Vaata ÕIS-ist: tervik.jpg, .. paigutus; peaaju osad.pdf; peaaju osad.jpg; ajuvatsakesed.jpg; perifeerne ns.pdf Erutuse ülekanne närvisüsteemis (erutuse ülekanne.jpg) Toimub kas närvilt närvile või närvilt innerveeritavale eritile (olgu selleks lihas, näärmerakk, efektor). Erutuse ülekande kohta nim sünapsiks. Närv Presünaptiline osa: eristatakse presünaptilist membraani (presünapsi lõpposa). Sellel membraanil toimub ka erutuse ülekande aine e mediaatori vabanemine. See vabanemine toimub väikestest põiekestest. Mediaator vabaneb kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse. Mediaatori süntees toimub presünaptilises osas. Põiekestes deponeeritakse sünteesitud mediaator. Vesiiklid ehk põiekesed võivad liikuda koos mediaatoritega presünaptilisele membraanile ja avaneda kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse. .............................
Erutuse ülekanne ns-is, sünaps, mediaatorid Erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvilt innerveeritavale lihasele toimub sünapsi abil. Närvi, mida mööda erutus levib, lõpposa on sünapsi presünaptiline osa. Teis enärvi algosa on postsünaptiline osa. Presün osa sünapsipilu poolset membraani nim presün membraan, postsün vastupidi. Kahe membraani vahele jääb sünapsipilu. Presün osas paiknevad raku organellid, kus toimubülekandeaine e mediaatori süntees ja need, kus toodetakse selleks energiat. Mediaator võib pärast teket vabaneda sün pilusse, kuid osa hoiustatakse e deponeeritakse sünapsipõiekestesse e vesiiklitesse. Postsün membraanil on mediaatorite suhtes tundlikud moodustised retseptorid, võib olla erinevaid ( tundlikud erinevate ainete suhtes, sest vabaneds võib mitu erinevat mediaatorit) Erutuse ülekanne toimub järgmiselt:
kanta. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse virgatsaineks ehk neurotransmitteriks. Keemiline sünaps: 1. AP saabumine sünapsi avab Ca-kanalid. 2. Ca-ioonid liiguvad sünapsi. 3. Suurenenud rakusisene Ca-ioonide kontsentratsioon põhjustab põiekeste seostumise membraaniga ja mediaatori (neurotransmitteri) vabanemise sünaptilisse pilusse. 4. Mediaatori molekulid liiguvad sünaptilisse pilusse ja seostuvad membraani Na-retseptorkanalitega. 5. Na-retseptorkanalid avanevad ja Na-ioonid liiguvad järgmisesse neuronisse. 6. Na-ioonide liikumine läbi retseptorkanali järgmisesse neuronisse kutsub esile AP, mis levib üle kogu neuroni. 7. Mediaator kaob pilust kohapealse hüdrolüüsi tõttu või tõmmatakse tagasi.
märgistatakse sellega emane, et teisi isaseid eemale peletada. Vähendab spermakonkurentsi, säästab tulevase ema energiat (munemine jm), vähendab võõraste isaste “tühja tööd”. 7. Kaudne kalorimeetria Et loomad saavad energiat orgaaniliste ainete oksüdeerimisel, siis mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset. Kuivõrd me ei mõõda otseselt soojusproduktsiooni, on tegemist kaudse kalorimeetriaga. 8. Hormooni ja mediaatori erinevus Hormoonid satuvad vereringesse ja võivad avaldada toimet üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Mediaatorid toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. 9. Koprofaagia
ülekandeaineid; ● sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; ● postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Mediaatorid- Ülekandeained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis. Sünapsi endine olukord (mediaatori taastamine jms) taastatakse vastavate ensüümide toimel. Sünaptiline summatsioon- Närvirakku saabub mitu eritussignaali: edasi KNS-i (ühel ajal ärritatakse paljusid retseptoreid ->
postsünaptilisse ossa. Meditaatoreid on erinevaid. Enamlevinud atsetüülkoliin(ACH) ja noradrenaliin. Serotoniin ülekandeaineks skeletilihastele. Mediaator ei jää sünapsi pilusse kauaks, vaid ta likvideeritakse ja erutuse ülekanne katkeb. Selline mehhanism kindlustab olukorra, et ei tekiks erutuse pideva katkematut ülekannet, mis viiks skeletilihaste krampideni või silelihaste kestva kokkutõmbeni e spasmini. Üks viis mediaatori kõrvaldamiseks on mediaatori lammutamine ensümaatiliselt. Viisid mediaatori kõrvaldamiseks : 1. Mediaatori lammutamine ensümaatilisel teel. Selliselt toimutakse atsetüülkoliiniga, seda lammutab ensüüm koliinesteraas. Ained, mis seda blokeerivad on olemas. 2. Mediaator hajub vereringesse ja närvisüsteemi gliasse 3. Mediaatori tagasi haare presünapsisse 3. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad Refleks- organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub erutuse leviku tulemusel piki
.. Seetõttu on laps mürkidele tundlikum. b) iseäresus.. neerude filtratsioonivõime on puudulik ja mõju toimele... vajab laps väiksemaid annuseid, lähtutakse lapse vanusest, kehamassist, kehapindalast 6. selgita mõiste agonistlik toime.. endogeenset mediaatorit või ravimit, mis seondub retseptoriga ja kutsub esile retseptori aktiveerumisele omase toimeilmingu ehk vaste. Järelikult agonistina toimiva ravimi toime on sarnane endogeense mediaatori toimega. 7. Milline on nikatiini toime näärmete tööle?........... Milline on nikatiini toime vererõhule?.. tõstab vererõhku ja kiirendab pulssi Milline on nikotiini toime südame löögisagedusele.. tõuseb südame löögisagedus 8. Sulfoonamiidide esindaja on... Trimetoprimum (nt. Trimetop) Sulfoonamiidide toime mikrobidesse on bakteriotsüdide/bakteristaatiline 9. Nimeta 1adrenoblokaatorid mõjutavad südame löögisagedust?.. Kardioselektiivsed ehk
Sünaps jaguneb: · Elektriline sünaps, mis on evolutsiooniliselt vanem. Dendriit ja neuriit puutuvad otseselt kokku ning impulss kantakse kohe ja muutumatult üle, st toimub kiirelt. Inimesel on seda tüüpi sünapseid u 20% kõigist; nt põlverefleks ja silma liigutamine. · Keemiline sünaps, kus dendriidi ja neuroni vahele jääb pilu ehk sünaptiline polu. Info liigub edasi ainult siis, kui pilu on täitunud ülekandeaine ehk mediaatori ehk virgatsainega ehk transmitteriga, mida on üle 50 erineva. Seda tüüpi ühendus võimaldab infot töödelda ja seega ei koorma aju üle mittevajalikuga. Umbes 80% kõigist sünapseist. Mediaatori hulk sõltub impulsi tugevusest, kestusest ja sellest, kas mitu samalaadset impulssi on järjest. Vastuvõttev rakk ei saa samal ajal teist infot vastu võtta. Fun fact: valutundlikkus on määratud dendriidimembraani vastuvõtlikkusega, seega pm
keemilisi ülekandeaineid; · sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; · postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis. Sünapsi endine olukord (mediaatori taastamine jms) taastatakse vastavate ensüümide toimel. Sünaps võib olla ka nn pidurdussünaps, mis takistab erutuse edasilevimist
Näiteks kantakse niisuguste sünapside abil erutus kiiresti kalade keha tagaosa lihastesse, et oleks võimalik silmapilkselt põgeneda. Keemiline sünaps Sünapsid on enamasti keemilised. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaineks e. neurotransmitteriks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva retseptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi, kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb närvisüsteemis toimuv informatsiooni edasiandmine ja töötlemine. Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem
Prokarüoodi geenis puuduvad.Operaator- negatiivne geenireg piirkond (bakteris). Repressor- DNAd siduv valk mis represeerib transkriptsiooni.cDNA- complementary DNA- küpsest mRNAst (RNA sõltuvast DNA polumeraasi abil ) sünteesitud DNA. Enhansereid vaja transkriptsiooniks. microRNAs (miRNA) üheahelalised RNA molekulid 21-23 nukleotiidi pikad. Reguleerivad geeniekspressiooni. miRNAd kodeerib geen mis on transkribeeritud DNAlt kuid ei ole transleeritud valguks ( mittekodeeriv DNA)Mediaatori funkts: (valgukompleks 50 erinevast valgust). Tähtis koaktovaator, Transkriptsiooni kontroll PolI ja II kaudu, transkriptsiooni aktiveerimine. Aitab edastada signaale PolII-te ja transleerida aktiivsuse tõstmiseksKromosoom-pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandjaMobiilne DNA- DNA, mis saab ringi liikuda genoomi siseselt: transposoomid (retro-, DNA transposoomid, lisajärjestused), plasmiidid, bakteriofaagid, II rühma intronid. Transkrip Faktor- tugeva seostumisvõimega valgud st
neuriit e. AKSON lühikesed jätked on palju dendriidid. Neuriiti mööda liiguvad närviimpulsid närvirakust eemale. Dendriidid võtavad närviimpulsi vastu ja viivad neuronisse. Elektriline sünaps Keemiline sünaps. Vanem Uuem Membraanid puutuvad kokku Sünaptiline pilu (ülekandeained) Impulss edastatakse kiiresti ja muutumatult, Närviimpulsi ülekanne toimub mediaatori abil, saadud signaali ei töödelda (võimaldab kiiresti mis võimaldab infot töödelda. reageerida). nt inimese meeleelundkonna talitlemine nt kala tagakehalihas Mille poolest erineb inimese aju teiste loomade ajust? Suurem ajumaht ja arenenud ajukoor. SILELIHASKUDE VÕÕTLIHASKUDE Koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, Koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast
Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). Keemilise sünapsi töö põhimõte: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine Sissejuhatus psühholoogiasse 52 Sissejuhatus psühholoogiasse 53 Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva
* Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse *Rakukeha ehk sooma Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust) Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4.Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptilisteretseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevast kehaosast ja juhib erineva kehatsooni liigutusi Aju peamised osad: ajutüvi, vaheaju koorealused struktuurid, ajukoor ja selle
Edasiselt vabanevad tsütokiinid põhjustavad löövet. Koer proovib ebameeldivat sügelust leevendada lakkumise ja nakitsemisega, kuid see võib viia sekundaarse bakteriaalse infektsioonini. Tulemusena tekib Th1 poolt põhjustatud krooniline põletikufaas. Sellest hüpoteetilisest haiguse patogeneesist lähtuvalt on AD mitmete faktorite ja asjaolude kokkulangemisel tekkinud põletikuline seisund, mida ei saa üksiku mediaatori, antikeha või tsütokiini esinemisega selgitada. (Marsella jt., 2012) Atoopiline dermatiit on keerulise patogeneesiga haigus, mille kujunemisel mängivad olulist rolli mitmete asjaolude koosesinemised. Seisundi kujunemisel osalevad mitmed immuunsüsteemi rakud (Langerhansi rakud, nuumrakud, T rakud, B rakud) ja nende rakkude poolt eritatud tsütokiinide tootmise muutused või defitsiidid. Kindlasti ei saa seda nahakonditsiooni selgitada lihtsustatud
74. Selgita, mis on farmakoni peatoime ja kaasuv toime? 75. Milliste verekomponentidega seotakse ravimid vereringes? Milline funktsioon on seotud vormil? 76. Selgita, mis on reflektoorne toime? 77. Mis on teratogeenne toime ? 78. Mis on agonist ja antagonist? Agonistiks nimetatakse endogeenset mediaatorit või ravimit, mis seondub retseptoriga ja kutsub esile retsetori aktiveerumisele omase toimeilmingu ehk vaste. Järelikult agonistina toimiva ravimi toime on sarnane endogeense mediaatori toimega. Antagonist on ravim, mis seondub retseptoriga, ise ta toimet ei avalda, kuid blokeerib retseptori ja ei võimalda agonistil (mediaatoril) sellega seonduda ja toimet avaldada. Järelikult antagonistina toimiva ravimi toime on vastupidine endogeense mediaatori poolt esilekutsustud toimele. Iga ravimi põhitoime sõltub teda seondavate retseptorite asukohast, nende funktsioonist ja ravimi kontsentratsioonist retseptoril. 79. Mis on sünergism? 80
à Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine. Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva kehatsooni liigutusi. Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla-),
keemilisi protsesse ja nende iseärasusi), biofüüsikaga (uurib füüsikaliste protsesside omapära elusas organismis nt närvisüst talitlus, erutuse levik piki närve, levik kudede vahel, erutuvad kord närvi- ja lihaskude), farmakoloogiaga (uurib ravimite e mürkide toimet organismis, ebaõiges annuses või vale manust viisiga on kõik ravimid toksilised; õigesti kasut aitavadmuuta talitlust või asendad puuduva aine, nt hormooni, mediaatori mõju) Kortikoliberiin (CRH) tekib hüpotalamuse stimuleerimisel kortisooli väljutamiseks AKTH adrenokortikotroopne hormoon neerupealistele jõudes hakkavad neerupealised tootma kortisooli, kui seda on liiga palju, produts CRH-d vähem. Hormooni üle- j alatalitlus annab infi selle funkts ja tallit kohta Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne, nt
liikudes genoomi uutesse lookustesse ja muudavad DNA hulka genoomis. Kasulikud uurijatele, et muuta DNA'd elusorganismis. Elemendid transposoonid, retrotransposoonid, DNA tr., plasmiidid, bakteriofaagi elemendid. Kromatiin Nukleiinhappe valkkompleks, nähtav interfaasis kui rakud ei jagune. Rakufaasis on jaotunud ühtlaselt üle kogu tuuma. Struktuur sarnane kõigil eukarüootidel. Kromatiin pakkimise käigus moodustab mitoosi ajal (metafaasis) nähtavaid kromosoome. Mediaatori funktsioon transkriptsiooni initsiatsioonil Mediaator on suur valkkompleks, mis funktsioneerib transkriptsiooni koaktivaatorina. Pol II initsiatsiooniks in vivo on vaja multivalkset mediaator-kompleksi, mis assotsieeruks mittefosforüülitud Polümeraas II C-terminusega, moodustades väga suure holoensüümi ning sisaldades ka enamuse generaalsetest transkriptsiooni faktoritest, toimides sillana ensüümi ja transkriptsioonifaktorite vahel. Ehk mediaator mõjutab
Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu. Postsünaptiline pidurdus tekib pidurdava mediaatori toimimisel postsünaptilisse membraani. tagasipidurdus e. renshaw pidurdus saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kõrvalharudelt, ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Ülepiiriline pidurdus: ei ole seotud pidurdavate sünapsitega, vaid tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse tagajärjel. Areneb kestev rakumembraani depolarisatsioon ja kujuneb nn püsiv erutuskolle, kus erutus on kaotanud oma leviva iseloomu ning
103 Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori 104 Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine
lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamiseks? Sünapsi ehitus? Mediaatori tagasihaare suurendamisel või inhibeerimisel, retseptorite blokeerimisel. Sünaps koosneb 2 neuronist, ühe lõppkohast (akson), teise alguskohast (dendriit), mille vahel on sünaptiline pilu. 6. Joonistage/kirjeldage atsetüülkoliini sünteesi ja lagunemise skeemi ehk metabolismi? AtsetüülCoA ja koliin koliini atsetüültransferaas -> Ach Atsetüülkoliin lõhustub esteraasiga atsetaadiks ja koliiniks 7. Atsetüülkoliin on mediaator ...
Adrenaliin (epinefriin) – neerupealiste säsi hormoon (toodetakse ainult neerupealistes), katehoolamiin. Dopamiin – imetajatel toimib neurotransmitterina (mediaator sünonüüm) Türoksiin – DOPA – dopamiin – noradrenaliin - adrenaliin 3.Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? a. α1 – postsünapsis, kõige rohkem arterites (veresoonte seintes, sooltes, emakas) b. α2 – presünapsis, kontrollib mediaatori vabanemist, asub silelihasrakkudel (peamiselt rahustitena) c. β1 – postsünapsis, peamiselt südames (kiirendamine südame tegevust) d. β2 – postsünapsis, peamiselt bronhides (laienemine) 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Alfa retseptorid asuvad peamiselt veresoonte seina lihaselises koes. Leidub ka sooltes, emakas. 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes?
reageerida välisärritajatele. Erutus - kaasneb ainevahetuse kiirenemine, soojusproduktsiooni suurenemine, bioelektriliste potentsiaalide muutumine rakkudes ja kudedes, rakumembraanide läbilaskvuse muutumine. 6. Pidurduse liigid 1. Pessimaalne pidurdus - tekib peale eelnevat erutust (parabioos) 2. Otsene pidurdus Postsünaptiline - tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel Presünaptiline - pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid. 7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg et erutus üldse tekiks, peab ärritaja olema piisavalt tugev. Mida tugevam on ärritaja, seda tugevama vastureakstiooni saame. 1. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse Voolu
Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. ÜL: piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis; on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel; närvirakkude kaitse kurnatuse eest. 27. PIDURDUSE LIIGID: 1.Pessimaalne pidurdus – tekib peale eelnevat erutust (parabioos) 2. Otsene pidurdus 3.Postsünaptiline – tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel 4.Presünaptiline – pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 28. ÄRRITUSE TUGEVUS JA TEMA MÕJUAEG: 1. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni 2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse
Eriti rohkesti neid hüpotaalamuses. (võivad erutust juhtida ja ka tekitada). Närviraku kehas transporditakse hormoon aksoni kaudu närvijätke lõpposasse ja sealt hormoon vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi transporti kutsutakse aksontranspordiks. Erutuse ülekanne NS-s. Sünapsi ehitus ja f-nid Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Erutuse ülekanne toimub sünapsis kas erilise aine mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse. Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptortega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise membraani erutus. Mediaator ei jää sünapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega erutusülekanne katkeb. Atsetüülkoliin (ACh). Atsetüülkoliiniesteraas(AChE)
a) Glükoos + ensüüm (oksüdeeritud vorm) glükoonhape + ensüüm (redutseeritud) b) Ensüüm (red.) + mediaator (ferrotseen, oks.) ensüüm (oks.) + mediaator (red.) c) Mediaator (red.) mediaator (oks.) + e - Pangem tähele, et ensüüm GOx ei suuda "tööle asuda" redutseeritud vormis, ta vajab taastumist. Antud juhul võimaldab seda mediaator, mis liidab "liigsed" elektronid (taastades ensüümi "töövõime"). Elektronide voog antakse aga mediaatori poolt elektroodile, mille abil see on voolutugevusena registreeritav. Järelikult: mida aktiivsemalt ensüüm glükoosi muundab, seda suurem on voolutugevuse muutus (peab aga arvestama käesolevat lihtsustust tegelikkuses toimib see teatud (teadlaste selgitatud) kontsentratsiooni jm tingimuste piirides). E M L E e- glükoos K GO T x
ülekandeni. Oluline aksonite/dendriitide kasvu ja sünapside mõjutaja. Adrenaliin ja noradrenaliin - sümpaatilise ns. mediaator Melatoniin on käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Melatoniin on ka tugev antioksüdant. Kasutatakse unehäirete ravis, 1993. a. on see toidulisandina müügil USA-s. Postsünaptilise potentsiaali pikkus oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust. Mediaatori eemaldamine on erinevate mediaatorite jaoks erinev, osad (nt ACh) hüdrolüüsitakse sünaptilises pilus, teised (nt serotoniin) seotakse taas presünaptilises rakus ja kasutatakse hiljem uuesti. 3. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad. Refleks on organismi vastus ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib org talitust. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. See on tee mille erutus läbib vastuvõtvalt
· Lülitab välja antud momendil mittevajalike elundite talitluse. · Kõrvaldatakse kasutuks muutunud ja mittesoovitavad reaktsioonid. · Kaitseb närvikeskusi üöemäärase pingutuse eest. · Kasutatakse ainevahetuse käigus vabanevat energiat. 6. Pidurduse liigid. · Pessimaalne pidurdus tekib peale eelnevat erutust (parabioos) · Otsene pidurdus: 1) Postsünaptiline tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel 2) Presünaptiline pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg. Latensi aeg aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nim sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastureaktsiooni.
Vahepeal on UCE (ülavoolu kontroll-elemendile) või muule regulatoorsele järjestusele seondunud aktivaator. Nüüd aktvaatori aktivatsioonidomään interakteerub mediaatoriga ja transkriptsioon võib alata. Mediaatorkompleks moodustab molekulaarse silla aktivatsioonidomäänide ja RNAPolII vahel. Mediaator mõjutab otseselt transkriptsiooni preinitsatsiooni kompleksi kokkupanekut. On leitud, et üks mediaatori alaühik võib funktsioneerida kui promootori hüperatsetüleerituse hoidja (hüperatsetülatsioon initseerib GTF'de seondumist TATA-boxile). Arvatakse, et mediaatori üksikud alaühikud interakteeruvad spetsiifiliste aktivatsioonidomäänidega. Seega indutseerivad mitmed aktivaatorid läbi mediaatorkompleksi ühelt promootorilt transkriptsiooni samaaegselt. 12. PolI ja PolIII-sõltuv transkriptsioon. Mille poolest need erinevad PolII-sõltuvast transkriptsioonist
ja tekib AP. Signaali ülekanne on vahetu. Infovahetuse kiirus! Keemilised, kus signaali ülekandmiseks vajatakse mediaatoreid (neurotransmittereid). Neurotransmitter sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas. Saabub erutus, AP depolariseerib presünaptilise membraani. Depolariseeritud presünaptilise membraani suurenenud permeaablus Ca+2 ioonide suhtes võimaldab ioonide sissetungi. Suurenenud rakusisene Ca+2 põhjustab mediaatori vabanemise sünaptilisse pilusse. Mediaator asub presünaptilises rakus sünaptilise vesiikulite sees ja vabastatakse sünaptilisse pilusse, kus see liigub postsünaptilise membraanini ja liitub seal olevate retseptoritega, seostub sellega, põhjustab AP tekke. Mediaator-retseptor kompleks suurendab postsünaptilise membraani /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 12
summatsioon ruumis – mitu ärritust korraga). Närviimpulsi ülekanne: -kui elektriline impulss (depolarisatsioonilaine) on levinud antud neuroni jätkete (nii aksonite kui dendriitide) otsteni, siis antakse ta edasi järgmisele rakule (teine neuron, lihaskiud, näärmerakk) kas elektrilise (harva) või (tavaliselt) keemilise sünapsi vahendusel. Keemilise sünapsi ehitus: a) presünaptiline membraan – I raku jätke laienenud ots, selles on vakuoolid ülekandeaine – mediaatori e. neurotransmitteriga (atsetüülkoliin, norepinefriin e. noradrenaliin, jne.); b) sünapsipilu – kitsas ruum kahe raku vahel; c) postsünaptiline membraan – II raku pinna osa, kus on keemilised retseptorid. Refleksikaar: Refleksikaar on närvisüsteemi konstruktiivne ühik – kogu NS tegevus baseerub refleksidel, millede anatoomiliseks aluseks on refleksikaared (täpsemalt refleksiringid – iga “käsu” järel saabub tagasi “raport” selle täitmise kohta).
funktsionaalse seisundi tingimustes. Isoleeritud juhtivuse seadus: närvi- ja lihaskiudu mööda liikuv erutus ei kandu naaberkiududele. Erutuse kahepoolse leviku seadus: närvi- ja lihaskoe mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas. Kõik või mitte midagi: mööda närvi ja lihaskiu membraani liikuva AP amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse suurusest. Erutav postsünaptiline potentsiaal kujutab endast postsünaptilise membraani lokaalset depolarisatsiooni mediaatori toimel. Pidurdavad postsünaptilised potentsiaalid kujutab endast närviraku membraani hüperpolarisatsiooni pidurdava mediaatoraine toimel. Erutuslaine leviku mehhanism tekivad lokaalsed tasakaalustusvoolud erutunud ja mitteerutunud alade vahel. Erutus levib järjest edasi, uutes erutuskolletes tekib membraani välispinna elektronegatiivsus ja nii saavad alguse uued tasakaalustusvoolud.
peenis Sigimiselundkond Võimaldab saada järglasi Naisel: rinnanäärmed, munasarjad, emakas, tupp Küsimused lk 71 1) Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe, täpsemalt koheva sidekoe hulka. 2) Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet. * Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse mediaatorit; * Pärast piisava hulga mediaatori difundeerumist teise raku retseptorile muutb sele raku seisund kas aktiivsest rahulolekusse või vastupidi. 3) Kui palju rakke on inmese peaajus? Inimese peaajus on 14 miljardit närvirakku. 4) Milleks on organismis vajalik epiteelkude? * Epiteelkoe ülesandeks on katta ja kaitsta kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning hoida organeid õigetes kohtades. * Ripsepiteel hingamisteedes puhustab õhku.
8. KUS ON SÜNAPSID? Sünapsid on põiekestes mediaatorid (nt atsetüülkoliin) 9. MEDIAATORID Atsetüülkoliin lihaste ja seedeekstrakti regulatsioon Dopamiin, serotiin rohkesti kesknärvisüsteemis, mõjutavad und, meeleolu, tähelepanuja õppimisvõimet. Mediaatorite sünteesihäired põhjustavad mitmeid haigusi (Parkinsoni tõbi) Valuvaigistite (morfiini) mõju seisneb selles, et nad asuvad mediaatori asemel ja impulss ei saa edasi kanduda. 10. Parkinsoni tõbi Kirjeldas esamalt K.Parkinson Tunnuseks käte värisemine Lisandub keha värin Liigutused aeglased ja kohmakad Algab alates 50. A Liigutamisvõime kaotus Emotsioonitu Degeneratiivne KNS haigus Tekivad ajus muutused Nõrgeneb rakkudevaheline signaaliülekanne
· Valuvaigistid toimivad põhimõttel, et blokeeritakse närviimpulsi teke. · Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. · Elektrililine sünaps (ca 20%) akson ja dendriit puutuvad vahetult kokku, impulsi ülekanne kiire, muutumatu. · Keemiline sünaps (ca 80%) impulss kantakse keemilise ülekandeaine mediaatori (virgatsaine, transmitter) abil teise rakku. ELUNDKONNAD · Ühistalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks. · Inimese elundkondadeks on katteelundkond (nahk), tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, ringeelundkond, erituselundkond, endokriin- ehk sisenõresüsteem, närvisüsteem ja meeleelundid, sigimiselundkond. · KATTEELUNDKOND · Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine
Sünaps edastab erutust närvirakkudest. Sünaps on elektriline või keemiline. Impulsi levik: Elektriline sünaps- närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule, kuna närvirakud on nii tihendalt seotud. Keemiline sünaps väikese sünaptilise pilu tõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks. Piisa hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva reteptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi , kuid aktiivses rakus impulssi edasi ei kanta. 6. Nägemismeel Meeleelundiks on silm mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optilise süsteemi moodustavad sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Optilisse süsteemi kuulub veel silmaava ehk pupill mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka.
haiguse? Näiteks vingugaasi (CO) mürgitus tekib CO suurest afiinsusest veres hemoglobiini suhtes. Tekkinud HbCO ehk karboksühemoglobiin on aga püsiv ühend, mis ei dissotseeru kergesti. Seetõttu ei saa Hb enam täita oma normaalset funktsiooni, st. siduda ja transportida hapnikku. Kudedes tekib hapniku puudus, mille suhtes kõige tundlikum on aju. Neuroparalüütilised mürkained aga blokeerivad kolinergilises sünapsis ensüümi, mille funktsioon on mediaatori atsetüülkoliini (Ach) lammutamine. Seetõttu jääb Ach sünapsisse alles, erutuse ülekanne ei katke, vaid toimub pidevalt. See põhjustab 2 tugeva süljevooluse, bronhide silelihaste krampliku kokkutõmbe jt. Kärbseseenes sisalduv muskariin stimuleerib parasümpaatilise
Transkriptsiooni- initsiatsiooni kompleksi moodustumine. 11. Mediaator PILT on suur valgukompleks, koosneb 20-30 subühikust. Mediaator on samuti väga sageli transkriptsiooni aktivaatorite sihtmärgiks: püüdes kinni Mediaatori, saab promootorile tuua ka RNA polümeraasi. Mediaator ongi vahelüli transkriptsiooni aktivaatorite ja RNA polümeraasi vahel. PolII - koosneb 12-st subühikust (Rpb1-12), millest suurimad on Rpb1 ja Rpb2. 12. PolI-sõltuv transkriptsioon: koos seonduvad UBF (upstream binding factor) ja SL1 (promoter selectivity factor). SL1 koosneb TBP-st ja kolmest TAF-ist. TIFIA (transcription intermediary factor) seondub SL1 ja Pol I-ga. Pol I seondub ka veel vähemalt kahe faktoriga TIFIC ja TFIIH.
närvirakkudelt. Sünapsiks nim. morfoloogilist struktuuri, kus toimub erutuse ülekanne närvikiu lõpmetelt lihasnäärme- või teistele närvirakkudele. Erutuse edasiandmine sünapsis toimub spetsiaalse keemilise vahendaja osavõtul mediaatorile (enamikus sünapsides on mediaatoriks atsetüülkoliin). Kui erutus jõuab närvirakuni lühikeste ajaintervallide järel korduvalt või tuleb mööda paljusid kiude korraga, võib selle tagajärjel aktiviseeruda suur hulk sünaptilisi plaate. Mediaatori eritumine kasvab ning postsünaptiline erutuspotentsiaal suureneb, kutsudes läviväärtuse saavutamisel närvirakus esile erutuse. Tekib närviraku erutuspotentsiaal ja erutus kandub refleksikaare ühelt neuronilt teisele. Pidurdus talitlusliku seisundi pärssumine või lakkamine. · Spets sünapsid, mis sisaldavad pidurdust esile kutsuvad mediaator ainet · Koe väsimusest tingitud pessimaalne pidurdus · Pidurdus pärast erutust: organismi kaitsefunktsioon, et
maalikunstis. Kasutusel on üheskoos lillad, helerohelised, roosad, laimikarva, ja hallid toonid. (Snyder 1985: 26) Vormid ja kompositsoonid on sarnased mujal Euroopas populaarsetega. Böömi kunst on nii prantsusepärane, kui ka italo-bütsantsilik, kuid esineb ka tugevaid böömilikke mõjusid. (Snyder 1985: 27) Kui Charles IV 1378. aastal suri, muutus kultuurielu drastiliselt, sest tema poeg, Wenceslaus IV pidi rohkem hakkama poliitilise mediaatori rolli täitma, kui arendada kunstielu. Lõuna Böömimaal aga arenes veel kunstnike tegevus. üks suurimaid selle aja kunstnikke oli anonüümne meister, kes tegi näiteks Saint Giles’i kiriku altarimaali Trebonis 1385-90 – justkui kaaaegne saksa ekspressionismi algus. kuid kõik pole siiski paatos ja meeleheide hilises Böömi kunstis – oli ka näiteid „Ilusast stiilist“ Madonnast ja lapsest (Snyder 1985: 30) – peetakse Parleri töökoja tööks
signaali liikumine ainult ühes suunas sünapsieelse raku aksoni terminalilt sünapsijärgse raku dendriidile. 25 Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Aksonid on ümbritsetud müeliinikihiga, mida toodavad neuronite ümber paiknevad rakud (Schwanni rakud). Need rakud on mitmekordselt keerdunud ümber neuronite ja moodustavad isoleeriva kihi. 26 Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Signaalaine e. mediaatori e. transmitteri toimimise põhimõtted: mediaatori interaktsioon retseptoriga, interaktsiooni ülekanne raku sisemusse (ioonkanalid, G-valgud, cAMP, IP3, DAG, Ca2+), raku funktsionaalse aktiivsuse muutumine. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Kui signaalmolekul (neurotransmitter, valguline hormoon) on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise
sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu. Tekke mehhanismilt on see vorm sarnane pessimaalsele, kuna ta on seotud aksoni lõppharude presünaptilise mambraani kestva depolarisatsiooniga, mis ei võimalda leviva aktsioonipotentsaali genereerimist antud piirkonnas. POSTSÜNAPTILINE PIDURDUS tekib pidurdava mediaatori N: gamma-amino- võihape toimimisel postsünaptilisse membraani. Pidurdavates sünapsites tekkinud mediaator difundeerub sünapsi pilusse ja hüperpolariseerib järgmises neuronis paikneva postsünaptilise membraani. Tulemuseks on postsünaptiline pidurdus, mis ajalisel ja ruumilisel summeerumisel võib veelgi tugevneda. RENSHAW PIDURDUS e tagasipidurdus on postsünaptilise pidurduse eriliigiks.
sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps – Närviimpulsi ülekanne ühelt närvirakult teisele. Moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Neuronid on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne toimub sünapsis mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Närviimpulss edasi kandudes ei vähene. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse (20-40 nm). Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptoritega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise membraani erutus. Mediaator ei jää sünapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega erutusülekanne katkeb
20.Millised on motoorsed lõpp-plaadid? Motoorne lõpp-plaat on närvikiu lõpmed, mis kinnituvad sarkolemmile, kuid ei sisene sarkolemmisse. Närviimpulsi saabumisel motoorsele lõpp-plaadile tekib keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb atsetüülkoliin. 21.Milline on libisevate filamentide mudel? Aktsiooni potentsiaalid liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ja motoorseks lõpp-plaadiks. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse. 22.Millised on motoorsed üksused ja lihaste kontraktsioonivormid? Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutaja lihases sisaldab üks motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakspealihas aga ca 750.
seovad DNA-d, tähistavad või aitavad initsiaatoril elemendile istuda). Mediaator on suur valkkompleks, mis koosneb ~30 alaühikust. Mediaator moodustab silla DNAle seondunud aktivaatori ja promootoril 3 istuva RNAPolII vahel. Lisaks sellele on leitud, et ühel mediaatori alaühikutest on histoonatsetülaasne aktiivsus ning see võib funktsioneerida kui promootori hüperatsetüleerituse hoidja. 21. PolI ja PolIII-sõltuv transkriptsioon. Mille poolest need erinevad PolII-sõltuvast transkriptsioonist. 4 Transkriptsiooni-regulaatorelemendid geenides, mida transkribeerivad RNA
Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine
Postganglionaarsetes sümpaatilistes närvilõpmetes ( v.a. sünaptilised postganglionaarsed kiud, mis varustavad higinäärmeid) vabaneb noradrenaliin, mis on neurotransmitteriks ja jaguneb ß- Aderenergilseks ja a-adrenergiliseks. Vastavalt on võimalik ka erutuse ülekannet blokeerida või imiteerida, sõltuvalt, kas need ained takistavadsümpaatilise või parasümpaatilise efekti esiletulekut-tegemist on adreno- või kolinoblokaatoritega(adreno- või kolinolüütiliste ainetega). Mediaatori blokaatorid on antagonistid ja sarnast efekti esilekutsuvad ained agonistid=mimeetikumid. Südame tööd reguleerivad sisesekretoorsed näärmed. Siesekretoorsed närmed reguleerivad elundiete talitust hormoonide vahendusel, mis sekreteeritakse otse vereringesse. Nende vahendusel kanduvad modulaatorid mööda keha elunditeni. Kindlale rakkude rühmale või elundlie saabub hormoonide toime tänu raku plasmamembraani hormoonretseptori spetsiifilisusele. Hormooni ja raku plasmamembraani
Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine
Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu. Postsünaptiline pidurdus tekib pidurdava mediaatori toimimisel postsünaptilisse membraani. - tagasipidurdus e. renshaw pidurdus saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kõrvalharudelt, ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Ülepiiriline pidurdus: ei ole seotud pidurdavate sünapsitega, vaid tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse tagajärjel. Areneb kestev rakumembraani depolarisatsioon ja kujuneb nn püsiv erutuskolle, kus erutus on kaotanud oma leviva
annaabi.ee 
