DEPRESSIOON (0)

Q: Mis on koolilapsel muret?

Vastus leiad õppematerjalist: DEPRESSIOON

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on koolilapsel muret?

TALLINNA ÜLIKOOL
Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut
DEPRESSIOON
Referaat
TALLINN 2010
1. SISUKORD
2. SISSEJUHATUS 3
3. DEPRESSIOONI MÕISTE 4
4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID 5
4.1 PÕHJUSED 5
4.2 SÜMPTOMID 6
5. DEPRESSIOONI RAVI 8
6. KOKKUVÕTE 10
7. KASUTATUD KIRJANDUS 11

2. SISSEJUHATUS

Teismelise iga mõjub raskelt nii lapsele, vanematele kui ka õpetajatele. Kuigi halb läbisaamine vanemate ja õpetajatega, enese tuppa lukustamine ja tujukus võivad puberteedieas tunduda normaalsetena, peaksid lapsevanemad siiski pöörama tähelepanu teatud ilmingutele, mis võivad viidata depressioonile.
Selles konkreetses referaadis tahangi keskenduda just depressioonile, kuna tänapäeval on see noorte seas äärmiselt aktuaalne probleem. Minu eesmärgiks on välja tuua vihjeid ja ilminguid , mis võiksid viidata depressioonile. Samuti püüan selgitada lahendusi, mis võiksid aidata selle meeleoluhäire all kannatavat noorukit.

3. DEPRESSIOONI MÕISTE

Depressiooni mõistet on mitmed psühholoogid ja teadlased lahti mõtestanud ning nende ideed ja mõttet omavahel ka mitmeti kattuvad. Üldiselt on depressioon meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud tuju, energia vähenemine ja elurõõmu kadumine. Martha Underwood Barnard´i definitsioon on üsna sarnane. Ta kirjutas oma raamatus, et “depressiooni puhul on laps masendunud ja lootuse kaotanud ega tunne enam rõõmu tema eale omastest tegevustest” (2003: 24). Lembit Mehilane defineerib aga depressiooni mõistet palju spetsiifilisemalt, öeldes “depressioon kaasaegses tähenduses on somantiline häire nagu kõrgvererõhutõbi või reuma. Depressiooni puhul on kesknärvisüsteemi virgatsainete ( serotoniin , dopamiin, noradrenaliin jt) ainevahetus hälbinud” (1997: 82).
Depressioon võib olla äärmiselt ohtlik, eriti noorte seas. Põhjuseks on see, et depressioon võib põhjustada alaväärsus- ja enesesüüdistusmõtteid ning nooretele võivad sellised mõtted olla hävituslikud. Kõige hullem on muidugi see, et sügava depressiooni korral on sagedased enesetapumõtted ja isegi katsed endalt elu võtta. Depressioon mõjutab absoluutselt kõiki igapäevaelu valdkondi, eriti aga inimese energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu.

4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID

4.1 PÕHJUSED

Depression tekib eelkõige vastureaktsioonina rasketele läbielamistele, pikaajalisele stressile ja ootamatule negatiivsele kogemusele. Raskete läbielamiste alla kuulub näiteks lähedase surm, töökoha kaotus või halva uudisega leppimine. Pikaajaline stress võib tingitud olla püsivast konfliktist pereliikmega või töökaaslasega ja ka raskest haigusest. Negatiivne kogemus võib olla varguse või kallaletungi läbielamine. Mehilase sõnul on depressiooni peamiseks põhjuseks psühhosotsiaalsed, ümbritsevast keskkonnast tingitud konfliktid ja probleemid (1997: 86).
Mehilane väidab samuti, et noorukite depressioon erineb täiskasvanu omast tunduvalt (1997: 92). Noortel on neid põhjusi palju rohkem, kuigi levinud on arvamus, et teismelistel on nii murevaba ja hea elu. Tegelikult on vaja noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega. Põhilised koormused on järgmised:

iseseisvumine
oma identiteedi otsimine
isiklikud suhted
vanemate esitatud nõdmised
teistega sulandumine
stressirohke koolielu

Selleks on aga vajalikud oskused ja kogemused puudu, mis omakorda tekitab stressi ja lõpuks ka depressiooni. Lisaks eelnimetatud koormustele, peavad noored üle elama mitmeid katsumisi. Nendeks katsumusteks on:

rahulolematus välimusega
tülid sõbraga või vanematega
lahkumineks tüdruk- või poissõbraga
negatiivne seksuaalne kogemus
probleemid koolis

Lisaks toob Mehilane välja:”Virgatsainete muutusi kesknärvisüsteemis ja selle tagajärjel kliiniliselt avaldunud depressiooni võivad põhjustada pikemajalisel kasutamisel mitmesugused ravimid (valuvaigistid, vererõhku alandavad vahendid, hormoonid, trankvillisaatorid ). Depressioon võib olla kaasnevaks häireks mitmesugustele kehalistele haigustele (alkoholism, skisofreenia jt) (1997: 87). Barnard aga väidab, et depressiooni põhjustajaid pole täpselt teada (2003: 55). Siiski ta väidab, et depressiooni võivad põhjustada neurokeemilised, geneetilised, tervisest tulenevad, keskkonna ja kognitiivsed tegurid (2003: 55 – 68).

4.2 SÜMPTOMID

Teismelisel diagnoositakse depressioon arsti poolt siis, kui tal esineb kahe nädala jooksul suurema osa ajast terve rida sümptomeid. Samas on depressiooni keeruline ära tunda, kuna igal indiviidil avaldub see omamoodi. Õnneks on siiski olemas suhteliselt hästi äratuntavad sümptomid. Need sümtpomid on järgmised:

Äkilised käitumise ja meeleolu muutused. Kui laps oli enne sõnakuulelik ja rahulik, siis depressiooni ajal on ta muutunud vaenulikuks ja mässuliseks.
Toitumisharjumused muutuvad. Kuna muretsetakse väga oma keha ja välimuse üle, siis võivad kaasneda sellised haigused nagu buliimia , anoreksia ja taltsutamatu liigsöömine .
Unehäired. Nooruk kas magab liiga kaua või vastupidi, liiga vähe.
Huvi kadumine peaaegu kõige ja kõikide vastu.
Sõpradest eraldumine. Teismeline suhtleb palju vähem sõpradega, hoiab omaette ja lukustab end oma tuppa.
Ohtlik või isegi ennasthävitav käitumine.

Barnard lisab, et kui last vaevab depressioon, “võib ta hakata tarvitama oma lootusetustunde ja kurvameelsuse leevendamiseks alkoholi või narkootikume” (2003: 25). Seda ei tohi mitte mingil juhul kahe silma vahele jätta.
Kindlasti on oluline teada, et noorukitel ja täiskasvanutel erinevad depressiooni sümptomid mitmeti. Lembit Mehilane toob oma raamatus välja mitmeid erinevusi. Esiteks, depressioonis olev täiskasvanu on kurvameelne, kaastunnet otsiv ja endasse tõmbunud. Teiseks, sellel inimesel on tõsised unehäired. Kolmandaks , esineb söögiisu suurenemine. Neljandaks, inimene mõtleb suitsiidimõtteid, kuid tavaliselt on see mööduv. Noorukitel on olukord suhteliselt vastupidi. Esiteks, depressioonis olev noormees või neiu on tõrges, satub kergesti opositsiooni, ägestuv, kärsitu, rahutu ja ei suuda alustatud tegevust lõpetada. Teiseks, puberteedieas olev noor magab liiga palju, vahel ka päeval. Kolmandaks, toitumisharjumused muutuvad ja esineda võivad rasked haigused nagu anoreksia ja buliimia. Viimaseks, valib väga kergesti suitsiidse lahenduse (1997: 93).

5. DEPRESSIOONI RAVI

Depressiooni õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on tervise seisukohalt väga oluline.
Kõige peamiseks sammuks oleks psühhoterapeudi leidmine, kellega saaksid nii vanemad kui ka nooruk suhelda ja probleeme lahendada. Nii on võimalik käituda ainult siis, kui laps on stabiilne ja ei pea haiglas viibima. Head arsti on keeruline leida, kuid Barnard soovitab , et ehk oskab midagi soovitada koolipühholoog või ka mõni samas olukorras olnud lapsevanem (2003: 75). Mehilane aga väidab, et “kogemustele toetudes võib öelda, et depressiivse häire ravi on efektiivsem, kui rakendatakse samaaegselt nii psühhoteraapiat kui ka arstiravimi” (1997: 112). Põhjuseks on see, et antidepressandid võimaldavad psühhoteraapiast kiiremini ja efektiivsemalt kõrvaldada alanenud tuju, unehäireid ja depressiooniga kaasnevaid kehalisi sümptomeid (Mehilane, 1997: 112). Samas on oluline teada, et arstirohtude võtmine on väga tõsine ja nii tuleks seda ka käsitleda. Rohtude määramisele peaks arst mõtlema alles siis, kui teismelisel on ilmnenud järgmised märgid:

Tal on enesetapumõtted. Sellise raske juhtumi puhul on ka võimalik, et laps paigutatakse haiglasse, kuna ta peab olema range järelvalve all.
Keeldub söömast või voodist tõusmast.
Ravist hoolimata paranemismärke ei ole.
Nooruk on hakkanud tarbima alkoholi või uimasteid.
Käitumine on varasemaga oluliselt muutunud.

Ravi korral peab väga palju asju silmas pidama . Eelkõige oleks otstarbekas õpilane mõneks ajaks koolist, kodustest ülesannetest ja nõudmistest kodus vabastada ning lasta tal kõigest puhata . Mõnikord piisabki mõnepäevasest eemalolekust ja teadmisest, et ta on kohustustest täielikult vaba. Oluline on ka, et psühhoterapeut meeldiks nii lapsele kui ka emale-isale, sest muidu võib ravi mitte toimida. Samuti ütleb Mehilane, et “depressiivset noorukit efektiivselt ravida vanemaid kaasamata ei õnnestu” (1997: 113). Barnard´il on üsna sarnane suhtumine lapsevanemate rolli olulisusele. Barnard soovib, et vanemad jätaksid meelde järgmise:”Korraharjumusi kujundades ja sõnakuulmist harjutades aitate lapsel saada tugeva enesedistsipliiniga ning ühiskonnas hästi toimetulevaks indiviidiks” (2003: 123).
Depressiivse noorukiga suheldes peab arvestama ka tema soove, tingimusi ja arvamusi , kuna sellises seisundis olev noor on kergesti haavuv ja kiiresti solvuv. Kindlasti ei tohi hakata etteheiteid tegema, arvustama, naeruvääristama ega parastama, vaid tuleb aksepteerida probleeme ja muresid. Kui nooruk ei ole agressiivne ega pauguta uksi, siis võib proovida rahulikult rääkida ja püüda ise lahendus leida. Mehilane kirjutab, et “kõige tugevamaks kaitseks enesehävitamise eest on tugevad sotsiaalsed sidemed: abielu, lapsed, perekond, sugulased, sõbrad, ametialane koolitus, õppimis- või töökoha olemasolu” (1997: 115).

6. KOKKUVÕTE

Igal teismeeas oleval noorukil avaldub depressioon omamoodi ja sümptomid ning põhjused varieeruvad. Seetõttu on depressiooni väga raske tuvastada ja ravi määrata. Suureks üllatuseks on mulle ka fakt, et täiskasvanutel on selle meeleoluhäire puhul hoopis teised sümptomid kui noorukitel. Üks omadus on siiski sarnane, nimelt on depressiooni langeda väga lihtne, kuid sellest välja tulla on äärmiselt keeruline ning mõne inimese puhul ka pea võimatu. Oluline on pere ja sõprade toetus, abi ja arusaamine.

7. KASUTATUD KIRJANDUS

Barnard, Martha Underwood. Kuidas aidata depressioonis last: lapsevanematele mõeldud tegevusjuend. Oakland: New Harbiner Publications, 2003. Print .

Mehilane, Lembit. “Nooreea depressiivsed häired.” Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik, 1997. Print.

Tartu Ülikooli Kliinikum kodulehekülg. Depressiooni ravi. www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/depr-ravi.htm

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annelirosman Õppematerjali autor

Lühike referaat depressioonist

depressioon mehilane stress depressioonis meeleoluhäire anoreksia enesetapumõtted underwood kliinikum

Kasutatud allikad

https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/depr-ravi.htm

Sarnased õppematerjalid

doc

Toimetulek depressiooniga

........................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme

Psühhiaatria

doc

Toimetulek depressiooniga

sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja

Sotsioloogia

doc

Meeleolu häired – Depressioon

Meeleolu häired Depressioon Referaat Koostas: Tartu 2005 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................lk.3 2. Mis on depressioon?...............................................................................lk.4 3. Sümptomid ja tunnused..........................................................................lk.5 4. Depressiooniravi.....................................................................................lk.8 5. Kokkuvõte.............................................................................................lk.10 6. Kasutatud kirjandus.................................................................

Psühholoogia

doc

Depressiooni sümptomid ja põhjused

aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil. Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga

Psühholoogia

doc

Depressioon ja selle ravimine

............................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. ........3 Mis on depressioon?....................................................................................................................4 Depressiooni sümptomid.............................................................................................................5 Depressiooni raskusastmed................................................

Psühholoogia

docx

Nimetu

Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks. Mõlemas rühmas eristatakse mitut eri sümptomitega häiret, mida on järgnevates peatükkides lähimalt kirjeldatud. 3. Depressioon Depressioon on emotsionaalne seisund, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri funktsioonihäirest. Depressioon võib avalduda : 1. Sümptomina- siis on depressioon suhteliselt lühiajaline tundeseisund, mida peegeldavad näiteks näoilme, liigutuste vähenemine või kehatalituse aeglustumine. 2. Sündroomina- selle tunnused on tüüpiliselt kestvamad, üksiksümptomid aga lühiajalisema kestusega, kuigi vahel isegi intensiivsemalt väljendunud

Kategoriseerimata

pdf

Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused

Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE 17

Isiksusepsühholoogia

odt

Depressioon

......................................................... Depressioon eakatel................................................................................. Depressiooni ravi...................................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Infoallikad................................................................................................. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi,tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevad referaadis ka selgeks püüan teha. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav.

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid