Loomade ökofüsioloogia - Küsimused vastused (0)

Loomade ökofüsioloogia 2. kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused
1. Miks on mäletsejatel loomadel sümbiontsed mikroorganismid , kui loomad söövad vähese toitainetesisaldusega toitu, näiteks valguvaene põhk?
Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid.
2. Ovovivipaaria?
Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks ( arusisalik , mõned haid , rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad.
3. Otsene kalorimeetria ?
Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel.
4. Semiokemikaalid?
Signaali kandev kemikaal, neid on erakordselt palju. Semiokemikaale kasutatakse:
– Kahjurite monitooringuks
– Masspüügil arvukuse vähendamiseks
– Paaritumise takistamiseks
– Lõksudes (atraktant koos insektitsiidiga)
– Kahjurite meelitamine kultuurtaimedest eemale
5. Neuroendokriinsüsteem?
Hormoonide sekretsiooni mõnedest endokriinsetest kudedest reguleeritakse neurohormoonide abil, mis produtseeritakse neurosekretoorsete rakkude abil.
6. Antiafrodisiaakum
Keemiline lõhnamärgis, mida kasutatakse nt isaste putukate poolt. Kopulatsiooni käigus märgistatakse sellega emane, et teisi isaseid eemale peletada. Vähendab spermakonkurentsi, säästab tulevase ema energiat (munemine jm), vähendab võõraste isaste “tühja tööd”.
7. Kaudne kalorimeetria
Et loomad saavad energiat orgaaniliste ainete oksüdeerimisel, siis mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset. Kuivõrd me ei mõõda otseselt soojusproduktsiooni , on tegemist kaudse kalorimeetriaga.
8. Hormooni ja mediaatori erinevus
Hormoonid satuvad vereringesse ja võivad avaldada toimet üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Mediaatorid toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni.
9. Koprofaagia
Koprofaagiat esineb näiteks mitmete mardikaliste ja kahetiivaliste juures. Koprofaagilised on ka jänesed ja närilised , kellel puudub hästiarenenud mäletsejate-sarnane seedesüsteem , et rohtu seedida. Saamaks toidust kätte rohkem aineid, söövad nad oma pehmed väljaheited uuesti sisse.
10. Gaasivahetuse üldprintsiip.
Gaasivahetus on hapniku ja CO2 vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Gaasivahetuse mehhanismi aluseks on gaaside difusioon kontsentratsioonigradiendi suunas. Hapniku kasutamise võimalused sõltuvad eelkõige hapniku kontsentratsioonist keskkonnas organismi vahetus läheduses.
11. Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised muutused. Feromoonide eritamiseks on loomadel spetsiaalsed näärmed , mis asuvad näiteks peas ja tiibadel, nende ainete vastuvõtmiseks on loomadel erilised retseptorid ehk sensillid.
12. Vivipaaria eelised võrreldes ovopaariaga
Kui loode kinnitub emase suguteede külge ja saab oma toitained ema vereringest, on tegemist vivipaariaga. Munevaid loomi nimetatakse ovopaarideks. 1. Vivipaarsete loomade embrüod on tõhusamalt kaitstud. 2. Ema on nö. kõndiv inkubaator, ei pea istuma pesal ja hauduma, saab hankida toitu.
13. Müoglobiin
Müoglobiin on rauda ja hapnikku siduv valk, mida leidub selgroogsete lihaskoes . See on hemoglobiini monomeer. Inimestel satub müoglobiini verre ainult peale lihasvigastust. Müoglobiin on lihaskoe peamine hapnikku kandev pigment . Kõrge müoglobiini kontsentratsioon lihasrakkudes võimaldab loomadel kauem hinge kinni hoida.
14. Hüdrostaatiline skelett Vedelik kannab kehas paiknevate ring- ja pikilihaste kontraktsioonide poolt tekitatud rõhu muutused ühtlaselt üle kogu looma keha.
vedelik+pehmed seinad ( vihmauss , kaheksajalg, meritäht )
vedelik+jäigad elemendid (ämblike jalad)
15. Prolaktiini funktsioon selgroogsetel
Prolaktiin on ajuripatsis sünteesitav peptiidhormoon, mis soodustab piimanäärmete kasvu raseduse ajal ja piima teket (laktatsiooni) pärast sünnitust. Prolaktiin takistab ovulatsiooni imetamise ajal.
16. Mis on ovipaaria?
Ovipaaria korral väljuvad ema kehast kas viljastamata või viljastatud, kuid valdavalt arenemata munad. Munadest kooruvad hiljem järglased.