INIMENE (1)

• dendriit – närviraku lühem jätke, mis võtab teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse
  
• elund (organ) – mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismiosa
  
• elundkond – ühtset ülesannet täitev elundite süsteem
  
• epiteelkude – kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu
  
• erütrotsüüt (punalible, punaverelible) –hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk
  
• hulkrakne organism – organism, mis koosneb kahest või enamast rakust ( kalad , kahepaiksed, roomajad , linnud , imetajad , putukad)
  
• imetajad – loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga
  
• inimlased (hominiidid) – primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad , vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju . Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid.
  
• kollageen – sidekeo elastseid kiudusid moodustav valk
  
• kontraktsioon – lihaste kokkutõmbumine
  
• kude – sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogum koos rakuvaheainega
  
• kõhrkude – elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude
  
• leukotsüüt (valgelible) – eukarüootne rakk , mida leidub veres ja lümfis, tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine
  
• loomariik – päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega; jaotatakse traditsiooniliselt selgroogseteks ja -rootuteks
  
• luukude – jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure
  
• mandunud organid – evolutsioonis taandarenenud, funtsionaalselt tähtsuseta jäänukmoodustis
  
• mittesesoonne sigimine – kindlalt määratletud innaaja puudumine
  
• neuriit ( akson ) – närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele
  
• neuron – närvirakk; iseloomustavad pikad jätked
  
• närviimpulss – elektrokeemiline ahelreaktsioon , mille käigus lühikeseks ajaks muutub rakumembraani polarisatsioon; impulss kas ei teki üldse või on alati ühes neuronis ühesugune
  
• närvikude – kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada
  
• organism (elusolend, elusorganism) – elav terviklik rakuline süsteem
  
• primaadid (esikloomalised) – imetajate selts; poolahvilised ja ahvilised, viimaste hulgas inimlaadsete ülemsugukond, kuhu kuulub inimlaste sugukond (erinevad imetajatest selle poolest, mis on neil evolutsioonis taandarenenud).
  
• rakk – kõige väiksem organismi ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused
  
• rasvkude – sidekoe liik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud
  
• sidekude – hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi
  
• silelihaskude – ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a süda) ja mille kontraktsioon ei allu tahtele
  
• sünaps – koht, kus närviimpulss antakse edasi ühest rakust teise rakku
  
• trombotsüüdid ( vereliistakud ) – vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks
  
• veri – vedel sidekude, millel on transpordi-, toite- ja kaitsefunktsioon
  
• vöötlihaskude – kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele
  

Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson – pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest – neuroblastidest.

Inimese süstemaatiline kuuluvus

Riik: looma
Hõimkond: Keelikloomad
Klass: imetajad
Selts: primaadid
Sugukond: inimlased
Perekond: inimene
Liik: Homo sapiens e. Tark inimene

KOED

Inimese kehas on 4 põhikoeliini.

• epiteel e. kattekude
  
• sidekude
  
• närvikude
  
• lihaskude
  

KOED moodustavad ühesuguse ehituse ja talitusega rakud koos raku vaheainega.

Epiteel e. kattekude

Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, raku vaheainet on vähe.
Funktsioonid:
katab organismi välispinda, veresooni, seedekulglat jne.
kaitseb teisi kudesid välismõjude eest.
Näärme epiteel eritab nõret.

Lihaskude

Lihaskoe talitluses on kokkutõmbumine e. KONTRAKTSIOON.
Kokkutõmbumine toimub müofibrillide abil.

Lihaskoe liigid:

-sile lihaskude-käävjad rakud(müofibrillid)
Ühe tuumalised.(maos)ei allu meie tahtele.Kokkutõmbed aeglased.Tööd reguleerib vegetatiivne närvisüsteem.
-vöötlihaskude-ristpidi vöödiline, hulgi tuumne, lihaskiud .Alluvad meie tahtele, kokkutõmme on kiire, moodustab skeletilihased.
- südame lihaskude- ristpidi vöödilised ja hargnenud, ei allu tahtele, omane automatism.

Sidekude

Rohkesti raku vaheainet, milles paiknevad hajutatult sidekoerakud.
Sidekoe liigid: -kohev sidekude naha all.
-rasvkude
-kõhrkude kõrv,nina,luude otsad .
- kõõluste sidekude tugevdavad liigest
- luukude
- veri
Sidekoe ülesanded:
ühendab teisi kudesid omavahel
ühendab lihaseid luudega
kaitseb (veri ja rasvkude)
tugiülesanne.luu- ja kõhrkude.

Närvikude

Närvikoe moodustavad närvirakud.Närvirakk võtab vastu ärritusi, töötleb neid ning kannab edasi tekkinud erutusi või salvestab neid.
NÄRVIRAKK e. NEURON pikka jätket on üks tavaliselt e. neuriit e. AKSON lühikesed jätked on palju dendriidid.
Neuriiti mööda liiguvad närviimpulsid närvirakust eemale.
Dendriidid võtavad närviimpulsi vastu ja viivad neuronisse.
Elektriline sünaps
Keemiline sünaps.
Vanem
Membraanid puutuvad kokku
Impulss edastatakse kiiresti ja muutumatult, saadud signaali ei töödelda (võimaldab kiiresti reageerida).
nt kala tagakehalihas
Uuem
Sünaptiline pilu (ülekandeained)
Närviimpulsi ülekanne toimub mediaatori abil, mis võimaldab infot töödelda.
nt inimese meeleelundkonna talitlemine
Mille poolest erineb inimese aju teiste loomade ajust ?
Suurem ajumaht ja arenenud ajukoor .
SILELIHASKUDE
VÕÕTLIHASKUDE
Koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt.Kontraktsioon ei allu tahtele.
Koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Jaguneb kaheks: Skeleti-ja Südamelihased. Üks allub tahtele, teine mitte.
SKELETILIHAS
SÜDAMELIHAS
Suuremad. Kontarktsioon allub tahtele ja toimub kiiresti.
Väiksemad. Kontarktsioon ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani.