10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
198 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katjushka85
Õppematerjali autor
vererõhule, südame frekventsile ega väljutusmahule, kuid vähendab erutuse või füüsilise koormuse toimet. Alprenolool jt partsiaalsed agonistid suurendavad frekventsi rahuolekus, kuid vähendavad seda füüsilise koormuse korral. Kõrvaltoimed: bronhospasm, bradükardia, südamepuudulikkus, hüpoglükeemia, koormustaluvuse langus, kurnatus, jäsemete jahedus, depressioon, unetus, halvad unenäod. β-adrenoblokaatorite kliiniline kasutamine: hüpertooniatõbi, südame rütmihäired, südamepuudulikkus, stenokardia ja müokardiinfarkt, ärevuse somaatilised nähud. Glaukoom, türeotoksikoos, migreeni profülaktika 27. Opiaadid ja opioidid Opiaadid – oopiumi alkaloidid morfiin ja kodeiin + poolsünteetilised derivaadid Opioidid – opioidretseptoriga seonduvad ained (agonistid, antagonistid jt) Opioidid on naturaalsed või (pool)sünteetilised ühendid, mis produtseerivad peamiselt morfiinilaadseid efekte
L kasvajavastased ja immuunmoduleerivad ained M skeleti-lihassüsteem N kesknärvisüsteem P parasiitide vastased ained R hingamissüsteem S meeleorganid V varia 15. Miks on oluline ravimite seerianumber? 16. Ravimite poolitamine/purustamine. Millele mõtled enne poolitamist/purustamist? Miks ravimeid poolitatakse/purustatakse? Mõtlen - ravimvorm; enamus pikatoimelisi tablette ei tohi. Poolitatakse lihtsamaks neelamiseks, annuse jagamiseks. 17. Kliiniline uuring (mõiste). Ravimite kasutamine inimesel või veterinaarravimite kasutamine loomal andmete kogumiseks ravimi toime, kõrvaltoime, imendumise, jaotumise, muutumise, väljutamise, efektiivsuse ja ohutuse kohta. 18. Miks tehakse (inim)uuringuid? Ohutus jne 19. Prekliinilised, kliinilised ja uuringud peale müügiluba. I, II, III faasi uuringud: patsiendirühmad, peamine eesmärk. Millise uuringufaasi järgselt väljastatakse müügiluba? I faas:
2018 esimene seminar 1 1. seminar 1. Milline Tartu Ülikoolis töötanud farmakoloog isoleeris kärbseseenest muskariini ja uuris tema toimet? a) R. Kobert b) R. Buchheim c) G. Kingisepp d) O. Schmiedeberg 2. Millega läks farmakoloogia ajalukku R.Buchheim? a) lõi farmakoloogia mõiste b) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia laboratooriumi c) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia ajakirja 3. Milline väited on õiged? Farmakoloogia on teadus, mis uurib ... a) ravimite toimet organismi normaalsetesse või patoloogiliselt muutunud elutalitlustesse b) organismi elutalitluse juhtimist keemiliste ainete abil c) ravimite tehnoloogiat d) keemiliste ühendite ja bioloogiliste süsteemide interaktsiooni 4. Farmakonide hulka ei kuulu ... a) keemilised ained b) loomsed ained c) toiduained d) taimsed ained 5. Eelravim on ... a) kliiniliselt aprobeerimata farmakon b) farmakon (ravim,
Üldfarmakoloogia kordamisküsimused 2021 Helve Kirm 1. Mida uurib farmakokineetika? teadus organismi toimest ravimile (imendumine, jaotumine, metabolism, eritumine). 2. Mida uurib farmakodünaamika? teadus ravimi toimest organismile. (kus, kuidas ja miks ravim avaldab toimet, ründepunktid ja toimemehhanismid, toime sõltuvus annusest ja toime kestvusest. 3. Mis on ravim? Ravim on iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haiguste ravimiseks, haigusseisundite kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks, elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks inimesel või loomal. 4. Mürk (mille poolest erinevad ravim ja mürk?) Aine, mille poolt esile kutsutud muutused on organismile kahjulikud, nimetatakse mürgiks. Kui muutused on soovitud, nimetatakse ravimiks. 5. Ravimite saamisallikad. ● Ravimtaimed- alkaloidid ja glükosiidid ● Loomset päritoluga
· Schmiedeberg eraldas esimesena punasest kärbseseenest muskariini ning näitas, et see mõjub südamele sarnaselt uitnärviärritusega · Schmiedeberg suundus Tartust pärast Prantsuse-Preisi sõda laiendatud Strasbourg'i ülikooli · Samal ajal lahkus Tartust Strasbourg'i teraapiaprofessor Bernhard Naunyn (1839-1925); aastal 1873 hakkas nende toimetamisel ilmuma Archiv für experimentelle Pathologie und Pharmakologie · Schmiedebergi hüütakse farmakoloogia isaks - tema õpilastest neljakümnest said professorid Farmakokineetika. Farmakodünaamika. Farmakokineetika uurib ravimite saatust organismis (nende imendumist, jaotumist, metabolismi, eritumist), aga farmakodünaamika ravimite mõju organismile (ravimite poolt põhjustatud efekte & mehhanisme, mille kaudu need tekivad). Biosaadavus verre jõudva ravimi suhteline hulk Kuidas ravimid kudedes liiguvad
FARMAKOKINEETIKA Farmakokineetika on farmakoloogia osa, mis uurib ravimi saatust organismis. Selle eesmärgiks on kirjeldada - imendumisprotsesse - jaotumisprotsesse - biotransformatsiooniprotsesse - ekskretsiooniprotsesse organismis tervikuna või selle osades. Ravimi farmakokineetilised omadused määravad tema - toime saabumise kiiruse - toime tugevuse - toime iseloomu - toime kestuse Seega sõltub farmakokineetilistest parameetritest - ravimiannuse suurus
*kusepõis-toonuse tõus *bronhid- toonuse tõus Kuidas toimivad otsese toimega kolinomimeetikumid ja kuidas kaudse toimega kolinomimeetikumid? Otsese toimega kolinomimeetikumid seostuvad postsünaptilisel membraanil M-kolinoretseptoriga (pilokarpiin, muskariin) Kaudse toimega kolinomimeetikumid mõjutavad vabanenud atsetüülkoliini lammutamist(neostigmiin, füsiostigmiin) Kolinomimeetikumide peamine kliiniline kasutamine? *oftalmoloogias *myasthenia gravis(lihasenõrkus, autoimmuunne haigus) *lihasrelaksantide toime lõpetamine *vastumürgina Kuidas jaotatakse kaudse toimega kolinomimeetikumid? Milles seisneb nende erinevus? Jaotatakse: *pöörduva toimega AK- esteraasi inhibiitorid: -neostigmiin, püridostigmiin -füsostigmiin *pöördumatu toimega AK- esteraasi inhibiitorid: -orgaanilised esteraasid: putukamürgid
1. Ravimi ja ravimpreparaadi mõisted. Ravim igasugune aine mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, raviks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Ravimpreparaat tootja originaalpakendis ravim, mis on valmistatud kasutamiseks ja turustamiseks Biofarmaatsia mõiste. Biofarmaatsia tekkis 1960-ndate alguses, ta täidab tühimikku kliinilise meditsiini ja farmaatsia vahel ning tekkis selleks et seletada arusaama, et ravimpreparaadi toime sõltub keemilisest struktuurist ja manustamisviisist. 2. Biofarmaatsia mõiste Biofarmaatsia teadus, mis seletab ravimi toime olemuse ja intensiivsuse sõltuvust inimesel ja loomal järgmistest teguritest: Toimeaine keemiline kuuluvus (alus, hape, kompleks jne.) Toimeaine füüsikalised omadused (kristallvorm, osakeste suurus, pinna omadused) Kasutatud abiained ja nende omadused Ravimvorm ja manustamisviis Ravimi valmistamise tehnoloogilised võt
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid