Liitium (0)

Tallinna Arte Gümnaasium
Liitium
Koostaja : Maris Lallo
2010
Sisukord
1.Üldinfo
2.Omadused
3.Ajalugu
4. Liitiumi aspektid ja ravi
5.Liitiumi kasutamine
6.Liitiumi omadused
7.Kasutatud kirjandus
Liitium
Li   metall
Liitium
Aatomnumber : 3
Aatommass : 6,947
Klassifikatsioon : leelismetallid, s-elemendid
Aatomi ehitus:

• Elektronvalem: 1s2 2s1
  
• Elektronskeem : +3|2)1)
  
• Elektronite arv: 3
  
• Neutronite arv: 4
  
• Prootonite arv: 3
  
• Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I
  
• Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline
  

Füüsikalised omadused:

• Aatommass: 6,947
  
• Sulamistemperatuur : 180,54 °C
  
• Keemistemperatuur : 1342 °C
  
• Tihedus: 0,53 g/cm3
  
• Värvus: hõbevalge/hall
  
• Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
  
• Kõvadus Mohsi järgi: 0,6
  
• Isotoobid :
  

                       
Nukliid
Levimus (%)
Mass
Poolestusaeg
6Li
7,42
6,0151
7Li
92,58
7,016
 
Keemilised omadused:

• Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,98
  
• Oksiidi tüüp: tugevaluseline
  

• Ühendid:
  

                        Fluoriidid: LiF
                        Kloriidid : LiCl • H2O, LiCl
                        Bromiidid: LiBr
                        Jodiidid: LiI • 3H2O
                        Hüdriidid: LiH
                        Oksiidid : LiO2, Li2O , Li2O2
                        Sulfiidid : Li2S
                        Seleniidid: Li2Se
                        Telluriidid: Li2Te
                        Nitriidid : Li3N
Avastaja (d), avastamisaeg, - koht: Johann August Arfvedsen, 1817, Stockholm, Rootsi
Lihtaine saamine:
         Liitiumit toodetakse sulatatud LiCl või LiOH elektrolüüsil:
                        2LiCl →  2Li ( katoodil ) + Cl2 ( anoodil )
                        4LiOH → 4Li (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil)
         LiCl sulamistemperatuuri alandamiseks kasutatakse LiCl ja KCl või LiCl ja BaCl2 segu. LiCl sulamistemperatuur on 614 ºC, 55% LiCl ja 45% KCl segu sulab aga 450 ºC juures.
Elemendi, ühendite kasutusalad:

• raketikütus
  
• patareid
  
• lennuki detailid
  
• määrdeainete lisand
  
• klaasid , ravimid
  
• õhu regenereerimine allveelaevades, lennukeis .
  

Ajalugu

• Liitium avastati 1817.a. August Arfwedsoni poolt
  
• Meditsiinis hakati liitiumit kasutama 1840. a. Alexander Ure
  

ja Alfred Garrod poolt

• 1873. a. kirjeldas William Hammond liitiumbromiidi mõju
  

mania sümptomite vähendamisele

• 1886 . a. kirjeldasid Carl Lange ja Fritz Lange liitiumi lühiajalist
  

ning pikaajalist (profülaktilist) ravitoimet depressioonile

• 1940.-dad aastad
  
• 1950-60 teostas Mogens Schou kliiniliseid eksperimente , kus
  

kinnitas liitiumi efektiivsust mania ravis
Farmakoloogilised aspektid :

• Liitium imendub kergesti suukaudse manustamise järgselt
  
• Parenteraalseid ravimvorme pole
  
• Seerumi maksimaalne kontsentratsioon saabub 1-2 tunniga,
  

aeglaselt vabanevatest vormidest 4 tunniga

• Liitium ekskreteeritakse peaaegu täielikult neerude poolt,
  

poolestusaeg jääb 14-30 tunni vahele
Liitiumi ravi tõhusus
Tõenduse tase 1
- Ägeda bipolaarse mania monoteraapias
- Ägeda bipolaarse depressiooni monoteraapias
- Monoteraapiana bipolaarse mania säilitusravis
- Monoteraapiana kiiresti vahelduvate
bipolaarse häire episoodide korral
Liitiumi profülaktiline kasutamine

• Liitium langetab nii relapside sagedust kui ka haigusepisoodide raskust
  
• Liitium langetab suitsidaalsust
  

- bipolaarse häirega inimestest 15-20% teevad suitsiidi

• Liitium langetab enesevigastamiste tõenäosust
  

Liitiumi kasutamine

• Kasutatava liitiumi annuse osas tuleb jälgida:
  

- liitiumi seerumikontsentratsiooni,
- kõrvaltoimete ilmnemist,
- efektiivse ravivastuse saabumist

• Ägeda mania korral ilmneb ravivastus liitiumile
  

7-14 päevaga, eeldatud ravimi seerumisisaldus
saavutatakse varem
Liitiumi omadused
Liitium
Liitium on kõige väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535 g/cm³.
Ta on hõbevalge suhteliselt pehme metall, mis sulab temperatuuril 180°C.
Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium keemiliselt vähemaktiivsem, kõvem, kõrgema sulamistemperatuuri ja väiksema tihedusega.
Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel.
Liitiumi avastamine
Esimene mineraal, mis sisaldab liitiumi, petaliit, avastati brasiillase José Bonifácio de Andrada e Silva poolt 1700. aastal. Kindlaks tehti liitiumi olemasolu esmakordselt siiski alles 1817.aastal rootslase Johann Arfvedsoni poolt. Aasta hiljem, 1818 . avastati liitiumisoolade omadus muuta põletamisel leek punaseks. Samal aastal eraldasid esmakordselt liitiumi lihtainena teadlased SirHumphry Davy  ja William Thomas Brande, kasutades selleks elektrolüüsi.
Liitiumi kasutamine
Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast.
Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides(peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide omades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire mania-episoodide Liitiumi isotoobid
Liitiumil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 6 ja 7. Pikima elueaga radioaktiivse  isotoobi (massiarvuga 8) poolestusaeg on 0,84 sekundit.
Kasutatud kirjandus
http://web.zone.ee/chemistry/Li.ht m
http://et.wikipedia.org/wik
Liina Haringu powerpointi esitluse põhjal