeldatav kestus oli kuus tundi ja neliteist minutit. Kell 7.45 jõdsid Atta ja al-Umari ümberistumisvärava juurde. Inimesed nägid , kui Atta ja al-Umari lennukile jooksid, kuid ülejäänud reisijad kutsuti peale alles 10 minutit hiljem. Üks Atta kottidest, mille ta Portlandi lennukist Los Angelese omasse toimetama pidi, jäi aga maha. Nõnda jäid Atta viimane tahe ja enesetapuründajate raamat Logani lennujaama maandumisrajale ning hiljem rääkisid need avalikkusele kurjategijate maailmast paljugi.
Atta ja al-Umari olid läbinud juba teise turvavärava, kuid metallidetektorid vaikisid. Nendel aegadel ei peetud turvaeeskirjade kohaselt isegi nelja tollise teraga nuga ohtlikuks ning selle võis lennukisse kaasa võtta. Atta ning al-Umari pääsesid turvaväravatest läbi. Pardal oli üksteist meeskonnaliiget, viiskümmend kuus reisijat ja viis kaaperdajat. Väljalend hilines neliteist minutit ja lennuk startis 7.59. United Airline reis 175 pidi õhku tõusma pärast American 11 reisi, kus oli teine terroristi jõuk, eesotsas al-Shehhi.
Kell 8.15 vaatas dispetšer lennuandmeid ja sai aru, et asi on valesti. Lennuk keeras Massachusetts Worcesteri kohal põhja, kuid oleks pidanud keerama lõunasse. Bostoni lennujuhtimiskeskus võttis lennukiga ühendust, kuid keegi ei vastanud. Oodati neljakohalist hädakoodi, mis antakse kaaperdamise korral, aga seda ei tulnud. Kell 8.22 lakkas lennuki automaatne radariseade, mille abil saab jälgida ainult lennu liiklust, kõrgust ja kaugust teadmata.
American Airlinesi lennujuhtimiskeskuses valves olnud mees kuulis, kuidas reserveerimislaua ametnik võttis vastu stjuardessi hädakõne. Stjuardess nõudis, et teda ühendataks juhtimiskeskusega. Stjuardess rääkis, et kaaperdajad olid tunginud piloodi kabiini. Juhtimiskeskus pidi kindlaks tegema, kas see on kurb nali või on see tõsi. Kontrolliti stjuardessi nime ning selgus, et ta oligi lennu nimekirjas. Tegemist polnud valehäirega.
Lennuk oli Boein 767-223ER, mille kütusepaak mahutab kakskümmend neli tuhat gallonit, mida kasutatakse peamiselt pikamaareisidel.
Lennuk tegi järsu pöörde lõunasse suundudes Hudsoni jõe orgu. Hudsoni suudmepool asub New York. (Aust & Schinbben, 2002)

New Hampshire juhtimiskeskus
Kell 8.29 öeldi New Hampshire juhtimiskeskuse raadiosidesse tugeva aktsendiga: „Ärge tehke rumalusi! Istuge liikumatult oma kohal ja kõik läheb hästi.“ Hiljem kuulsid nad : „Meil on mitu lennukit. Meil on teisigi lennukeid. Me pöördume lennujaama tagasi.“ Kell 8.38 sai juhtimiskeskus veel arusaamatuid katkendeid. Lennukeskus üritas veel ühendust saada ja küsis, kas lennukit juhib viiekümne kahe aastane kapten John Ogonowski, kuid kell 8.40 ei olnud enam kapteniks John Ogonowski ning Boeing kihutas möirates pilvelõhkujate ja Manhattani tänavate poole. Sellel hetkel oli liiga hilja, et midagi ette võtta. Varsti vaikis Boeing 767 automaatradar.
Kell 8.43 teatati United Airlinesi reisi number 175 kaaperdamisest. Sama ajal tõusis õhku Cape Codis Falmounthist ja kaks hävituslennukit F-15 Otise Õhukaitsebaasist. Selline reageerimine oli sellise katastroofi puhul tavaline.
Maailma Kaubanduskeskuse põhjatornis kell 8.43 töötas Chuck Allen , kes oli kaheksakümne kolmandal korrusel ja juhtus vaatama korra Hudsoni jõe poole ning märkas Georgi Wahingotni silla kohal väikest täppi. Allen sai aru, et see on lennuk. Ta pani seda tähele sellepärast, et ta polnud kunagi sealkandis lennukit näinud ja see lendas ebaharilikult madalal. Allen arvas , et küllap oli teel Newarki. Mõni aasta tagasi oli Allen saanud piloodiloa ja ta teadis, milline heli kostab , kui piloot lükkab gaasi täisvõimsusele. Gaasi täisvõimsusele lükkamisega kaasnes ka veojõu suurenemine. Just selline heli kostus Alleni selja taga.
Bostonis olid kell 8.44. American Arilinesi juhtimiskeskuse liikmed kriisikeskusse kogunenud. Reis 11 oli kõigile õhus viibivatele lennukitele kuvaril nähtaval postitsioonil. Kell 8.45 tundus nagu reis 11 ripuks New Yorki kohal, kuid siis kadus kuvarilt jäädavalt.
Chuck Allen kuulis selja taga väga valju heli. Reis 11, mille pardal oli üheksakümmend kaks inimest, lendas vastu põhjatorni. Akna taga langesid rusud, paberilehed ning mööda klaase voolas mingi vedel aine. Torn kaldus ühele küljele. Allen teadis, et pilvelõhkuja vetrub viis meetrit, aga see polnud enam õõtsumine . Peaaegu kolmsada tuhat tonni õõtsus edasi ja tagasi. Ühel hetkel jäi kõik liikumatuks ja hiirvaikseks.
Boeing 767 lendas hoone põhjakülge sisse umbes üheksakümne kuuenda korruse juures. Kõik korrused üheksakümne neljandast kuni üheksakümne üheksandani hävisid. Boeing 767 lõikas läbi rohkem kui pooled sarrusvarrast. Vardad paiknesid lähestikku ja olid kindlalt ühendatud. Nad võtsid raskused enda kanda, mistõttu hoone kokku ei varisenud.
Umbes kuue kümnendiku sekundi pärast jäi lennuki mootor seisma. Pilvelõhkuja keskosad hävinesid või said vigastada. Lennuki tükid purustasid lifitšahtid, liftitrossid ja lõhkusid ära trepikäigud. Kõik, kes viibisid selle hetkel kõrgemal, olid pilvelõhkujas lõksus.
Boeing 767 oli võtnud kaasa nii palju kütust, et sellest jätkuks Bostonist Los Angelesse lendamiseks. Kokkupõrke ajal oli seal alles veel üheksa tuhat gallonit, millest suurem osa oli tiivapaakides.
Hoone rammimisel olid alumiiniumpaagid katki rebenenud ja kütus voolas välja. Piisad , mis õues lendasid, tekitasid sekundite jooksul kergelt süttiva gaasisegu. Kokkupõrke ajal segu plahvatas . Terastükkidest, kuumadest mootori osadest ja eelkõige põhja torni elektrisüsteemi lühistest lendasid sädemed. Plahvatus oli nii tugev, et lennuki osad lendasid torni vastasküljest välja. Plahvatuse ajal ei põlenud ära kogu kütus. Suur hulk kütusest voolas alumistele korrustele, kontoritesse ja liftišahtidesse, mis olid kaetud kergesti süttiva kelmega. Pihta saanud inimesed surid koheselt, sest tuli aurustas nad. (Aust & Schinbben, 2002)

Rünnak lõunast
Kell 8.40 käskis Chicago juhtimiskeskuse dispetšer kurssi muuta. Kell 8.41 teatas Saracini kahtlasest sõnumist, mis oli vastu võetud pärast American 11 reisi õhkutõusmist, ja käskil kõigil kohale jääda. See jäi nende viimaseks sõnumiks. Kell 8.43 katkes lennukiga side jäädavalt.
Smiller oli lõuna tornis arvutiparandaja, kes pääses imekombel eluga.
Hommik oli rahulik. Äkitselt tundis Smiller, kuidas laud värisema hakkas ja tuuleiil aknast mööda vuhises. Ta arvas algul, et see on äikesetorm või pandi aknapesumasin käima. Ta läks akna juurde ning nägi, et väljas lendab paberitükke.
Kell 9.03 lendas United Boeing 767 kagunurgast sisse ja plahvatas vastasküljest välja. Kokkupõrke tagajärgel hävines neli või isegi kuus korrust. Amatöörfotodel on näha, et kaubanduskeskust ramminud lennuk oli tugevasti kaldus ning arvatakse, et kaaperdajad oleksid peaaegu mööda sõitnud. Lennuk sööstis põhjatorni nurgast sisse, kuid lõikas läbi paljud sarrusvardad ning selle käigus hävis täielikult isoleerkiht, mis tugiposte tule eest kaitses. Torni üks trepikoda jäi terveks ja tänu sellele said ülemisel korrusel olevad inimesed alla tulla. (Aust & Schinbben, 2002)

Kokkukukkumise põhjus
Tornid varisesid, kuna toetustalad ei pidanud vastu ja korrused kukkusid üksteise peale. Teraskonstruktsioon hakkab pehmenema umbes 450° C juures, kaotab oma tugevused 650° C ja hakkab sulama 1539 ° C juures. Kokkupõrke ja lennukikütuse süttimise tagajärjel tekkis tulekahju temperatuuriga üle 800° C ning hävis tugisammaste soojusisolatsioon. Seetõttu muutusid sambad suure kuumuse käes pehmemaks ning hakkasid korruste raskuse all painduma. Purunesid paljud vertikaalsed tugisambad ning hoone ülemine osa vajus allapoole. Isegi kui alumiste korruste tugisambad olid kahjustamata, ei suutnud nad seda lisajõudu taluda ning väändusid samuti, mistõttu korrused üksteise peale kokku suruti. (Musso & W, 2001)
Pilt1 (USA today , Kaubanduskeskuse korruse konstruktsiooni joonis.)
KOKKUVÕTE
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Maailma Kaubanduskeskuse oletatavad kokkuvarisemise põhjused ja teada saada terroristide roll selles katastroofis.
11. septembri terrorirünnakud leidsid aset 2001. aastal New Yorkis . Maailma kaubanduskeskuse kokkuvarimise oletatavaid põhjuseid uurides selgus, et tornid varisesid kokku kahe sisse sõitnud lennuki kütuse põlemise tagajärjel. Kuna kütuse põlemistemperatuur oli väga kõrge, siis pehmendas see matallkonstruktsiooni ning see ei pidanud raskusele vastu ja varises kokku.
Antud uurimistöös ei esinenud probleeme materjali leidmisega ja töö sujust takistusteta. Algsed hüpoteesid tuli ümber lükata, kuna uurimistöö käigus selgus, et katastroofis suri palju inimesi ning tornid variseid tänu pehmenenud konstruktsioonile.
Kuna antud katastroofist pole välja selgitatud kindlaid põhjuseid miks seda tehti ja millepärast, siis võime põhjuseid ainult oletada. Kuid see sõndmus on tänapäev terrorismi aluseks, mis paljudele meelde on jäänud.
KASUTATUD KIRJANUDS
Aust, S., & Schinbben, C. (2002). 11. september Terrorirünnaku tagamaad . Hamburg.
Holms, J. P., & Burke, T. (2001). Terrorism Tänapäev suurim oht vabadusele.
Kilp, A. (n.d.). Usulisest Enesetaputerrorismist. Retrieved from
http://kus.tartu.ee/files/Kilp_enesetaputerrorism.pdf
Musso, C., & W, T. (n.d.). Why Did the World Trade Center Collapse? Science , Engineering , and Speculation. Retrieved from
http://www.tms.org/pubs/journals/JOM/0112/Eagar/Eagar-0112.html#authors
Skillings, P. (n.d.). World Trade Center. Retrieved from http://manhattan.about.com/od/september11th2001/a/worldtradecente.ht m
World Trade Center History. (n.d.). Retrieved from http://www.werismyki.com/artcls/wtc_history.html
Pilt 1 - USA today, 2001 Retrieved from http://www.tms.org/pubs/journals/jom/0112/eagar/eagar-0112.html
Pilt 2 - Balthazar Korab, 2001 . World Trade Center towers Retrieved from http://www.greatbuildings.com/cgi-bin/gbi.cgi/World_Trade_Center.html/cid_wtc_mya_WTC_finished2.html
Pilt 3 – Scott Demel, 2001. Attack Retrieved from http://www.demel.net/wtc-1.html
LISAD
Pilt 2 – (Korab, 2001, World Trade Center towers)
Pilt 3 - (Demel, 2001, Attack)
16