Vangla on varjude riik (0)

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Kuritöö ja karistus

KURITÖÖ JA KARISTUS Fjodor Dostojevski Kirjanik Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli oma kuulsaima romaani kirjutamise alguses väga troostitus olukorras. Neli poliitvangina Siberis veedetud aastat olid alles värskelt meele. Siis suri naine, pisut hiljem ka vend. Dostojevski andis Peterburis koos vennaga välja ajakirja, mille ilmumine tuli nüüd lõpetada. Kirjanikku rõhus hiigelsuur võlakoorem. Vennast jäid maha naine, armuke ja viis last, kelle eest tal tuli hoolt kanda. Ise kannatas ta kroonilise haiguse, langetõvehoogude all. 43-aastast Dostojevskit piinas lootusetu armastus Polina-nimelise noore naise vastu ning ta mängis maha ruletilaua taga oma viimased kopikad. Lööduna kirjutas ta alla orjastavale kirjastuslepingule, mille kohaselt pidi ülilühikese aja jooksul kirjutama romaani. Lepingu mittetäitmise korral oleksid juba kirjutatud ja veel kirjutamata teoste autoriõigused läinud kirjastajale ­ ilma et too oleks kohustatud honorari maksma. Selle kõlvatu lepingu

Kirjandus

7

docx

Kuritöö ja karistus kokkuvõte

,,Kuritöö ja karistus" - inimhinge peegeldus või lihtsalt igav ila? Tegevus toimub juulist sügiseni.Vaene juuratudeng tapab vastiku vanamuti ja tema rõveda õe, varastab nende raha ja väärtesemed, aga ei tunne sellest rõõmu, läheb hulluks ja lõpuks mõistetakse ta üle kohut ja määratakse sunnitööle ­ kuid teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ­ ümberpöördult ­ ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit ­ vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov ­ juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda ­ irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õ

Kirjandus

4

docx

Dostojevski "kuritöö ja karistus"

Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline ar

Kirjandus

8

odt

Kuritöö ja karistus

“KURITÖÖ JA KARISTUS” Tegevus toimub juulist sügiseni. Venemaal Peterburis 1860ndatel aastatel. Selgelt oli näha sotsiaalset ja vaimset ebavõrdsust. Rodja elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas mees rääkis teisele idee: Kas poleks õige tappa liigkasuvõtja, kui temalt saadud rahaga saaks teha 1000 heategu. Sellest kuulduna tuleb Rodjal mote idee täide viia, selleks viib ta pandi liigkasuvõtjale, et kuriteo paika uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, kus vedeles Alj

Kirjandus

21

doc

Vene kirjandus

Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu ­ kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi ­ mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaen

Eesti keel

11

doc

Imeline kirjandus

inimesed, kes püüavad mõjutada ajalugu). *1899 jõuab lugejani mahkas romaan ,,Ülestõusmine". Jätkab sotsiaalse kurjuse probleemi. Tolstoi leiab, et vene ühiskonnakorda on vaja muuta. Analüüsib kõlbelisi probleeme. Tolstoi jõuab järeldusele, et inimese kõlbeline allakäik on suurest tingitud ühiskonnast. Jõuab ekstreemse järelduseni ­ ausale inimesele on Venemaal ainus õige koht vangla. Autori poolehoid läheb lihtrahvale * looming 1880-1910 aastatel mõistis Lev, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti vaid kurjus, vale ja egoism tahtis ta ilukirjanduslikust loomingust loobuda. Nüüd võttis ta vaatluse alla vene tegelikkuse kõik küljed, nii ulatuslikku kriitikat ei olnud 19 saj vene kirjandus veel näinud. Teos ametnike ükskõiksusest ,,Elav laip". Teos kuritegelikest suhetest rahaasjus ,,Võltsitud kupong".

Kirjandus

23

docx

Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus

TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke ­ saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostojevski kirjutas enamasti oma töid

Filosoofia

20

docx

Kirjanduse arvestus

Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.­7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.­6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass

Kirjandus

Kommentaarid (0)