TsMS § 230. Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus (1) Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. § 392. Eelmenetluse ülesanded (1) Eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja: 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta; 399. Asja läbivaatamise kord kohtuistungil [---] 5) kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid; RKTKo nr. 3-2-1-41-14 TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja muu hulgas tõendid, mida
alusel programmis vajalikud parandused ja täiendused, vastab küsimustele, selgitab ja põhjendab. 7. KMH programmi heakskiitmine ja heakskiitmata jätmine. Arendaja esitab pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi, koos ettepanekute ja pretensioonidega KMH järelvalvajale heakskiitmiseks. Järelvalvaja teeb otsuse KMH programmi heakskiitmisest või heakskiitmata jätmisest 30 päeva jooksul. KMH järelvalvaja teatab KMH programmi heakskiitmisest menetlusosalistele ning arendaja kulul ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. 8. KMH aruande koostamine. Ekspert koostab, lähtudes heakskiidetud KMH hindamise programmist, KMH aruande. 9. KMH aruande avalik väljapanek ning avalik arutelu. Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku(kestusega vähemalt 14 päeva) ning arendaja korraldab aruande tutvustamiseks avaliku arutelu. Otsustaja teatab arendaja kulul aruandei avalikust väljapanekust ning arutelust avalikkust
Tagada, et hagi rahuldamise korral oleks nõude täitmine reaalne. Poole põhjendatud kirjaliku taotluse alusel tagab kohus hagi määrusega. Kohus ei pea hagi tagama, kui ta leiab, et see ei ole põhjendatud. Hagi tagamise avalduse lahendab kohus hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval päeval. Kui ilmneb vajadus eelnevalt kostja ära kuulata, võib kohus avalduse hagi tagamiseks lahendada hiljem. Hagi tagamise avalduse läbivaatamisest kostjale ja teistele menetlusosalistele ei teatata. Hagi tagamise määruse saab kohus viivitamatult täitmiseks registripidajale või muule määrust täitma kohustatud isikule või ametiasutusele ja toimetab selle kätte ka kostjale, samuti edastatakse määrus hagi tagamist taotlenud isikule. Hagi tagamise abinõud on: 1) kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine; 2) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel
menetlusosalised on: taotleja, adressaat, kolmas isik(puudutab õigusi) nt: üürnikud omanikule tagastatavas majas, huvitatud isik, kooskõlastatud HO 8. HO kontrollib taotluses sisalduva teabe õigsust, kogub vajadusel tõendeid omal algatusel(uurimispõhimõttel)- tõendidHMS pr38lg2, menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend,paikvaatlus,tunnistaja ütlus,eksperi arvamus. 9. HO tagab menetlusosalistele tema õigused- õigus eesmärgipärasele, menetlusele(pr5), õigus isikuandmete kaitsele(pr7),õigus menetleja taandamisele(pr10) 10. Kui elulised asjaolud vastavad õigusnormis toodud eeldustele, teha kindlaks. Politseil selgitamiskohustus- annab selgitusi, mis põhjusel on ta kinni peetud, mida tema suhtes võib teha, kaua võib menetlus kesta jne. Ei kehti vahetu ohu olukorras. Haldusakt kaalutlusotsused Haldusakt on üksikakt
Menetlusosalisteks on kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, nt eseme kaasomanik, võlgniku abikaasa, seltsinglane, pärija, üürnik jne. Eraldi on seaduses välja toodud isik, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa võlgniku vara realiseerimise käigus saadavast rahast, näiteks pandipidaja, reaalkoormatise omaja. Menetlusosaliseks on ka sissenõudja ning võlgnik (käsitleme eraldi allpool). Menetlusosaliste ringi kindlaks tegemine on oluline, sest menetlusosalistele tuleb selgitada nende õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Neile tuleb kätte toimetada mitmeid dokumente. Menetlusosaliste õigused: 1. Õigus tutvuda täitetoimikuga ning saada sellest ärakirju ja menetluse käigu kohta õiendeid. 2. Õigus esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse peale. Kohustused: 1. Kohustus ilmuda kohtutäituri juurde ja oma õigust tõendada 2. Kohustus olla ise aktiivne- et saaks toimikuga tutvuda jne. Võlgnik
5) asjas, milles ta on üle kuulatud tunnistajana või arvamuse andnud eksperdina; 6) asjas, milles ta on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel; 7) kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. 7. Kohtusse kutsumise kord ja selle õiguslikud tagajärjed Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda. Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem. Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse ka kohtu veebilehel, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse. Kinnise kohtuistungi kohta avaldatakse üksnes toimumise aeg, tsiviilasja number ja märge, et kohtuistung on kinnine. Kohtuistungi
Kohtueelne lepitusmenetlus omab Venemaal kohustusliku iseloomu juhul kui vaidluse objektiks on lepingu rikkumine, kus on sätestatud, et pooled on kohustatud lahendada oma erimeelsused lepitaja juures ning alles siis nendel on õigus pöörduda kohtu poole. Kohtueelse lepitusmenetluse läbiviimise kord ja kompromissi täitmine ei erine kohtuvälisest lepitusmenetlusest. Kohtulik lepitusmenetlus tähendab seda, et kohus pakub menetlusosalistele leida õige lahendus lepitaja juures ning jaatava vastuse korral loovutab kompromissi leidmise õigus lepitajale. Kohtulik lepitusmenetlus on käesoleval ajal ainuke lepitusmenetluse aste, mis tagab lepitusmenetluse käigus sõlmitud kokkuleppele anda ka täitedokumendi jõu kohtu poolt. Kokkuleppe kohtulik kinnitamine ei ole siiski poolte kohustus, vaid üksnes võimalus. Vaidlevad pooled võivad
Vastustaja; - Kolmas isik Menetlusosaliste üldised õigused: tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; võtta osa kohtuistungist; teada asja arutava kohtu koosseisu; esitada taandusi ja taotlusi; anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tekkinud küsimuste kohta; esitada tõendeid ning võtta osa nende uurimisest; vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele; esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele; saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakiri. Tõendamine: Tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavate asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendamiskoormus: · Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 ja 2 Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohu võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Eelneva tähendab siis seda, et pooled ei määra mitte ainult hagimenetluse käiku ja ulatust, vaid ka esitatud taotluste arutamise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Võistlevuse põhimõtte kohaselt on igal menetlusosalisel oma kindel funktsioon ning taolise funktsioonide lahutamise taga on tõdemus, et samaaegselt mitut vastandlikku rolli võrdselt hästi täita ei ole inimloomuses
haldusmenetluse seaduse teisi paragrahve, on võimalik ka selle põhimõtte sisust paremini aru saada. Näiteks käsitletava seadustiku § 38-s on ette nähtud tõendite kogumise alused ja kord. 7 Uurimispõhimõtte kohaselt ei piisa ainult menetlusosaliste endi algatusel esitatud tõenditest, vaid asutus peab asjaoludest ise saama ülevaate ning tuvastama faktid ja tehes seda tõendeid ise kogudes või menetlusosalistele selgitades lisatõendite vajalikkust ning nende esitamist. Haldusorganil on seaduse alusel piisavalt vahendeid, et selgitada välja tähtsaid asjaolusi, mis on lahendamise seisukohast tähtsad. Kogutud tõendeid hindab haldusorgan iseseisvalt. Kogutud tõendite põhjal teeb haldusorgan lõpliku otsuse ning kasutab selleks kaalutlusõigust. 2.6 Avalikkus ja andmekaitse Haldusmenetlus on avalik, mis tähendab, et haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva
24 HMS § 35. Menetluse algus (1) Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: 1) taotluse esitamisega haldusorganile; 2) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest; 3) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. (2) Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. (3) Haldusmenetlus halduslepingu sõlmimiseks algab halduslepingu sõlmimise ettepaneku tegemisega. (4) Menetlustähtaja arvutamine taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses toimub saabunud dokumendi registreerimise hetkest alates. 25 Kui haldusorgan ei alusta menetluse
jooksul. 12 European Convention on Human Rights European Court of Human Rights Council of Europe F-67075 Strasbourg cedex www.echr.coe.int 13 Astrid Stadler, Practical Obstacles in Cross-Border Litigation and Communication between (EU) Courts, 5 Erasmus L. Rev. 151 (2012) 14 sama 15 sama 7 Üldiselt leiab autor, et kohtud püüavad rakendada maksimaalseid meetmeid , et menetlusosalistele oleks tagatud põhiõigused dokumentide kättetoimetamise osas. Kuid paljudel juhtudel on siiski kättetoimetamine keeruline, üheks levinumaks põhjuseks on see, kui kohtualune väldib teadlikult dokumentide vastuvõtmist. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamine aeglustab kohtumenetlust ning riivab teiste menetlusosaliste õigust saada kohtult kaitset mõistliku aja jooksul. Tähelepanuta ei saa ka jätta asjaolu, et piiriülestes kohtuprotsessides on suureks probleemiks
haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: 1) taotluse esitamisega haldusorganile; 2) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest; 7 3) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Haldusmenetlus halduslepingu sõlmimiseks algab halduslepingu sõlmimise ettepaneku tegemisega. Menetlustähtaja arvutamine taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses toimub saabunud dokumendi registreerimise hetkest alates. Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.
normis sätestatud erandi rakendamisel diskretsiooniõigus. LV küll teadis majaelanikke meelsust senise restorani osas, kuid ta ei saanud olla veendunud, et elanikud suhtuvad uude, teise kontseptsiooniga restorani täpselt samamoodi. Ei ole välistatud, et restoran, kuhu on oodatud ka lapsed, võinuks majaelanikele hoopis meeldida. Kuna menetlusosaliste ärakuulamine on haldusmenetluse keskseks ülesandeks, tuleb sellise kahtluse korral anda võimalus oma arvamuse esitamiseks ka nendele menetlusosalistele, kelle puhul on põhjust arvata, et keelduv HA oleks nende suhtes soodustava mõjuga. Puudub info, et OÜ-l või majaelanikel olnuks soodsad võimalused oma seisukohtade muul moel esitamiseks. Järeldus: Nii OÜ Luxus kui ka majaelanikud jäeti õigusvastaselt ära kuulamata. c) Muud menetlusnõuded Kolmandate isikute menetlusse kaasamata jätmine tõi vältimatult kaasa ka teiste menetlusnõuete rikkumised
motiveeritud ning tuleb esitada kas esimesel kohtu poole pöördumisel või kohe, kui ilmneb taandamise aluseks olnud asjaolu. Samade asjaolude alusel saab taandusavalduse esitada vaid üks kord, õigusemõistmisest põhjuseta keeldumine ei ole lubatud. 7. kohtusse kutsumise kord ja selle õiguslikud tagajärjed § 343. Kohtukutsete saatmine ja istungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda. Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem. Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse ka kohtu veebilehel. Kohtukutses märgitakse vähemalt: kohtusse kutsutava isiku nimi; kohtu nimetus ja aadress; kohtuistungi aeg ja koht; asja põhisisu; kellena isik välja kutsutakse;
6. 9 Selle põhimõtte rakendamise tõhusus sõltub siiski haldusorgani enda aktiivsusest nende tõendite kogumisel. Selle kohta on ka olemas RKHK otsus nr 3-3-1-7-17 p 13: ,,Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Haldusasjas nr 3-3-1-24-13 selgitas kolleegium, et vaidlustuskomisjon ja kohtud peavad ka hankeasjas juhinduma uurimispõhimõttest ning tagama omal initsiatiivil kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamise (otsuse p 26). Praeguses asjas ei järginud ringkonnakohus uurimispõhimõtet ega selgitanud välja asja lahendamiseks olulist asjaolu, vaid tühistas hankija otsuse üksnes kahtluse põhjal. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega. Kuivõrd pakkuja menetlusest kõrvaldamine
töölepingud on allutatud teise liikmesriigi seadustele jne. Füs. Is. Comi kriteeriumid millises liikmesriigis on/oli võlniku (eelmine) elukoht, kus on toimunud kutsetegevus jne. Tegemist tõendamiskohustusega, pead ära suutma tõendada kus huvi kese. Ühe sama aegselt võib toimuda mitmeid menetlusi, erinevate riikide teisesed menetlus osalised peaksid hea tava järgi oma vahel suhtlema ning edastama andmeid teiste riikide menetlusosalistele. Võib juhtuda olukordi kus valdkond on ülereguleeritud või puudub regulatsioon. Nii eksivad kohtunikud kui ka menetlusosalised. KÜSIMUSED KORDAMISEKS Edasikaebamise võimalikkus pankrotimenetluses PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses sätestatut. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib edasikaebamise tähtaega TsMS § 661 lg 2, mille kohaselt määruskaebuse üldine esitamise tähtaeg on 10 päeva
nähtud tõendite kogumise alused ja kord, HMSi §-s 39 eksperdi ja tunnistaja seisund haldusmenetluses jne. Kuid viidatud sätted ei ava uurimispõhimõtte sisu täielikult ning seetõttu tuleb halduskohtumenetluses lähtuda uurimispõhimõtte kohta väljendatud seisukohtadest. Uurimispõhimõtte kohaselt ei või asutus piirduda menetlusosaliste endi algatusel esitatud tõenditega, vaid ta peab asjaoludest ülevaate saama ning faktid tuvastama tõendeid ise kogudes või selgitades menetlusosalistele vajadust esitada tähtsateasjaolude kohta lisatõendeid nende valdkonda kuuluvates asjades. Seega on seadus andnud haldusorgani käsutusse piisavalt laia valiku vahendeid, mille abil selgitada asja lahendamise seisukohast tähtsaid asjaolusid. Kuid 11 uurimispõhimõtte rakendamise tõhusus sõltub esmajoones siiski haldusorgani enda aktiivsusest nende tõendite kogumisel.
esitamist. Vastava tõlke tähtaegsel mitteesitamisel võib kohus jätta dokumendi või avalduse menetluses arvestamata. Kohus võib nõuda tõlke kinnitamist vandetõlgi või notari poolt või hoiatada tõlki, et teadvalt valesti tõlkimise eest kannab ta vastutust. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal alga- tusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad (TsMS § 34 lg 1). 5. Menetlusdokumentide vormistamine Menetlusdokumentide vormistamisnõuded on toodud TsMS §-des 334-340. Üldine nõue on, et avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Kohtule esitatavad dokumentidele lisatakse ärakirjad esitamiseks teistele menetlusosalistele. TsMS § 338 sätestab konkreetsed nõuded kohtusse esitatavatele menetlusdokumentidele, sh sätestab teatud
III Menetluse alustamine § 35. Menetluse algus (1) Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: 1) taotluse esitamisega haldusorganile; 2) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest; 3) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. (2) Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. (3) Haldusmenetlus halduslepingu sõlmimiseks algab halduslepingu sõlmimise ettepaneku tegemisega. (4) Menetlustähtaja arvutamine taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses toimub saabunud dokumendi registreerimise hetkest alates. Seega menetluse alustamiseks on 2 võimalust: 1. taotluse esitamine: tuleb välja selgitada teised menetlusosalised (§ 11) ning neid
– Selgelt kindlaks määratud ja piisavalt üksikasjalikud menetlusreeglid; – Halduse kohustus uurida välja kõik olulised asjaolud ja hankida tõendid; – Asja lahendamine mõistliku aja jooksul ilma kohatu viivituseta; – Asjast huvitatud isikute kaasamine ja nende seisukohtadega arvestamine; – Lahendis on selgelt määratud adressaat ning tema kohustused ja õigused; – Lahend on vormistatud kirjalikult ja menetlusosalistele teatavaks tehtud; – Lahendis on märgitud õiguslikud ja faktilised asjaolud ning kaalutlused; – Lahendis on selgitatud isikule vaidlustamise tingimusi ja menetluskorda. Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et
meelde tuletatud, samuti juhul, kui maksukohustuslane ei kõrvalda maksudeklaratsioonist puudusi käesoleva seaduse § 90 lõike 1 alusel määratud tähtajal ning maksuhaldur tegi puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramisel sunniraha rakendamise kohta kirjaliku hoiatuse. §91 (1);(2) 32. Millisel juhul kaastakse maksumenetlusse ekspert? Maksuhaldur võib oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata eksperdi. Eksperdi nimi tehakse menetlusosalistele teatavaks enne eksperdi kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine. §68 (1) 33. Milliseid vaatlus- ja menetlustoiminguid võib maksuhaldur teha? 1) kaasata spetsialiste ja eksperte; 2) teha käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud korras dokumentidest väljavõtteid või ärakirju; 3) fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju;
Selgelt kindlaks määratud ja piisavalt üksikasjalikud menetlusreeglid; Halduse kohustus uurida välja kõik olulised asjaolud ja hankida tõendid; Asja lahendamine mõistliku aja jooksul ilma kohatu viivituseta; Asjast huvitatud isikute kaasamine ja nende seisukohtadega arvestamine; Lahendis on selgelt määratud adressaat ning tema kohustused ja õigused; Lahend on vormistatud kirjalikult ja menetlusosalistele teatavaks tehtud; Lahendis on märgitud õiguslikud ja faktilised asjaolud ning kaalutlused; Lahendis on selgitatud isikule vaidlustamise tingimusi ja menetluskorda. Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides
4) piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise korral teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta; 5) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta; 6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta. §12. Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teatamine (1) Otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise: 1) algatamisest liht või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates; 2) algatamata jätmisest arendaja kulul koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates, kui
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga. (11) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni. §12. Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teatamine (1) Otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise: 1) algatamisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates; 2) algatamata jätmisest arendaja kulul koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse
Arvamuse esitamine ei takista keskkonnamõju hindamise järelevalvajal edaspidi keskkonnamõju hindamise käigus täiendavat teavet nõudmast. [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] § 12. Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teatamine (1) Otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise: 1) algatamisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates; 2) algatamata jätmisest arendaja kulul koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates, kui
Õigus olla ära kuulatud pole rangelt seotud personaalset laadi õigusega, st õigus olla ära kuulatud laieneb ka menetlusosaliste esindajale. Õigus olla ära kuulatud laieneb nii: koormavate kui soodustavate haldusaktide andmisele kui ka toimingute sooritamisele enne menetlusosalise õigusi kahjustada võiva toimingu sooritamist, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ning vastuväidete esitamiseks. Laieneb siiski vaid menetlusosalistele. Et tagada menetlusosalistele ärakuulamise õigus, peab haldusorgan enne menetlust menetlusosalistele andma vajaliku informatsiooni: 68 1. menetlusosalise teavitamine menetlusest 2. faktiliste asjaolude ja tõendamistulemuste teatamine 3. planeeritava otsuse sisu teatavakstegemine, et menetlusosaline teaks, mis
Taandusi ega taotlusi ei olnud. Seejärel teatas kohtunik, et kuna menetlusosalistest enamus kõneleb vene keelt emakeelena ja vene keelt oskavad kõik saalisviibijad, siis toimub menetlus vene keeles ja vajaduse korral tõlk tõlgib eesti keelde. Kohtunik tegi ettekande ja alustas asja sisulist läbivaatamist. Kas kohus rikkus menetlusnorme? Jah, § 32 kohtumenetluse toimub eesti keeles. Samas tulenevalt § 34 on lubatud, et kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad, siis ei pea tõlki kaasama ja menetlusosaline või neid teha muus keeles. Kui üks pool nii hästi vene keelt ei räägi, siis on menetlusliku ärakuulamise rikkumine. Aga kui tõlgi tasu nõutaks sisse eesti keelt rääkivalt isikult? Kui aga kõik saavad aru, siis ringkond tühistama ei hakka. Sest alust nagu väga pole. 11. Eelistungi protokollist nähtub, et hageja soovis asja arutamisel rahvakohtunike osavõttu. 07.mai 2004
Tunnistuses peab olema märgitud ametniku pädevuse 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu aluseks oleva õigusakti nimetus, number ja kuupäev. sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja); (4) Kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks pädevust tõendava tunnistuse. (adressaat); (5) Käesoleva seadustiku § 9 punktis 3 nimetatud eraõiguslik juriidiline 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming isik osaleb väärteomenetluses oma töötaja kaudu. Eraõiguslikule
15 Page 16 of 24 haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (4) Kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama (adressaat); menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming pädevust tõendava tunnistuse. võib puudutada (kolmas isik); (5) Käesoleva seadustiku § 9 punktis 3 nimetatud eraõiguslik juriidiline 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama isik osaleb väärteomenetluses oma töötaja kaudu. Eraõiguslikule
saagi teada, võib ta asja selgitada osaliselt. · Dokumentide tutvustamise kohustus · Menetlusosalise ärakuulamise kohustus Õigusriigile omane haldusmenetlus eeldab isiku õigust igas menetlusetapis pöörduda haldusorgani poole, et sobivas vormis esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Oma argumente võib menetlusosaline esitada vabas vormis nii suuliselt kui ka kirjalikult. · Menetluses osalemise kohustus Lisaks õigustele, mis haldusmenetluse seadus menetlusosalistele tagab, näeb seadus ette ka osalemiskohustuse. Kui isik jätab osalemiskohustuse täitmata, võib haldusorgan soodustavat haldusakti andes jätta tema taotluse läbi vaatamata. Kui isik jätab osalemiskohustuse täitmata koormava haldusakti andmise korral, on võimalik tuvastatud asjaolud tõlgendada menetlusosalise kahjuks, kui menetlusosaline ei esita tõendeid, mida eeldab tõendamiskohustus. 1.5. Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lg-s 1 järgmiselt: ,,Haldusakt on
praktikast. Kohtunikul on õigus tõlgendada seadust oma siseveendumuse alusel tavapärasest erine- valt. See ei välista aga seaduse tundmise ning enese täiendamise kohustust. Karistatav võib olla selli- ne rikkumine, kus eksimus on kahtluseta selge ja riivab ühtlasi isiku põhiõigusi (nt põhjendamatu viivitamine asja menetlemisel või kohtuotsuse kuulutamisel). Kui on näha, et otsus ei valmi õigeaeg- selt, tuleks sellest menetlusosalistele teada anda, mitte püüda menetluse venimist varjata.*31 2.2. Distsiplinaarmenetluse algatamine Kohtunike suhtes ei rakendata distsiplinaarvastutust tavapärase alluvuse korras. KS § 91 lõike 2 alu- sel on distsiplinaarmenetluse algatamise õigus Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril kõigi kohtuni- ke suhtes, ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes, kohtu
varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.“ Õigussüsteemi suhtes tähendab printsiip seda, et kõigi isikute suhtes kohaldatakse ühtesid ja samu, kõigile ühiseid seadusi. Seadustega tohib teatud juhtudel teha eeliseid ja panna suuremaid kohustusi, need peavad aga olema sisuliselt põhjendatud. Informeerituse printsiip Informeerituse printsiip – õiguskaitsesüsteem peab võimaluste piires tagama asjaosaliste informeerituse st tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka siis, kui õiguskaitseasutuste toimingud ei toimu avalikult. St neil peab olema võimaluste piires võimalikult suur informeeritus; ei ole võimalik, et informeeritus oleks absoluutne.. On lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda. Näiteks PS § 21: Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele
· Dokumentide tutvustamise kohustus · Menetlusosalise ärakuulamise kohustus Õigusriigile omane haldusmenetlus eeldab isiku õigust igas menetlusetapis pöörduda haldusorgani poole, et sobivas vormis esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Oma argumente võib menetlusosaline esitada vabas vormis nii suuliselt kui ka kirjalikult. · Menetluses osalemise kohustus Lisaks õigustele, mis haldusmenetluse seadus menetlusosalistele tagab, näeb seadus ette ka osalemiskohustuse. Kui isik jätab osalemiskohustuse täitmata, võib haldusorgan soodustavat haldusakti andes jätta tema taotluse läbi vaatamata. Kui isik jätab osalemiskohustuse täitmata koormava haldusakti andmise korral, on võimalik tuvastatud asjaolud tõlgendada menetlusosalise kahjuks, kui menetlusosaline ei esita tõendeid, mida eeldab tõendamiskohustus. 1.5. Haldusakt
установление судебной ипотеки kohtuliku hüpoteegi seadmine наложение ареста на имущество vara arestimine частная жалобаmääruskaebusподача частной жалобы määruskaebuse esitamine предварительное производство eelmenetlus извещение участников процесса об иске menetlusosalistele hagist teatamine ответ ответчика на иск kostja vastus hagile судебное заседание в исковом производстве kohtuistung hagimenetluses предварительное заседание eelistung объяснения участников процесса menetlusosaliste seletused окончание рассмотрения дела по существуasja sisulise arutamise lõpetamine
kaitse ja kasutamisega seotud ülesannete tõttu on kavandatava tegevusega hiljem tõenäoliselt seotud. Arvamuse esitamine ei takista keskkonnamõju hindamise järelevalvajal edaspidi keskkonnamõju hindamise käigus täiendavat teavet nõudmast. [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] § 12. Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teatamine (1) Otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise: 1) algatamisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates; 2) algatamata jätmisest arendaja kulul koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata
Avaliku kuulutamise nõue kehtib ka siis, kui asja arutati kinnisel istungil. Kohtuotsus kuulutatakse välja avalikult, kuid ajakirjanikke ja üldsust võidakse eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või asjaolud, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve. Kohtuotsuse avaliku kuulutamise nõue ei ole täidetud, kui otsus on kättesaadav üksnes menetlusosalistele. Kohtuotsuse avalik kuulutamine eeldab, et otsus oleks kättesaadav avalikkusele. - Õigus olla kohal asja arutamisel võistlevas protsessis Süüdistaval isikul on õigus viibida asja arutamise juures esimese astme kohtus, see laieneb ka tsiviil- ja kohtuasjade arutamisele. - Õigus poolte võrdsusele See põhimõte on osa üldisest õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele. Protsessiosalisi tuleb kohelda kogu kohtupidamise käigus viisil, mis kindlustaks neile võrdseed protsessuaalsed
kasutamisega seotud ülesannete tõttu on kavandatava tegevusega hiljem tõenäoliselt seotud. Arvamuse esitamine ei takista keskkonnamõju hindamise järelevalvajal edaspidi keskkonnamõju hindamise käigus täiendavat teavet nõudmast. [RT I 2007, 25, 131 jõust. 1.04.2007] § 12. Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teatamine (1) Otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise: 1) algatamisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates; 2) algatamata jätmisest arendaja kulul koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse
haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. 2.2. Haldusmenetluse kulgemine Menetluse algus Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: taotluse esitamisega haldusorganile menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlus halduslepingu sõlmimiseks algab etteoaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks. Haldusorgani selgitamiskohustus Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil nende õigusi ja kohustusi, menetlustähtaega, milliseid dokumente on vaja. Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu
seadustega teha eeliseid või panna võrreldes teistega suuremaid kohustusi. Need eelised ja suuremad kohustused peavad aga olema sisuliselt põhjendatud 7) Informeerituse printsiip – Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides: a) põhiseaduse § 21 nõuab, et igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus, b) süüdistataval ning kohtualusel on õigus teada, milles teda süüdistatakse (Kriminaalmenetluse
5) tõendid, mis kinnitavad hagi 6) dokumendid, mida võimalik juurde panna Menetlusosalise õigused: 1) õigus tutvuda toimikuga 2) õigus teada arutava kohtu koosseisu 3) õigus esitada taandusi ja taotlusi 4) õigus anda selgitusi kohtuistungil 5) õigus esitada tõendeid 6) õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele 7) õigus esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele, ekspertidele Hageja õigused: 1) muuta hagi 2) seda suurendada ja vähendada 3) õigus loobuda hagist Menetlusosaliste kohustused: 1) kasutada oma menetlusõigusi heauskselt 2) ei tohi kohut eksitusse viia Tõendid tsiviilasjades: 1) tunnistajate ütlused oma lähedaste suhtes tunnistusi andma ei pea 2) menetlusosalise vande all antud seletus 3) dokumentaalsed tõendid 4) asitõendid 5) vaatlused 6) eksperdi arvamus
Kui põhjendatud, on lubatud ka teatud eelised või suuremad kohustused – nt. kohtunikueksamist vabastamine neile, kes on töötanud teatud ametikohtadel 7. Informeerituse printsiip Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides: a) põhiseaduse § 21 nõuab, et igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus, b) süüdistataval ning kohtualusel on õigus teada, milles teda süüdistatakse (Kriminaalmenetluse koodeksi[1]§ 35' lg 2 ja 3) ,
6) dokumendid, mida võimalik juurde panna Menetlusosalise õigused: 1) õigus tutvuda toimikuga 2) õigus teada arutava kohtu koosseisu 3) õigus esitada taandusi ja taotlusi 26 4) õigus anda selgitusi kohtuistungil 5) õigus esitada tõendeid 6) õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele 7) õigus esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele, ekspertidele Hageja õigused: 1) muuta hagi 2) seda suurendada ja vähendada 3) õigus loobuda hagist Menetlusosaliste kohustused: 1) kasutada oma menetlusõigusi heauskselt 2) ei tohi kohut eksitusse viia Tõendid tsiviilasjades: 1) tunnistajate ütlused oma lähedaste suhtes tunnistusi andma ei pea 2) menetlusosalise vande all antud seletus 3) dokumentaalsed tõendid 4) asitõendid 5) vaatlused 6) eksperdi arvamus
Konstitutsioonikohtu praktikast intensiivsemat kontrolli. Igal juhul on Saksa Liidukonstitutsioonikohus kirjeldanud täpsemalt, mis tingimustel põhiseaduse järelevalvet ei teostata, ja kohus peaks niisiis eel- datavasti perioodiliselt kontrollima, kas Euroopa Liidu õiguskord tagab jätkuvalt Saksa põhiseadusega samaväärse põhiõiguste kaitse. (3) Kolmanda mudeli visandas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjas Bosphorus, mille erinevus solange-doktriinist seisneb selles, et menetlusosalistele jäetakse võimalus lükata samaväärse kaitse eeldus ümber ka konkreetses kohtuasjas.*24 Solange-doktriin ei võimalda eel- dust ühenduse õiguskorras pakutava õiguskaitse taseme kohta igal üksikul juhul vaidlustada. EIK aga märkis, et puutumatus kontrolli suhtes ei laiene juhtudele, mil „[k]onventsioonist tulenevate õiguste kaitse oli ilmselgelt [manifestly] puudulik“*25. Kolmas mudel hõlmab seega intensiivsemat kontrolli.
Kohus võib nõuda tõlke kinnitamist vandetõlgi või notari poolt või hoiatada ise tõlki, et teadvalt valesti tõlkimise eest kannab ta vastutust. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad. Asja kohtuliku arutamise avalikkus. Asja arutamine kohtus on avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik. Näiteks: 1) riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks;
haldusleping või toiming võib puudutada. Haldusmenetluse kulgemine Menetluse algus Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: - taotluse esitamisega haldusorganile - menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil - esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlus halduslepingu sõlmimiseks algab etteoaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks. Haldusorgani selgitamiskohustus Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil nende õigusi ja kohustusi, menetlustähtaega, milliseid dokumente on vaja. Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti
haldusleping või toiming võib puudutada. Haldusmenetluse kulgemine Menetluse algus Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: - taotluse esitamisega haldusorganile menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlus halduslepingu sõlmimiseks algab ettepaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks. Haldusorgani selgitamiskohustus Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil nende õigusi ja kohustusi, menetlustähtaega, milliseid dokumente on vaja. Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti
teistega suuremaid kohustusi. Need eelised ja suuremad kohustused peavad aga olema sisuliselt põhjendatud 7) Informeerituse printsiip Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides: a) põhiseaduse § 21 nõuab, et igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuses märgitakse õigus esitada otsuse peale kaja. Resolutsiooni juures selgitatakse ka käesoleva seadustiku § 187 lõike 6 sisu. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (7) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Kui asjas on kohtu ettepanekul esitanud lisaks menetlusosalistele seisukoha ka pädev riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tuleb ka see seisukoht otsuse kirjeldavas osas märkida. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (8) Otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima
Analoogiliselt kriminaalmenetluse alustamisega (vt eelnevalt p 9), ei ole mingit alust ka selle taasalustamist kõrgemalseisva prokuröri poolt paigutada PS § 15 lg 1 p-st 1 lähtuva kohtukaebeõiguse esemelisse kaitsealasse. Riigiprokuröri määruskaebuses on õigesti märgitud, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette otsest õiguslikku alust vaidlustada kõrgemalseisva prokuröri poolset kriminaalmenetluse taasalustamise määrust. Põhjendamatult andis riigiprokurör aga menetlusosalistele võimaluse vaidlustada seda määrust maakohtus KrMS § 230 analoogia alusel. 12. Olukorras, mil kõrgemalseisev prokurör tühistab alamalseisva prokuröri poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja taasalustab kriminaalmenetlust, võib tõusetuda küsimus, kas selliselt toimides ei riivata Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud ne bis in idem põhimõtet. Siinjuures tuleb märkida, et sedasama põhimõtet sätestavas EIÕK 7
annaabi.ee 
