maksa uurida, filosoof Nicolas Malebranche. Ta arvas, et protsessid omakorda põhjustavad kehalist duslik sest neid ei saa kehaliste ja mentaalsete sündmuste vahel ei aktiivsust. - Inimesel mõõta ega ole mingeid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja 2. Missugune keha ja vaimu käsitletavatest on hing
loogilisem ja kõige paremini arusaadavam minu jaoks. Seal räägib, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist ja sama arvan mina. Sa ju ei sööd sellepärast, et sul on kõht tühi, mitte niisama. Või sügad ennast sellepärast, et sul sügeleb. 2. Nagu ma juba esimeses küsimuses rääkisin, siis minu arvamus on samuti see, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. See ei saa olla minu arvates loogiline, et kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid. 3. Jah võiks küll. Kui sinu keha ja vaimuga midagi juhtub satud sa haiglasse ja seal hoolitsevad sinu keha eest juba õed ja arstid.
mingist võistlusest aga samas kirjeldada kogemusest. elavalt kõrvalistuja kleiti ei saa võistluse kulgemisest vestluspartner midagi aru. Heal juhul saab aru kleidist aga sellest, millest tahtsid rääkida, ei saa. Me teame mentaalsete kujutiste abil ja mälust neid kujundeid leides millest on jutt. Sellised seosed tulevad kiirelt suhteliselt automaatselt enamus asjades. Kindlast on mälus ka selliseid kujutisi, mis ei meenu koheselt kujutisena, aga meil
on olemuslikult seotud sellega, kuidas miski meie kogemuses võib meid viia teiste asjadeni, milleni tasub end lasta viia. Kuigi tõed tähendavad oma olemuselt tõendamise protsessi, piisab tõeks tunnistamiseks ka kaudtõenditest. Nagu eeldame, et Jaapan on olemas, kuigi pole seal käinud, siis eeldusest piisab tõeks tunnistamiseks. Tõde elab krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused sobivad niikaua, kui miski neile vastuväidet ei esita. Suhted mentaalsete ideede vahel moodustavad veel ühe sfääri, kus uskumused on tingimusteta. Kui need on tõesed, kannavad nad kas definitsioonide või põhimõtete nime. Näiteks, et üks pluss üks on kaks. Nende objektide kohta kehtib: üks kord tõene, alati tõene. Sobivus osutub oma olemuslikult juhtimise küsimuseks see on kasulik juhtimine, sest viib valdkondadesse, mis sisaldavad objekte, mis on tähtsad.
veebileht oleks kohalduv. See tähendab, et veebilehel oleks mugav käia nii arvutis, ipadis kui ka telefonis, muutes piltide, teksti, menüü ja teiste elementide suurust ning paigutust. Kui veebileht pole kohalduv, võivad seda väiksemaks tehes ära kaduda äärtes olevad menüüribad ja palju muud olulist. Veebilehtede puhul tuleks veel meeles pidada, et kõigil inimestel pole võrdsed võimalused. Veebilehtedel käivad ka füüsiliste või mentaalsete takistustega inimesed. Heal veebilehel on juurdepääsetavus kõrge, see tähendab, et ka takistustega inimesed on võimelised teatud lehte kasutama. Hea juurdepääsetavuse puhul on veebilehel kasutatud viipekeelt, audiokirjeldusi, subtiitreid, suuremat teksti ja ka paljusid teisi kasutajaid abistavaid elemente. Halval veebilehel on juurdepääsetavust halb ning takistustega inimestel lehte võimalik kasutada pole. Halb veebileht on aeglane ega näe profesionaalne välja, puudub
teistest üle. Seda kanantust, mida säärane võitlus toob saab võrrelda hästi Dickensi "Suurte lootustega", kus peategelane muutub sammuti tähtsamateile inimestele oma elus võõraks klassilõhe tõttu. Raamatu ausus oli teine asi, mis mulle ääretult meeldis. Seda eriti siis, kui mängu tulid Catherine mentaalsed probleemid. Psühholoogilised haigused on väga valus teema ning see romaan teeb kõike, et lugejale mentaalsete probleemide tõsidust selgeks teha. Lisaks sellele on ausust näha vägivalla ja joomarluse kirjeldamisel. Üks suurimaid jõhkruseid raamatus oli siiski vist see, kuidas Heathcliff proovis hävitada noore Lintoni, kuigi tal puudus põhjus otseselt teda vihata. Eriti tundis ta oma jõhkruses rõõmu selle üle, et noorel Lintolil oli intelligentsi, mille ta nüüd tappa sai. Tähtsaim asi aga, mis mulle sellest raamatust meelde jäi, oli seal kirjeldatud inimsuhted.
Esmased ja teisesed kvaliteedid. Esmased on objektiivsed ja teisesed on subjektiivsed. Idee kui mentaalne kujutlus, mis pärineb aistingust või reflektsioonist. Ei seletanud kuidas see toimub. Aistingud on ideede allikad – nendest võib edasi arendada uusi ideid. Sensoorne stimulatsioon kui mõttetegevuse allikas. Mentaalsed operatsioonid on kaasasündinud. Locke väitis, et meie teadmised ja ideed tulenevad kogemusest - kas siis välistest allikatest meeleelundite kaudu või sisemiste mentaalsete operatsioonide kaudu. Ei ole mingeid kaasasündinud ideid, seega ta vastandus Descartesile. Anumate paradoks. Erinev vee temperatuur anumates muudab temperatuuri George Berkeley (1685-1753) Opositsioneeris materialismi – maailm eksisteerib vaid siis, kui me seda tajume. Eksisteerivad ainult teisesed kvaliteedid – aistingud, pertseptsioonid, kuna füüsilist maailma pole olemas. Väline maailm ei koosne mateeriast vaid on jumala pertseptsioon – soovis religiooni ja moraali kaitsta.
Nii et kui oleme kord otseselt verifitseerinud oma ideed mõnesse liiki kuuluva näidise kohta, leiame, et meil on vabadus rakendada neid teiste näidiste kohta ilma verifitseerimiseta. Vaim, mis harjumuspäraselt eristab kohatava asja ning toimib otsekohe selle liigi seaduse järgi, verifitseerimiseks peatumata, on üheksakümne üheksal ootamatusjuhul sajast "tõene" vaim, mida tõestab see, et selle käitumine sobib kõige kohatavaga ja seda ei lükata ümber. 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meelelise vahekord. Kuid tõsiasjad ei ole meie ainus tagavara. Suhted puhtalt mentaalsete ideede vahel moodustavad veel ühe sfääri, milles kehtivad nii tõesed kui väärad uskumused, ning siin on uskumused absoluutsed ehk tingimusteta. Kui need on tõesed, kannavad nad kas definitsioonide või põhimõtete nime. On kas põhimõte või definitsioon, et üks pluss üks on
Selline tegevus varjutab moraalset inimest ning ei lase tal enam normaalselt edasi elada. Just taoline tegevus saadab inimese varjude riiki- kui just mitte füüsiliselt, siis vähemalt vaimselt. Kuna vangla esindab inimestele karistuse kandmist ja kannatust võib sellele vihjata ka kui varjude riik. Vanglat ette kujutades tekib silme ette pilt süngest ning külmast kohast, kus pole kohta armastusele ega soojusele. Tihti ei pruugi kuritöö karistust just vangla kujul saada, vaid esineb mentaalsete häirete kaudu. Inimese enda südametunnistuspiinad on palju hullemaks karistuseks kui kinnipidamine mingis kohas. Antud teoses osutus samuti füüsiline karistus suhteliselt leebeks kaheksa aastat teise järgu sunnitööd Siberis. Kuigi Raskolnikovi seal ei sallitud ja ta haigeks jäi, ei olnud see karistus tema jaoks kõige hullem, sest ta viibis Siberis koos Sonjaga ning hakkas teda lõpuks isegi armastama. Raskolnikovi suurimaks karistuseks
Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Ei, mitte unenägu pole ajuprotsess, vaid unenäo kogemine. Unenägu ei ole nagu kujutis kinoekraanil. On unenäo nägemise kogemus ning see on ajuprotsess (http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.htm ). Üks tuntumaid teaduslikke materialiste on Thomas Nagel, kelle arvates mõistetakse väga halvasti teadvuslike mentaalsete nähtuste kõige olulisemat ja iseloomulikumat joont. Enamik reduktsionistlikke 4 teooriaid isegi ei püüa seda seletada. Uurimine on näidanud, et mitte ükski praegu käibiv reduktsiooni mõiste pole sellele omadusele rakendatav. Nageli arvates on võimalik selleks otstarbeks leiutada mingi uus teoreetiline vorm, aga kui selline lahendus eksisteeribki, jääb ta kaugesse intellektuaalsesse tulevikku ja seega ei saa antud hetkel lugeda samasusteooriat parimaks lahenduseks.
Teose arenedes kerkis minu jaoks korduvalt esisele küsimus, kas nende majutamine sellises asutuses oli tõesti nende aitamiseks parim lahendus, või oleks pidanud neid lihtsalt toetama oma haiglavälise elu kordaseadmisel. Pärast haiglasse registreerimist pandi nad kõledatesse ruumidesse ning neile jagati hoogsalt erinevaid ravimeid. McMurphy aga ei püüdnudki oma haiglas veedetavat aega rahulikult veeta. Kuigi oli aru saada, et ta tegelikult polnud mentaalsete probleemidega, koheldi teda haigla töötajaskonna poolt nagu hullu. Mulle jättis ta väga positiivse mulje ja ta käitus küll pigem lunastajana ülejäänud patsientide suhtes. Tuues nende ellu midagi uut ja põnevat, mis võis olla veidi äärmuslik ja kohati ohtlik, andis ta neile kõigile võimaluse jälle elada, mitte kopitada hallide haiglaseinte vahel. Vaimuhaiglas viibimine võib aidata küll inimese seisundit kontrolli all hoida, kuid sellistes tingimustes ta paraneda ei suuda
Sellegipoolest hoitakse ühiskonnas sageli kõrgemal kohal füüsist ning vaimsus ja selle korrasolek näib justkui tähtsusetuna. Ka koolist puudumist ei saa välja vabandada millegi nii ,,labasega", kui seda on näiteks: ,,Vabandan, ma ei saanud täna kooli tulla, mul oli hommikul tunne, et ma ei ela seda päeva üle." Tundub, et igal ühel meist on tutvusringkonnas vähemalt üks inimene, kes igapäevaselt oma vaimse heaolu korras hoidmisega võitlema peab. Koolis on mentaalsete haiguste all kannatajaid märgatavalt rohkem, kui üheski teises hoones või ametiasutuses. Kuidas anda lastele vabadus öelda, et nad on tõesti hädas ja mida peaks tegema, et õpilased pinge all ei murduks? Organisatsioon NAMI, kes toetab vaimsete haiguste all kannatajaid, tegi 2017. aastal uuringu, kus selgus, et igal neljandal kooliõpilasel on diagnoositav mentaalne haigus. Kusjuures, lausa 40% neist ei ole abi otsinud
keskkonna saastatus 4.3. Intelligentsustestide standardiseerimine Flynn'i effect (keskmine IQ suureneb 3 punkti 10 aastaga) 4.4 Individuaalne variatiivsus isiksus ja vaimsed võimed II Vaimsete võimete Mudelid a) Psühhomeetrilised mudelid Mõõtmine Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid Probleem: mentaalsed protsessid b) Komputatsioonilised mudelid Algoritm Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus Probleem: intelligentsuse struktuur c) Bioloogilised mudelid Füsioloogiline protsess Eelis: efektiivne diagnostika Probleem: aju ja käitumine d) Antropoloogilised mudelid Kultuur Eelis: kultuurilised erinevused Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid e) Süsteemsed mudelid Süsteem Eelis: universaalsus Probleem: mõõtmine, abstraktsed konstruktid
keskkonna saastatus 4.3. Intelligentsustestide standardiseerimine Flynn'i effect (keskmine IQ suureneb 3 punkti 10 aastaga) 4.4 Individuaalne variatiivsus isiksus ja vaimsed võimed II Vaimsete võimete Mudelid a) Psühhomeetrilised mudelid Mõõtmine Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid Probleem: mentaalsed protsessid b) Komputatsioonilised mudelid Algoritm Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus Probleem: intelligentsuse struktuur c) Bioloogilised mudelid Füsioloogiline protsess Eelis: efektiivne diagnostika Probleem: aju ja käitumine d) Antropoloogilised mudelid Kultuur Eelis: kultuurilised erinevused Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid e) Süsteemsed mudelid Süsteem Eelis: universaalsus Probleem: mõõtmine, abstraktsed konstruktid
4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meelelise vahekord. 11. Sõna "sobima" erinev tõlgitsus intellektualistidel ja pragmatistidel 12. Milles seisneb pragmatismi pluralistlik tõekäsitus? 13. Ratsionalismi vastuargument. Kuidas James selle ümber lükkab, milliseid analoogiaid toob? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult
olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Näiteks indiaani keeles ei ole kahte eraldi sõna tuul ja puhub. Neil on lihtsalt tegusõna tuulepuhumine. Seega eesti ja teistes meile tuttavates keeltes on niisugune ettekujutus, et tuul on selline asi,mis vahest puhub ja vahest ei puhu. Seevastu indiaani keeltes on loodusjõudude kujutamine täpsem, sest ei ole olemas tuult, mis ei puhuks. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. Mentaalsete mudelite kujunemine · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. Ettekujutus Maast Kogemuse põhjal teame, et : · maapind läheb aina edasi ning tundub olevat üsna sirge · Kumerate pindade peale on asju väga raske asetada
on siis võimalik hiljem kombineerida. · Seletusteooria- uuritakse kategooriate tekkimise põhjuseid ja seaduspärasusi. Näiteks millest tulenevalt kuuluvad teatud asjad samasse kategooriasse. Kuulumise aluseks ei ole ainult asjad sarnasus, sest inimestel on väga erinevad kategooriad. Seletusteooriate kohaselt on kategooriate moodustamisel oluline see, millised on inimeste individuaalsed seletused asjade kohta. Nii on tuntuima teooria, mentaalsete mudelite teooria (Johnson-Laird, 1993), kohaselt olulised inimeste arusaamad sellest, millised asjad on, kuidas need üksteist mõjutavad ning millistes seostes on. Teooria kohaselt ei ole kategooriad midagi muutumatut, sest neid luuakse valdavalt nende kasutamise ajal. 3
1 KEHA JA VAIM Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Keha ja vaimu probleem. Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial. Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud)
kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Keeleteaduse suundi Lingvistika- tegeleb loomulike keelte teadusliku analüüsiga. Võrdlev-ajalooline keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte
Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid) Ettemääratud harmoonia Gottfried Wilhelm Leibniz teooria (keha ja vaim ei mõjuta teineteist) Epifenomenalism Thomas Henry Huxley (kehalised protsessid mõjutavad mentaalseid) Keha ja vaimu monistlikud 1 teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Materialism J. J. C. Smart Biheiviorism John Watson
kogemusi, kus kogetakse end väljaspool keha asuvat (nt kui kogetakse äärmisi kannatusi tänu haigusele või piinamisele, aga ka nt teatud meditatiivsetes seisundites). Kriitika: Ka Descartes ise ei suutnud seletada, kuidas sellise vaate korral ihu ja vaim üksteisega suhtestuvad (interakteeruvad). Kuidas saab kehatu vaim mõjutada füüsilist keha? Kui eelmise kahe vaate puhul on võimalik empiiriliselt näidata mentaalsete protsesside seost ajuprotsessidega, siis antud vaate seletamine jääb müstitsismi tasandile. Kui vaim saab elada ilma ihuta, siis kuidas seletada nt tõsiste ajukahjustuste või -haiguste (nt dementsus) selget mõju mentaalsetele protsessidele? Nii ei suuda see vaade selgitada ihu ja vaimu omavahelist suhet ning see on selle oluliseks puuduseks. 4. Inimesed on „ihulikud olendid“, kelles ihu ja hing on lahutamatult kokku põimunud. See
Peegelneuronite olemasolu kaudu seletatakse näiteks imiteerimise ja empaatia mehhanisme, samuti keeleomandamist. Peegelneuronite avastamisel on oluline roll Giacomo Rizzolattil. Mentaalsed representatsioonid toimuvad neuraalse (seotud närvide struktuuriga) koodi ja füüsikalise (nt heli) koodi vahel (nagu ikoonid arvuti töölaual on seos maailma ja arvuti sisemuses toimuvate protsesside vahel). Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega. Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid. Põhiküsimus on tänapäeva mudelites: kas abstraktsed reeglid (keeleteadlaste reeglid, nt mineviku moodustamine) on olemas ja kui on, siis mis tasemel? 2) keelelise nähtuse tüüp (leksikaalne, süntaktiline jne struktuur); 3) keelekasutuse 4 allsüsteemi (kõne, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine);
mõtleme. (Fauconnier, 1997; viidatud Evens jt 2007: 18 järgi ) Evens jt järgi on vaadatakse lingvistilisi ühikuid kui tähendusi mitte omavaid viiteid. See tähendab, et neil on vaid tähenudsloome potsntsiaal. Selle asemele, et tähendust omada, omavad nad kokku panemise reegleid. Mentaalsed ruumid on kogumik ruumide ehitajatest, mis on lingvistilised ühikud, mis suunavad kuidas luua uut mentaalset ruumi või siis viivad tähelepanu edasi-tagasi erinevate mentaalsete ruumide vahel. Nende ülesanne on luua üles tsenaarium mujal kui siin ja praegu. Mentaalse ruumi teooria pakub lahenduse, kuidas vaatepunkt muutub liikudes ühest diskursusest teise. See on olnud üks formaalsemantika nõrku kohti. (Evens jt 2007: 18) 4.8 Kontseptuaalne segunemise teooria Evens jt järgi on menataalse ruumi teooria ja konseptuaalne segunemise teooria sarnased, sest vaatavad tähendusloomet kui dünaamilist protsessi. Kontseptuaalne segunemis teooria erineb
kooskõlastab. Ka siin jäi probleem lahendamata. Probleem seisnes selles, kuidas saab miski, mis on vaimne, mõjutada midagi, mis on materiaalne ja vastupidi. (3) Saksa filosoof Gottfried Wilhelm Leibniz arvas sama, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid ta väitis, et nii kehalised kui ka mentaalsed protsessid on Jumala poolt ette määratud ning ka kooskõlastatud. Sellist õpetust nimetatakse ettemääratud harmoonia teooriaks. Nii kehaliste kui ka mentaalsete sündmuste ahelad on teineteisest sõltumatud, kuid sellegipoolest kooskõlas. 1.2 Monistlikud teooriad Monistlikest teooriatest on tuntumad biheviorism ja identsusteooria. Monistlik on ka iiri filosoofi George Berkeley õpetus, mida iseloomustatakse kui idealismi. Idealismiks nimetatakse Berkeley´ õpetust sellest, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning Jumal. Berkeley arvas, et tajuda saame ainult ideesid. Olemas olla tähendab tema arvates tajuda või olla tajutav
Siiski ei jõua loomad kaugemale 1,5 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest. 23) Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavada ja millised räägivad selle vastu? See, mis keelt sa kõneled, sõltub, kuidas sa maailma tajud. Vastu: kõike, mida on võimalik väljendada ühes keeles, on võimalik väljendada teistes keeltes, aga võib-olla lihtsalt teisiti. Poolt: kui midagi kuuled, siis see mõjutab mõtlemist. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. 25) Mida oleks oluline kooli kontekstis meeles pidada uute teadmiste omandamise kohta? Mis võimaldab uusi teadmisi efektiivsemalt omandada? Oluline oleks räägitut ka
Meie aju automaatselt reageerib sellele ja kuna meie tegevus on autopiloodi peal siis me viime tegevuse lõpuni hoolimata sellest, et see ei pruugi enam kõige paremini välja tulla. Sellepärast erakordsed esinejad ei luba endal automaatsesse staadiumisse jõuda. Automaatilisust saame vältida treeningutel, sooritades tegevusi, mis on meile ebamugavad. Vastab tõele, et suurepäraste oskuste puhul tehakse tegevust vähemate mentaalsete nõudlustega, aga tegevus peaks sellegipoolest olema teadlikult juhitud ja kontrollitud. 1.6 Mis meid ajendab? Suurepärased tulemused saavutatakse sihipärase treeninguga, mida saab sooritada ainult kire ning erakordse sooviga trenni teha. Kas välimine motivatsioon suudaks panna kedagi tegema rasket ja sihipärast trenni aastaid teha? Uurimustööd toetavad pigem sisemist motivatsiooni. Saavutusvajadus, võim teiste üle, soov olla edukas, ajend ei ole peaaegu kunagi väline.
Teised varj. lähenemised: Bretano - intentsionaalsus Stumpf - kuulmisvõime Geštaltpsy Husserl - põhiomadused, millele ph suunatud vs ph kirjeldamine. Külmpe - kujutlastevabad mõtted. süstemaatiline eksperiment. introspektiiv. Ebbinghaus. õppim protsess, mõtted jadad. uuris õppimist ja mälu. Darwin - evolutsiooniteooria, looduslik valik, adaptiivsus, individuaalsed erinevused. Galton - ilmakaart. sõrmejäljed. intelligentsus päritud -> valikuline aretus. I küsimustik. Binet - mentaalsete protsesside otsene mõõtmine. erinevuse uurimine. Cattell - reaktsiooniajad, psühhofüüsika, taju. eugeenika. Funktsionalism: James - uskumine vabasse tahtesse. teadvuse voog (pidevalt muutuv, ei saa jaotada osadeks, on personaalne) eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Pragmatism - Tender- minded: intellektuaalsed, põhimõtetele orienteeritud, optimistlikud, religioossed, idealistlikud,
tekkima hakanud aina rohkem üritusi, programme ning lausa ülemaailmseid päevi, mis tahtliku enesevigastamise teadvustamisele on pühendatud. On olemas selline asi nagu "Semikooloni projekt", kus tahtliku enesevigastamise all kannatavad või selle all kunagi kannatanud inimesed joonistavad enda kehale semikooloni, andes sellega teada, et nad on võitlejad ning nende lugu ei ole veel läbi. Antud projekt ei ole seotud ainult enesevigastamisega, vaid ka suitsiidiga ja mentaalsete haigustega. Põhimõte on näidata inimestele, et kõik enda kehale semikooloni joonistanud inimesed oleksid mingi hetk võinud lõpetada enda loo, kuid valisid teise tee - elu. Semikooloni projekt on väga inspireeriv ning emotsionaalne, andes kannatajatele lootust paremateks aegadeks. (Project ... , 2016). Üle kümne aasta on olemas ka tahtliku enesevigastamise teadlikkuse tõstatamisele pühendatud päev nimega SIAD (Self Injury Awarness Day), mis toimub iga aasta esimesel märtsil
kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Mis on nimi? Nimi on üksikindiviidi juurde kuuluv oluline mina tunnet formeeriv tunnus. 7. Mis on grammatika?
(3) 3.4 Kuidas mõjutavad meid õhurõhk ja kõrgus üle merepinnast? On leitud, et ülesande sooritus võib halveneda juba 2438 meetri peal; kiire rõhu alanemise puhul, tõustes 1524 meetri peale, on halvenenud uue ülesande õppimisvõime; üldse halveneb enam õppimisvõime kui juba õpitud asjade meenutamine (3). Kõrge õhurõhk mõjutab eelkõige sukeldujaid. Näiteks umbes 60 meetri sügavusel ei ole veel märgatavat soorituse langust, aga 90 m sügavusel halveneb märgatavalt mentaalsete ja motoorsete ülesannetega toimetulek. Sukeldujad viitavad mõnikord "Martini seadusele", 10 mille järgi iga 15 meetriga halveneb koordinatsioon samapalju kui pärast ühe martiini joomist (3). Madalat ja kõrget õhurõhku ei pea me taluma ainult vee all või mäe peal õhurõhk kõigub ka tavaolukorras palju. Orkaanid, tsüklonid on spetsiifilised madala õhurõhuga
eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem.
eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem.
eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem.
looduslike või klimaatiliste tingimustega, või alepõllunduse kui põhilise elatusvahendi vajaduste tõttu Prohvet karismaatiline isik, kes sageli pärineb ilmastikust keskkonnast ja kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale Propaganda informatsiooni valikuline jaotamine võimulolijate huvides, mis peaks ühiskonnaliikmete seas tekitama suure solidaarsuse Psühholoogia seletab inimese käitumist tema mentaalsete ja emotsionaalsete seisundite abil Põlvkondadevaheline mobiilsus tähendab staatuste muutumist vanemate ja nende täiskasvanute laste vahel Põlvkonnasisene mobiilsus tähendab staatuse muutumist inimese täiskasvanuea jooksul Rahvaloendus kogu populatsiooni loendamine mingil ajahetkel kindlas geograafilises piirkonnas Rahvastiku nulljuurdekasv olukord, kus puudub loomulik iive
evolutsioonilise mudeli analoogia alusel. Meem (inl.k. meme), analoog geenile, „kultuuri ühik”, „vaimne DNA“, „hinge geen“. Kultuurievolutsioon – meemede inseneering populatsioonides, mida saab uurida evolutsiooni arvutisimulatsioonil probleeme optimeerides memeetiliste algoritmidega. „Jumalageen“ „Religiooni viirus", Dawkinsi järgi on need „sümptomid“, mis tekivad religiooni uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega (viirustega) (ingl.k. mind-parasites) Mäluviirused (inl.k. viruses of mind). Jumal ja usk on viirused. Nende kogumid, analoogial geenide kogumiga, moodustavad usu, uskumused, relöigiooni ja kultuuri muud komponendid. o Dawkins väidab, et usk üleloomulikku loojasse on luul (delusion), mida ta defineerib kui kangekaelset valeusku vaatamata kaalukatele vastukäivatele tõenditele.
ei ole oluline füüsiline objekt, vaid idee). Analoogne representatsioon – idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida esindab. Mentaalsed pildid – representatsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad, peegeldades otseselt nende tajutavaid omadusi. Sümboolne representatsioon – mentaalne representatasioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi. Analoogsed representatsioonid esinevad tavaliselt mentaalsete piltidena. Mentaalsed pildid = kujutluspildid. Hakati kasutama Shakespeare ajastus – kasutas „Hamleti“ esimeses vaatuses. ● Mentaalsed pildid esindavad täpselt nähtud pildi ruumilisi suhteid (Kosslyn, Ball & Reisser, 1978). ● Mitmed uuringud näitavad, et ehtsate objektide vaatamise (nt. auto sõitmise) ja mentaalsete piltidele mõtlemise ajal aktiveeruvad samad ajupiirkonnad. ● Uuringud kinnitavad, et inimestel on piltlik mõtlemine.
Põhjuslikust teooriast funktsionalismi. Biheiviorismi järgi ei saanud öelda, et käitumine on põhjustatud vaimuseisundi poolt, sest käitumiskalduvust ei peetud põhjuseks. Põhjusliku vaimuteooria järgi ongi vaimne see, mis täidab seda põhjuslikku rolli. Biheivioristide käitumiskalduvused on sisemised põhjused. Analüütiline funktsionalism on põhjusliku vaimuteooria edasiarendus. Mõned peavad David Armstrongi ja David Lewist isegi esimesteks funktsionalistideks. Mõlemad lähtuvad mentaalsete mõistete analüüsist. 3.Analüütiline funktsionalism. Erinevalt psühhofunktsionalismist ütleb analüütiline funktsionalism, et funktsionaalse rolli määratlus üldiselt teada. Me jagame rahvapsühholoogiat, kus figureerivad vaimsed mõisted ning mis koosneb üldistest rahvatarkustest ja teadmistest vaimu kohta. Sageli väidavad analüütilised funktsionalistid, et rahvapsühholoogia printsiibid määravad ära ka mentaalsete mõistete tähenduse.
· Kooli tulles (aga ka palju varem) on õppijatel mingid algteadmised juba olemas ja teatud viisil organiseeritud Teaduslik-koolisõpitav mõiste >Verbalismi d Pseudomõiste >Väärmõiste d Tavamõiste · Mida tahetakse õpetada: nn teaduslikud mõisted · Mida saavutatakse: sünteetilised mõisted verbalismid, inertne õppimine teaduslikud mõisted Mentaalsete mudelite kujunemine · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. Ettekujutus Maast Kogemuse põhjal teame, et : · maapind läheb aina edasi ning tundub olevat üsna sirge · Kumerate pindade peale on asju väga raske asetada
sümptomid sarnanevad ussripiku e. pimesoolerebendiga. Eesasetsev platsenta Eesasetsev platsenta ilmneb 6-15 korda rohkem nendel naistel, kes on teinud aborti. Selles olukorras asetseb beebi platsenta emaka väljapääsu juures ja see tuleb vastu võtta enne, kui beebi saab välja tulla. See tekitab ägeda verejooksu, mille tulemusel beebi peaaegu alati sureb. Abordijärgne sündroom Pärast aborti kannatavad naised erinevate mentaalsete ja psühholoogiliste probleemide all. Nendeks võivad olla korduvad unenäod üleelatud abordist, hoidumine emotsionaalsest kiindumusest, probleemid suhetes, unehäired, süütunne elusolemise pärast, mälukahjustus, vaenulikud emotsioonid, enesetapumõtted ja -katsed, depressioon, võimu kuritarvitamine. Sellised probleemid võivad ilmneda päevi ja aastaidki hiljem. 12 Allesjäänud rasestumise tagajärjed
4. Memeetika ja ,,jumala geenid" Memeetika = mentaalse koostise teooria Meem (inl.k. meme), analoog geenile, ,,kultuuri ühik,,, ,,vaimne DNA", ,,hinge geen". Kultuurievolutsioon meemede inseneering populatsioonides, mida saab uurida evolutsiooni arvutisimulatsioonil probleeme optimeerides memeetiliste alguritmidega Memotüüp meeme informatsiooniline sisaldus `Religiooni viirus", Dawkini järgi on need "sümptomid,,, mis tekivad religiooni uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega (viirustega) (ingl.k. mind-parasites) Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Põhiargumendid: spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega, spirituaalsus on osaliselt päranduv, osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19. kromosoomis, geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise, spirituaalsetel
eeldab abstraktsioonide ... kasvamist. Iga aastaga suureneb rahvuslik keskmine 3punkti võrra. Vaimse võimekuse põlvkonniti kasvav trend. Lineaarne. 4. Individuaalne variatiivsus: Isiksus ja vaimsed võimed. VAIMSETE VÕIMETE MUDELID PSÜHHOMEETRILISED MUDELID: Mõõtmine. Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid. Probleem: mentaalsed protsessid. KOMPUTATSIOONILISED MUDELID: Algoritm. Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus. Probleem: intelligentsuse struktuur. Nt modelleeritakse maletajate mõtteviisi, aga ei kirjelda intelligentsuse struktuuri. Ei võta arvesse maletaja emotsiooni. BIOLOOGILISED MUDELID: Füsioloogiline protsess. Eelis: efektiivne diagnostika. Probleem: aju ja käitumine. Ajus olemas kindlad struktuurid ja nende muutused kutsuvad esile metafoorse ülesannete lahendamise? Kuidas lahendatakse reaalset probleemi
analüüsimist statiliste meetodite abil. C.Seashore "Muusikapsüholoogia" (1938) Mõned seisukohad:1)Kogu muusika sisu peitub helilainetes, mis kanduvad esitajalt edasi kuulajale;2)Helilaineid saab mõõta ning neil on ainult neli omadust:võnkumise sagedus, selle amplituud, kestus ja lainekuju;3)Nende omaduste psüholoogilisteks vasteteks helide tajumisel on helide kõrgus, tugevus, vältus ja tämber;4)Füüsikalisteja mentaalsete kategooriate vahel ei ole alati üksühest ja otsest sõltuvust, mistõttu helide taju võib mõnikord olla illusoorne;5)Muusika kui kunsti olemus seisneb kõrvalekaldumises fikseeritud ja regulaarsetest helimallidest ning sellist kõrvale kaldumist saab jälgida muusika esitusel salvestatud helide mõõtmise kaudu. Kurthi raamatus keskendutakse deduktiivset laadi loogilistele arutlustele. Seashore aga püüab muusika ja inimese suhet uurida
jaoks ainult maailma teatud tasanditel. Maagia olevat eeldeterministlik determinismi aimamine. Teaduslik seletus on alati 'korra' avastamine. Simpson väidab, et korra nõue on kunsti ja teaduse ühine vajadus. Maagia ei ole teaduse algeline vorm, sest sel juhul peaks olema võimalik maagia paigutada konkreetsele etapile või ajahetkele. Maagia on pigem hästi liigendatud süsteem, teaduslikust süsteemist sõltumatu. Maagia ja teadus on võrreldavad ainult eeldatavate mentaalsete operatsioonide poolest (need tulenevad objektiivsetest tekketingimustest). Neoliitiline paradoks seisneb inimkonna suurtes avastustes, kusjuures neid ei saa kirjutada juhuse arvele. Järelikult peab neoliitikumiaegne inimene olema pika teadustraditsiooni pärija. Põhjus, miks neoliitikumi ja tänapäeva vahel on aastatuhandeid stagnatsiooni, seisneb selles, et on kaks erinevat teaduslikku mõtteviisi, mis sõltuvad looduse uurimise strateegiatest
vaheldumine. Ärkvkust annab märku silmade avamine, lihasetoonuse tõus, suuümbruse lihaskonna tahttud liigutused (automatismid) ja muud välised avaldused, kuid puuduvad sihipärliigutused, ning mis kõige olulisem, iggune mõistuslik tegevus. Praeguseks on saavutatud konsensus, et pöördumatus vetiivses seisundis viibiva isiku toitmise võib lõpetada, kui selle põhjuseks olnud ajutrmast on möödunud 12 kuud, mõne muu põhjuse korral. Deliirium. Teadvuseseisundi kvalitatiivne muutus, mentaalsete fnkts-de äge, ajutine halvenemine, teadvuse tase kõigub: ärevus-uni; une-ja ärkveloleku rütmi häired, tajumishäired (illusioonid, hallutsinatsioonid, pettekujutlused), ei suuda ümbrust jälgida, hirm, jälitusluul, hiljem amneesia. Põhjused – aju orgaanilised haigused (KNSi infektsioonid/entsefaliit, meningiit, ajuabtsess/; hematoom; peaaju kasvajad; epileptiline staatus; hüdrotseefalus;
inimesed liiguvad. ,,Ääred'' on lineaarsed elemendid, mis pole tavaliselt jalakäijate poolt aktiivses kasutuses, nt müürid, raudteed ja kaldääred. ,,Piirkonnad'' on keskmise suurusega linnaosad, millel on teatud kindel iseloom. ,,Sõlmed'' on strateegilsed punktid, nt teede ja tänavate ristmikud ja tänavanurgad. ,,Maamärgid'' on määratletud suured füüsilised objektid nt majad, märgid, kauplused, mäed. Lynch oli arvamusel, et linnade mentaalsete kaartide uurimine on tähtis, kuid on raske viia uurimistulemusi ellu linnaplaneerimise praktikas. Lisaks uuriti biheivoristlikus linnageograafias, kuidas inimeste mentaalne kaart linnast aja jooksul kujuneb ja mis mõutab inimeste arusaamist linnast. Selgus, et protsess ei toimu pidevalt ega ka ühtlaselt igal pool linnas. Inimesed hangivad teadmisi ja sotsiaalseid suhteid enamasti oma elukoha ja töökoha läheduses. Hiljem moodustub elu- ja töökohtade vahel
uuesti esitada ja kirjeldada. Katse ülesehituse seisukohast, mis võisid olla põhjused sellele, et Pylysyhn ja Kosslyn ÕO5 said oma uurimustes erinevaid tulemusi? Mille poolest erinevad piktorialistide ja ÕO5 deskriptsionalistide seisukohad?/ Mis pakkus huvi Galtonile seoses mentaalsete ÕO5 representatsioonidega ja mida ta leidis? Kuidas keerukamaid mõtteid ÕO5 luuakse? Tooge näiteid, kuidas suhtlemise mitteverbaalsed ÕO6 komponendid kõne mõistmist toetavad. Milliseid mentaalseid ÕO5 operatsioone on võimalik teha kujunditega
- Intelligentsust tuleb mõõta objektiivselt – mida mõõdame? - 4 gruppi: verbaalne arusaamine, tajulne organiseerimisvõime, tömälu, info töötlemise kiirus - Mudel kirjeldab aga ei seleta erinevusi intelligentsuses - Ei ole olemas ühte universaalset tunnetusteooriat - Seos intelligentsuse, töömälu ja nende funktsioonide vahel – teostavad kontrolli infotöötluse üle - Tunnetusprotsesside kiirus - Aeg mis kulub teatavate mentaalsete ülesannete lahendamiseks - Targemad sooritavad kiiremini - Vaatlusaeg või lühim vajalik tajuaeg - Kiiremini tajuja ei pruugi olla intelligentsem - Põhjused: pilgutamise ajal ei näe, ei pruugi helisid eristada muusikalise kuulmise tõttu - Sensoorse eristustamise võime - Automaatne eristusvõime - Aju reageerib tugevalt stimulatsiooni erinevustele - Haiguste nt skisofreenia v dementsus puhul peegeldab aeglasem või väiksem
◦ Ajakiri muutub võrdlemisi kiiresti väga mõjukaks, eriti pärast II maailmasõda. Ajakirja ümber koondub terve plejaad ajaloolasi, mis lubabki rääkida omaette “koolkonnast”. • Koolkonna põhiseisukohad: ◦ Eemaldumine suurte sündmuste ja isikute uurimisest; probleemajalugu versus jutustav ajalugu; pikad protsessid versus sündmused. ◦ Rõhk sotsiaalsete, majanduslike ja mentaalsete protsesside uurimisel; huvitutakse pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest, mitte poliitikast. ◦ Eesmärgiks kõikehõlmav, “totaalne ajalugu” (histoire totale). ◦ Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaarja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). Lucien Febvre (1878–1956)
kõri, neelu, suu ja hingamislihaseid. Assotsiatiivsed väljad Laiaulatuslikud piirkonnad kukla-, kiiru-, oimu- ja otsmikusagarates; primaarsete sensoorsete väljade lähikonnas ja motoorse välja ees. Vasak ajupoolkera arutlemine, arvutamine, teaduslik mõtlemine Parem ajupoolkera kunstilooming, muusika, ruumiline ja kujundlik mõtlemine, nägude äratundmine, kõne emotsionaalne sisu, lõhnade eristamine, mentaalsete kujutluspiltide loomine ja nendega töötamine Kraniaalnärvid 12 paari 1. Haistmisnärv sensoorne närv nina limaskestalt haistesibulasse; kahjustusel lõhnatunde nõrgenemine või kadu; haistmistrakt lõpeb primaarse haistmisväljal ajukoore oimusagaras. 2. Nägemisnärv silmakoopa luumurrud, nägemistee kahjustused ja haigused põhjustavad vaatevälja defekti ja nägemisteravuse languse kuni pimedaksjäämine. Nägemistrakt lõpeb talamuses. 3
- Memeetika – mentaalse koostise teooria, kultuurilise informatsiooni ülekanne - Meem – analoog geenile ’kultuuri ühik’, ’vaimne DNA’, ’hinge geen’ - Kultuurirevolutsioon – meemede inseneering populatsioonides, mida saab uurida evolutsiooni arvutisimulatsioonil probleeme optimeerides memeetiliste algoritmidega - ’religiooni viirus’ – dawkini järgi on need ’sümptomid’ mis tekivad religiooni uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega - Mäluviirussed – jumal ja usk on viirused, nende kogumid analoogial geenide kogumiga moodustavad usu, uskumused, religiooni ja kultuuri muud komponendid Jumala geen Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel et inimese spetsiifilisi geene – geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks - Jumala geeni olemasolu põhjendatakse käitumisgeneetiliste, neurobioloogiliste ja
annaabi.ee 
