Sinu seksuaalsus (0)

SINU SEKSUAALSUS
Reproduktiivtervise loengu läbiviijad
Juta Fjodorova
Kristina Mai
naine mees
Naine & Mees
· Siin on esindatud mõlemad sood;
· Soo määrab spermatosoid, mis viljastab munaraku; ning
naiselikkust ja mehilikkust mõjutavad hormoonid
· Hormoon ­ organismi toodetud aine, mis ringleb kehavedelikes
(näiteks veres) ja mõjutab teatud moel teises keha piirkonnas
olevate rakkude toimet. Hormoonid reguleerivad näiteks paljunemist
ja kasvu.
Põhifunktsiooniks on sigimisfunktsioon
SARNASUS
· Siin on näha kui sarnased me tegelikult oleme
· Gonaadid ­ sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid
· Genitaalid ­ suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks
mõeldud elundid.
· Meestel kube, peenis, munandid, munandimanused, seemnejuhad,
prostata.
· Naistel häbe, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad
· Naiste ja meeste genitaalid on oma ehituselt vägagi sarnased
· Munasari-munand
· Peenis-kliitor
Naise sisemised suguelundid
· Munasarjad ­ kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad
toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen
· Munajuha ­ munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha
üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib
munaraku munasarjast emakasse. Viljastamine toimub munajuhas.
· Emakas ­ tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes.
Seestpoolt vooderdab seda rakukiht (endomeetrium), mis vastab
menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele. Ovulatsiooni ajal on
endomeetrium väga pehme ja valmistub viljastatud munaraku
pesastumiseks. Emakas hoiab ja kaitseb raseduse jooksul arenevat loodet.
Sünnitusel tõmbuvad emaka lihased kokku ja pressivad lapse ema kehast
välja.
· Tupp ­ Tupp on elastne lihaseline toru, mis mahutab suguühte ajal peenise.
Sünnituse käigus moodustab see osa sünnitusteedest
Naise välimised suguelundid
· Kliitor- on hernesuurune moodustis jäigastumisvõimelisest
(erektiilsest) koest, mis on rikkalikult varustatud veresoonte ja
närvidega.
· Häbemekink (ehk mons pubis), on kaetud kolmnurga kujulise
karvkattega
· Suured häbememokad - Need on kaks lihavat nahavolti, mis
ulatuvad jalgade vahel häbemekingult alla ning moodustavad
välissuguelundite piiri (häbeme).
· Väikesed häbememokad - on rikkaliku veresoonkonna ja paljude
närvidega õhukesed sidekoevoldid, mis kohtuvad häbemekingul.
Seal moodustub kliitori kohale väike kate.
· Tupe sissekäik - Kui noor naine ei ole veel olnud suguühtes, katab
tupe avaust osaliselt õhuke kest, mida nimetatakse neitsinahaks.
Mõnemillimeetrine avaus neitsinahas laseb tupesekreedil ja
menstruatsiooniverel tupest välja voolata. Neitsinahk rebeneb
esimese suguühte ajal (seda nimetatakse defloratsiooniks), aga
võib ka varem rebeneda (nt sportides, pettingu käigus, tampoone
kasutades).
Meeste sisesuguelundid
· Kaks munandit ­ munandites toimub mehe seemnerakkude ehk
spermide valmimine, kust valminud spermid viiakse
munandimanustesse säilitamiseks. Samuti toodetakse siin
testosterooni ­ meeshormooni
· Munandimanused ­ on spermatosoidide hoidlaks
· Seemnejuhad ­ on seemnevedeliku ja seemnerakkude
juhteteedeks
· Prostata, seemnepõieke ­ toodetakse seemnevedelikku, mis on
toitekeskkonnaks spermidele
Meeste välissuguelundid
· Kube ­ meestel on kubemekarvkate rombikujuline, mitte kolmnurgakujuline,
nagu naistel
· Peenis ­ peenis on nii eritamiseks kui ka sigimiseks. Suguühte ajal viiakse
peenis tuppe ja toimub seemnepurse, tänu millele saab viljastumine aset
leida. Korgaskehad ­ täituvad verega ja nii tekib erektsioon ehk suguti
jäigastumine. Seksuaalset viljakust ega mehelikkust peenise suurus ei näita.
Pärlpaapulid.
· Munandikott ehk skrootum ­ on ainult üks, hoiab endas kahte munandit
juhade ja munandimanustega. Munandikotil on munandikotiõmblus.
· Spermatosoidid ­ küpsenud seemnerakud, väljunud seemne
Suguline areng
· Sugulist arengut on nii poistel kui ka tüdrukutel traditsiooniliselt hinnatud
Tanneri skaala järgi viiest arengustaadiumist.
· Esimest staadiumi peetakse murdeeale eelnevaks etapiks, siin pole
suguelundite areng veel alanud.
· Teises staadiumis hakkab suurenema munandimaht, tekib kerge karvakasv
kubemepiirkonnas.
· Kolmandas ja neljandas staadiumis on põhirõhk peenise pikkuskasvul,
munandimahu suurenemisel, karvkatte laienemisel (karvakasv tekib ka näol
ja kaenlaalustes). Iga arengustaadiumiga omandab poisi keha aina rohkem
täiskasvanulikke jooni, kuni lõpuks viiendas staadiumis on suguline areng
lõppenud ja murdeiga läbi saanud. Karvakasv võib küll jätkuda ka peale
murdeiga, ent sellel pole sugulise arenguga enam midagi pistmist.
Puberteet ehk murdeiga ehk aeg, mil sina arened
hormoonidest tingitud muutuste toel lapsest täiskasvanuks.
1 Folliikuleid stimuleeriv hormoon-
FSH
2 Luteiniseeriv hormoon- LH
3 Progesteroon
4 Östrogeen
5 Hüpotaalamus
6 Hüpofüüs ehk ajuripats
7 Munasari
8 Rasedus - hCG (Human chorionic
gonadotropin)
9 Testosteroon
10 Munand
11 Ergutajad
12 Prolaktiin - PRL
TÜDRUKU RINNANÄÄRME ARENG
·I ­ Laps : vaid rinnanibu tõusnud
·II ­ Nupustaadium : rind ja rinnanibu on
kergelt tõusnud, näärmekude on palpeeritav,
areool suurenenud
·III ­ Rind ja areool suurenevad veelgi,
nende äärejoon moodustab kaare
·IV ­ Areool tõuseb ja moodustab erilise
kühmu
·V ­ Küps rind: ainult rinnanibu eraldub
rinnast, areool on tasapinnaline
GÜNEKOMASTIA
· Günekomastiaks nimetatakse mehe
rinnanäärme suurenemist. Nendel
kahel pildil on kujutatud noorukiea
günekomastiat, mis tekibki kõige
sagedamini murdeeas ning on tingitud
mees- ja naissuguhormoonide
tasakaaluhäirest kiire kasvamise
perioodil. Sellistel puhkudel võib üks
või mõlemad rinnanäärmed olla
valulikud, samuti võib olla suurenenud
ainult üks rinnanääre. Haiguseks seda
siiski noorukieas ei peeta, muutused
taanduvad mõne ajaga iseenesest.
Täiskasvanueas tekkiva
günekomastiaga tuleks aga siiski end
igaks juhuks arstile näitama tulla.
·Näo karvakasv
Puberteet
·Häälemurre
·Kaenlaalune karvakasv
·Kubeme karvakasv
·Ejakulatsioon (pollutsioon )
·Testiste areng (spermid )
·Ajuripats (kasvuhormoon )
·Kaenlaalune karvakasv
·Rindade kasv
·Puusade kasv
·Häbeme karvakasv
·Munasarjade areng (munarakud )
·menstruatsioon
Millised muutused sinuga toimuvad
· Sünnihetkeks oli sul munasarjades umbes 500000 ­ 1000000
valmimata munarakku
· Puberteediea alguseks on munasarjades alles ~40000 follikulit(asub
munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab
naissuguhormoone )
· Menstruatsioon (tampoonid, sidemed, hügieen )
· PMS
· Rinnanäärmekasv
· Naiseliku keha kujunemine (kaalukasv, rasvkude, kehakultuur )
· Vistrikud (akne, hügieen )
· Karvakasv
· Hügieen
· Psüühilised muutused
· kosmeetika
· Menstruatsioon (mens) ­ tsükliline, igakuiselt esinev vereeritus emakast. Kui viljastamist ei toimu, irdub
emaka limaskest (endomeetrium) koos endomeetriumit varustanud väikestest veresoontest erituva verega,
vedelikuga emakaõõnest ning emakakaela limaga.
· Menstruaaltsükkel ­ periood, mis kestab menstruatsioonitsükli esimesest vereerituse päevast kuni järgmise
tsükli esimese vereerituse päevani. Tsükli keskmine pikkus on 28 päeva. Normaalne on ka 21-35 päevane
tsükkel. Aju, hüpotaalamus, ajuripats (hüpofüüs) ja munasarjad omavad menstruatsioonitsükli regulatsioonis
olulist rolli. Häired ükskõik millise nimetatud organi talitluses võivad põhjustada menstruatsioonitsükli
ebaregulaarsust. Emakas on hormoonide toimele tundlik organ. Emaka limaskesta tsüklilised muutused
sõltuvad otseselt naissuguhormoonide hulgast ja relatsioonist organismis. Menstruatsioonitsükli häireteks on:
menstruatsiooni puudumine, liiga lühike, liiga pikk, ebaregulaarne, liiga rohke vereeritusega või valulik
menstruatsioon.
· Ovulatsioon ­ tsükliline protsess, mis toimub naise organismis, kui folliikul lõhkeb ja valmis munarakk
paisatakse munajuhasse. Ovulatsioon toimub ligikaudu 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Naine
saab rasestuda ainult ovulatsiooni ajal ja mõni päev pärast seda.
· Premenstruaalne sündroom (PMS) ­ sümptomid, mis esinevad menstruatsioonitsükli teisel poolel ja kaovad
menstruatsiooni algamisel. PMS-i iseloomustab: menstruatsioonile eelnev pingesolek, meeleolukõikumine,
ärrituvus, unetus, peapööritus, rindade tundlikkus, higistamine, lihasvalud, kehakaalutõus, nahalööbed. PMS-i
põhjused ei ole veel täielikult selged, ent arvatakse, et see sõltub hormoonide tasemest ja kõikumistest.
· Premenstruaalne meeleoluhäire (premenstrual dysphoric disorder - PMDD) ­ premenstruaalne
sündroom, mida iseloomustavad eriti selgelt avaldunud psühhosomaatilised sümptomid, nt depressioon,
meeleolumuutused, hirmutunne, stress, ärrituvus, närvilisus, agressiivsus, patoloogiline unisus või unetus,
tähelepanu vähenemine, kontrollikaotus. PMDD juhtumite puhul on sageli vajalik psühhiaatriline
konsultatsioon. Üsna sageli määratakse raviks monofaasilisi rasestumisvastaseid tablette.
Millised muutused sinuga toimuvad
· Meheliku kehavormi kujunemine (suguelundite
suurenemine )
· Karvkate
· Higinäärmed
· Häälemurre
· Hügieen
· Vistrikud (akne-põletikuline nahahaigus, mis tekib
peamiselt puberteedi käigus. Aknet põhjustavad
meessugu-hormoonid ehk androgeenid )
· spermatosoidide valmimine
· Pollutsioonid
Midagi uut???
Suitsetamine
Alkohol
Narkootikumid
Kuritarvitamine
·Oska alati EI öelda
·Tea enda õigusi
·Ära lase teisel enda eest otsustada
·Suureks kasvamisega kaasneb suurenev
vastutus ja kohustused
·Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning
suitsetamine ei tee sind tegelikult popimaks,
vaid koledaks, kortsuliseks, rumalamaks,
naerualuseks, ebaadekvaatseks ja teiste
mängukanniks
Suhted Tunded Armastus
Rasedus Haigused
·Noor inimene tohib nautida lähedust ja armastust ilma pideva kartuseta.
Selleks tuleb end harida erinevate rasestumisvastaste vahendite vallas:
·Kondoomid
·Rasestumisvastased pillid
·Jne
·Rasestumise puhul on vastutus nii tüdrukul kui ka poisil võrdselt
·Pisikene süda hakkab lööma juba 22 päeva vanuselt, mistõttu naise
sees on uus elu juba mõni nädal peale vahekorda
·Vahekorra tagajärg ei tohi olla laps, kui seda ei taheta
·Mõtle, enne kui tegutsed
Kasulikku
· "Ainult poistele" Tim Hüsch
· "Ainult tüdrukutele" Gaby Schuster
· www.kool.ee
· www.amor.ee
· Spetsiaalselt noormeestele:
www.noorte.kliinik.ee
Kasutatud kirjandus
· http://www.answers.com/topic/puberty
· http://images.google.com/imghp?hl=en&tab=wi
· http://noorte.kliinik.ee/tunne/
· Aclands DVD ­ Atlas Human Anatomy
TÄNAME KUULAMAST!