Emotsionaalne areng (0)

Emotsionaalne areng
Depressioon on meeleoluhäire, mil meeleolu alanemine on püsiv ega sõltu erinevatest olukordadest ( http://www.regionaalhaigla.ee ).
Depressioon ei „ründa“ ainult täisealisi ja eluraskustega kokku puutuvaid inimesi. Ka põhikooli õpilasel võib esineda depressioon. Depressiooni üks avaldumise viise on see, kui inimene on peaaegu iga päev ning seejuures terve päeva rusutud meeleolus. Laste puhul võib see ilmneda ärrituvuses ja pahuruses. Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse kognitiivse laadi arenemist (Hyde jt., 2008, Karelshon, B., uurimistöö 2017 kaudu).
Teiseks õpilasel väljenduvaks stressi faktoriks võib olla see, kui lapsel on kehalisi kaebusi (pea – ja kõhuvalud jms), muutunud on söögiisu ning öö uni on häiritud ( Kikas 2010: 159). Söögiisu vähenemise või suurenemise tõttu on laps märgatavalt kõhnemaks jäänud või kaalus juurde võtnud . Kui perearst on pidanud lapse kasvunäitude kohta arvestust, annab see parima ülevaate pikkuse ja kaalu suhtes ning võimaldab aru saada, kui see pole tema eale vastav (Underwood Barnhard 2003: 35).
Kolmandaks võib depressioon põhjustada õpilastel ülemäärast süütunnet, surma- ja suitsiidimõtteid (Kikas 2010: 159). Mõningatel juhtudel laps ütleb endal olevat surma- ja suitsiidimõtted. Väljaöelduga võivad, aga ei pruugi kaasneda enesetapuplaanid või –katsed (Underwood Barnhard 2003: 36). Enesetapp on laste ja noorukite puhul tõsiselt võetav probleem. Väited, nagu oleks üks või teine laps enesetapu sooritamiseks liiga noor, on tühipaljas müüt: enesetapujutte tuleb alati tõsiselt võtta. Suitsiidikatsete sagedus on suurim murdeea keskel ning surmajuhtumite arv kasvab kogu murdeea vältel. Üldiselt on enesetapp selles vanuserühmas surma põhjuste seas kolmandal kohal (Underwood Barnard 2003: 28).
Depressiooni puhul on laps masendunud ja lootuse kaotanud ega tunne enam rõõmu tema eale omastest tegevustest (Underwood Barnhard 2003: 24). Märkame seda ja aitame lapsi õigeaegselt.
Kasutatud kirjandus:

Underwood Barnard, M., (2003). Kuidas aidata depressioonis last. New Harbinger Publications (2003). Tallinn: Kirjastus ERSEN

Karelson , B. ( 2017 ). Depressiooni tunnuste muutused vanuse ja soo lõikes 11-16 aastaste noorukite seas: longituuduuring . Uurimistöö. Tartu Ülikool.

Kikas, E. (2010). Emotsionaal -käitumisraskustega õpilased. Raamatus E. Kikas (toim). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tartu: Haridus - ja Teadusministeerium. Lk 153-170.

http://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/lastejanoorukitedepressioon.pdf (14.11.2017)