korrodeerumist). Suure hulga gaaside karterisse pääsemise korral surutakse õli sealt ebatiheduste kaudu välja. Karteri tuulutus Mootoritel on levinud sundtuulutus, mis omakorda jaguneb: Lahtine tuulutus Kinnine tuulutus Lahtise tuulutuse korral imetakse karterisse tunginud gaasid vahetult atmosfääri Kinnisel tuulutusel aga sisselasketorustikku, kus nad segunevad kütteseguga ja pärast põlemist lähevad välja koos heitgaasiga Mootori õlid ja nende liigitus Mineraalõlid Poolsünteetilised õlid Täissünteetilised õlid Õli viskoossus Õlivõime säilitada voolavus teatud temperatuuri juures Mootori õlide markeerimine SAE (tähistus) 10 SAE viskoossusklass märgitakse õlide W 40 voolavust, kuid ei ole seotud õli kvaliteediga API õli kvaliteet on ameerika
Termini ,,aroomteraapia" mõtles välja prantsuse keemik René- Maurice MauriceGattefossé. Gattefossé.Tema Temauuringud uuringudnäitasid, näitasid,etetpaljud paljudeeterlikud eeterlikud õlid õlid olid olid paremad paremad antiseptikumid antiseptikumid kui kui selsel ajal ajal kasutuses kasutuses olnud olnud sünteetilised sünteetilisedantiseptikumid. antiseptikumid.
lõhnaainete kasutamine inimese meeleolu või tervise mõjutamiseks. Seda peetakse üheks alternatiivmeditsiini meetodiks. 19. sajandil oli eeterlike õlide kasutamine arstiabis laialt levinud ning enne seda kasutati aromaatseid taimi terves maailmas näiteks usulistel ja ravivatel eesmärkidel Termini ,,aroomiteraapia" mõtles välja prantsuse keemik René-Maurice Gattefossé. MIS ON EETERLIKUD ÕLID ? Eeterlikud õlid on puhtad taimeessentsid, mida destileeritakse või pressitakse taimeosadest. Eeterlikud õlid ei ole õlid igapäeva tähenduses. Eeterlikud õlid on palju enam kui meeldivalt lõhnavad parfüümiõlid: paljudel neist on ka meditsiiniline toime. EETERLIKE ÕLIDE KASUTAMINE JAGATAKSE KOLME ERINEVASSE VALDKONDA: Kosmeetiline aroomiteraapia Meditsiiniline aroomitraapia Taastusravi Terapeutiline ehk tavaaroomiteraapia TAIMSETE EETERLIKE ÕLIDE
Viskoossuse mõõtmine toimub külmakäivituse simulaatoril (seade CCS). HTHS viskoossus - õli viskoossust mõõdetakse ekstreemsetes tingimustes ja temperatuuril 150 oC. Aastaringsed mootoriõlid tähistatakse W- tähega ja kahe numbriga. Sellised on enamik tänapäeval müüdavaid mootoriõlisid ehk neil on mitu viskoossusdiapasooni. Näide: SAE 10W40 10W - madalal temperatuuril käitub õli nagu talveõli SAE 10W 40 - kõrgel temperatuuril käitub õli nagu suveõli SAE 40 Enim kasutatavad õlid on: 5W30; 5W40; 10W40; 15W40. Täissünteetilised õlid 0W30; 0W40; 5W40. Erinevate õlide sobivust teatud välistemperatuuri vahemikus iseloomustab järgmine tabel: ( vt.Tabel 2) Mootoriõlide kvaliteedi klassifikatsioonid Mootoriõlisid ei liigitata keemilise koostise järgi, vaid liigituse aluseks on see, kuidas nad käituvad testimisel katsemootorites ( inglise k. "Performance" ). Kasutatakse nii sõidukimootoreid kui ka erilisi 1-silindrilisi katsemootoreid.
Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka lipiidid Lipiidide hulka kuulub palju mitmesuguseid molekule. Enamik neist on hüdrofoobsed e vett tõrjuvad ja vees nad ei lahustu. Lipiidid on küllalt lihtsad hüdroobsed või osaliselt hüdroobsed orgaanilised molekulid, tavaliselt koosnevad vesinikust, hapnikust ja süsinikust. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidi on rasvad, õlid ja vahad. Rasvad e lipiidid on suured molekulid, mis koosnevad glüsteroolist ja rasvhapetest. Erinevatel rasvadel on rasvhappejäägid erinevad, kuid glüsteroolimolekul on alati sama. Küllastunud rasvhapetes on süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed. Küllatunud rasvhapped esinevad peamiselt loomsetes rasvades. TAHKED EHK RASVAD Küllastumata rasvhapetes esineb üks või mitu kaksiksidet. Esinevad taimsetes rasvades.VEDELAD EHK ÕLID
Jms. JUUKSEHOOLDUSVAHENDID LIIGITATAKSE Juuksevärvid ja pleegitajad Lokivahendid ja fiksaatorid Juukseviimistlusvahendid Pesemis-ja puhastamisvahendid Taastusvahendid Ravivahendid Hooldusvahendite liigitus juuksetüübist lähtuvalt Normaalsed Rasvastele Segatüüpi habrastele Igapäevaseks kasutamiseks Putukamürgiga Ravitoimelised Keemiliselt töödeldud Kõõmavastased Pikkadele Kuivadele Pesemisvahendite koostis Vedelseep Etüülpiiritus Lõhnained Õlid Tsitruselised eeterlikud õlid Taimede ekstraktid Pantnool Vitmaiinid Proteiinid Aminohapped Lipiidid Lanoliin Glütseriin Lahjendajad Elulgaatorid LIIGITUS TOIME JÄRGI Pesevad Lokkimise eelsed Kõõmavastased Putukamürgiga Kaks ühes Värvieemaldajad Toonivad Ravitomelised Liigitus konsistentsi järgi Pesemisvahendid: Vedelad Puudrid Pulbrilised Tahked Kreemitaolised Mis on juuksevärv? Juuksevärv on toode, mis asendab juuksekarva loomuliku värvi tehislikuga. Värvi
Jagunevad päritolu järgi: · mineraalsed · orgaanilised · sünteetilised Jagunevad oleku järgi: · vedelad mootoriõlid, transmissiooniõlid, hüdrosüsteemiõlid, industriaalõlid, eriõlid ( turbiini-, kompressori-, trafo- jt.), metallide lõiketöötlus- ja karastusõlid · plastsed kulumisvastased, kaitsemäärded, trossimäärded, tihendusmäärded · tahked · gaasilised Vedelad määrdeained e. õlid Õlidele esitatavad nõuded: 1. peavad eraldama hõõrdepinnad õlikihiga et tekiks vedelikhõõrdumine (ka piirhõõrdumine), mis vähendab pindade kulumist ja sööbimist 2. peavad püsima mittetöötavate detailide pinnal kaitsmaks neid korrosiooni eest 3. peavad juhtima eemale hõõrdumisel tekkiva soojuse e. jahutama 4. peavad tihendama hõõrdepindu ( näit. silinder kolvirõngad) 5. peavad pesema hõõrdepindadelt kulumisjäägid ja need välja kandma
· peavad tihendama hõõrdepindu ( näit. silinder - kolvirõngad) · peavad pesema hõõrdepindadelt kulumisjäägid ja need välja kandma · peavad jõudu üle kandma ( näit. klappide hüdrotõukurid, roolivõimendi, kalluri tõstesilinder) · peavad säilitama oma omadused pikema aja vältel nii töös kui hoidmisel · olema ökonoomsed ja hinnalt kättesaadavad Päritolult põhiliselt mineraalõlid ( naftaõlid) ja sünteesõlid. Võivad olla ka taimsed ja loomsed õlid ( rapsiõli, kastoorõli, oliivõli, kalamaksaõli). Autotehnikas kasutatakse põhiliselt mootoriõlisid, transmissiooniõlisid ja hüdraulikaõlisid. Tänapäeva autotehnika puhul: · pikenevad pidevalt õlivahetusvälbad, · vähenevad õli kogused agregaatides, · tõuseb õli töötemperatuur tingituna agregaatide katmisest müra summutavate katetega. Seetõttu peavad kasutatavad õlid olema vastava kvaliteediga. Õlide füüsikalis-keemilised omadused 1
Lipiidid Kersti Kreek 103 SKA Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad - taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed rasvad Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on pealmiselt küllastumata rasvhappeid enamasti vedelas olekus(õlid) Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni;
LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Alkohol glütserool 3 rasvhappejääki Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.
monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu?
ning üksikute ühenditena (-karoteen, kantaksantiin, -apo-8´-karotenaal) Karotenoidide analüüs: eemaldatakse toiduainest rasv, leeliseline hüdrolüüs, kolonn- kromatograafia, HPLC, TLC Lipiidid toidus 1) lipiididerikka keskonna toidud (või, margariin jne) 2) vesikeskkonnas emulgeeritud toidud (supid, piim, koor, kastmed jne) 3) biopolümeersetes ehk maatrikstoitudes esinevad lipiidid (juust, jäätis, liha, kondiitritooted jne) Söödavad rasvad ja õlid: 1) Loomsed rasvad (veiserasv, searasv, hanerasv) 2) Mereõlid 3) Taimse päritoluga õlid (viljalihaõlid, seemneõlid) Oliivõli Külmpressimine ->neitsiõli, sellele järgneb kuumpressimine 40C juures. Neitsiõlis on sensoorsete omaduste ja vabade rasvhapete vaheline seos: 1) Extra virgin meeldiv aromaatne lõhn, vabade rasvhapete kogus mitte üle 1% (väljendatakse olehappele) 2) Fine virgin lõhn on nõrgem, vabade rasvhapete kogus mitte üle 1,5%
Eeterlike õlide tootmine Eeterlikke õlisid, mida tuntakse ka lenduvate õlidena, saadakse aromaatsetest taimedest, puudest ja rohttaimedest. Need õlid on kontsentraadid vastava taime toimeainetest. Iga aromaatne taim toodab talle omast eeterlikku õli, mis koguneb näärmetese või paunadesse taime kiududes ja arvatakse, et nende ülesandeks on soodustada tolmlemist, aidata taimel ellu jääda ja ära hoida röövloomade rünnakuid. Iga taimeliigi poolt toodetud õlil on inimese kehale ja meelele liigiomane mõju. Hämmastav on fakt, et aromaatse taime toimeained
Liipidide iseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad ()- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning
Populaarsemad eeterlikud õlid ja nende toimed Eeterlikud õlid on puhtad taimeessentsid, mida destileeritakse või pressitakse õitest, lehtedest, seemnetest, viljast, varrest, vaigust või puust. Eeterlikke õlisid kasutatakse alati lahjendatult. Kodus saab eeterlikke õlisid kasutada: massaaźi õlisegudes, inhalatsiooniks, õhuniisutajas, vannis, kompressina, spreina, vannisoolas, pesu loputusvees, lõhnalambis, saunas. Eeterlikud õlid: Apelsin- Lõõgastav, meeleolu tõstev, kaalu alandav ja leevendab stressi ja vähendab närvilisust. Sobib ka kõhu- ja menstruatsioonivalude leevendamiseks ning soodustab seedimist ja tõstab söögiisu. Piparmünt- Jahutav, hingamisteid avav, leevendab iiveldust, kõhupuhitust. Soodustab seedimist. Peavalu leevendav, närve rahustav, tõstab vererõhku. Ingver- Valuvaigistav, köhavastane, tõstab söögiisu, palavikuvastane, lahtistav ja toniseeriv,
Määrdeainete liigid Vedelad ehk õlid · Transmissioonõlid · Hüdroõlid · Kompressorõlid · Mootoriõlid · Juhikuõlid · Relvaõlid · Pindaktiivsed õlid · Pneumoõlid · Ketiõlid · Eriõlid Konsistentsed ehk määrded · Üldmäärded · Raudtee määrded · Kuumuskindlad määrded · Erimäärded · Külmumisvastased ühendid Tahked · Metallid (vask, nikkel, plii, tina, indium, kuld) · Grafiit · MoS2 · PTFE ehk teflon Gaasilised · Õhk
Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mitte lahustuvad/raskesti lahustuvad) Lihtlipiidid: Rasvad Õlid (glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett,
- Glükogeen ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadises pöördes.) · Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi. · Tärklist tõestatakse joodiga. · Glükoos, fruktoos, sahharoos ja tärklis on tähtis toitaine. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid tsüklilised ühendid - Kolesterool - Naiste ja meeste suguhormoonid - Vitamiin D · Lipiididel on kõrge keemistemperatuur ja madal põlemistemperatuur
90) Õlid ja rasvad Rauasulfiidid Taimsed saadused ja turvas Kivisöed Individuaalsed keemilised ühendid ja nende segud 4 4. ÕLID JA RASVAD Õlide ja rasvade isekuumenemine võib põhjustada isesüttimise, seega ka tulekahju. Õlid jaotuvad: (Talvar, 2009, lk. 90) Mineraalsed Taimsed Loomsed Taimsed õlid ( lina-, kanepi-, puuvilla jt. õlid) erinevad koostiselt mineraalõlidest. Nad kuuluvad rasvade klassi ja i ja kujutavad endast kõrgmolekulaarsete rasvhapete glütseriidide segu. Küllastamata karboksüülhapete (oleiin-, linool-, linoleen-)glütseriidid on vedelad. Nad on peaaegu kõikide taimsete õlide koostises. Nendes olevad küllastamata sidemed põhjustavadki teatud tingimustel isekuumenemise ning isesüttimise. (Talvar, 2009, lk. 90) Linaõli koostises on: (Talvar, 2009, lk. 91)
KAS SA TEAD, MILLINE ON SINU NAHATÜÜP? Nahahooldusvahendid Nahakreemid Näokreemid (öö-. Päeva- ja silmakreemid) Emulsioonkreemid Nahapiimad Geelid Näopuhastusvahendid (puhastuspiimad, näoveed) Koorijad Maskid Päevituskreemid (enne ja pärast päevitamist; isepäevituvad) Kosmeetikatoodete koostisained Küllastunud rasvhapped: steariin, palmitiin Küllastumata rasvhapped: linool- ja linoleenhape Taimsed õlid: jojoba-, avokaado-, saialilleõli- (rahustav ja põletikuvastane toime); porgandiõli (pehmendab ja kaitseb nahka kuivamise eest); oliivõli (pehmendab, niisutab, põletikuvastane): maisiõli (vitamiinid, antioksüdandid). Kosmeetikatoodete koostisained Loomsed õlid: kalamaksaõli (ravib rasust nahka ja aknet); platsentaõli (sisaldab aminohappeid, vitamiine, mineraale, aga Eestis ja Euroopas ei tohi kasutada): veelindude liigeserasv Sünteetilised õlid
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad:
millele on lisatud õli, rasva või nende segu ja milles sisalduva rasva üldkogus on üle 5 protsendi. § 2. Õli ja rasva ning neid sisaldava toidu koostisnõue eruukhappe sisalduse kohta Suurim lubatud eruukhappe sisaldus §-s 1 nimetatud toodetes on 5 protsenti rasvhapete üldkogusest. § 3. Analüüsimise meetod eruukhappe sisalduse kontrollimiseks (1) Eruukhappe sisaldus määratakse Eesti standardi EVS-EN ISO 5508:2000 „Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid. Rasvhapete metüülestrite gaasikromatograafiline analüüs (Animal and vegetable fats and oils – Analysis by gas chromatography of methyl esters of fatty acids)” kohaselt. (2) Lõikes 1 nimetatud standardi kohta annab teavet Põllumajandusministeerium. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 13. detsembril 2014. a. Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Rapsi%C3%B5li https://et.wikipedia.org/wiki/Rasvad https://www.riigiteataja.ee/akt/103122014010 http://sport
Palju kasut looduslike aineid, mis on sarnased nendega, mida organism ise toodab või omastab Põhilised lähteained on alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud 1. RASVA-JA ÕLITAOLISED AINED Vedelad, poolvedelad ja tahked Parafiinõli, mäevaha, vaseliin kasut nahka puhastavate kreemide koostises Kuna nad on suure hüdrofoobsusega, siis ei imbu nad hästi nahka Nahka imbuvad taimsed õlid ja klütserooli estrid Kuna looduslikud õlid sisaldavad küllastamata rasvahapetejääke, siis õhu käes nad rääsuvad ÕLID: oliivi-, pähkli-, palmi-, mandliõli ja kakaovõi kasut sp, et on hästi vitamiinirohked (nt nisuõli sisaldab rohkelt E ja K vitamiine) Kasutatakse kilpkonna õli (A, D ja K vitamiinid) Kasutatakse erinevaid vahasid estrite segud (mesilasvaha ; huulepulk, kreemid) Lanoliin saadakse lambavillarasvast
· SE - kuni 1979 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) · SF - kuni 1988 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) · SG - kuni 1993 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) Bensiinimootorite õlisid tähistab klassi nimes esimene täht S · SH - kuni 1996 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) · SJ - kuni 2001 a. toodetud mootoritele (kehtiv standard) · SL sobiv 2002 a. ja uuematele mootoritele (kehtiv standard) SH, SJ ja SL klassi õlid Nn. "kütust säästvad" mootoriõlid, mida märgitakse täiendavalt tähistega EC või EC II. Reeglina võib vanemates bensiinimootorites kasutada ka uuematele standarditele vastavaid õlisid. Erandiks on siiski 50-ndatel ja enne toodetud mootorid, mille jaoks moodsad õlid kindlasti ei sobi. Diisliõlide tähiseks on täht C · CC - harilikele diiselmootoritele alates 1961 a. (vananenud standard) · CD - teatud kindlatele vabalt hingavatele ja turbodiiselmootoritele alates 1955 a
11. Polüsahhariidid: · Glükogeen leidub loomaorganismis(nt. maksas, lihastes). · Tselluloos leidub taimedes, okaspuu puidus. · Tärklis leidub taimede, taimede energiavaru. · Kitiin kuulub seenerakkude kestakoostisse. 12. Süsivesikute ülesanded: · energeetiline, · struktuurne e. ehituslik, · varuaine, · transpordi, · kaitseline, · toiteline, ainevahetuslik. 13. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: · Lihtlipiidid õlid, vahad, rasvad. · Liitlipiidid fosfolipiid. · Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e. steroidid, kolesterool. 15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis. 16. Fosfolipiidide tähtsus: · Osalevad närvirakke isoleeriva kihi kujunemises.
2 Lihvpaberid 2 Granaatkattega lihvpaber 2 Alumiiniumoksiidkattega lihvpaber 2 Ränikabriidkattega lihvpaber 2 Vesilihvpaber 2 Klaaspaber 2 Karukeel 3 Terasvill 3 Lihvpaberi tähistus 3 Peitsid 3 Õlipeits 3 Vesipeits 3 Keemiline tumendamine 3 Sellakid, vahad ja õlid 4 Polituurid 4 Vahad 4 Õlid 4 Lakid 4 Kasutatud kirjandus 5 Ettevalmistus ja lihvimine Enamik mööblitükke ja tislerdisi tuleb ka peale kõige hoolikamat hööveldamist või kaapimist üle lihvida. Ärge kunagi enne viimistluskihi pealekandmist koonerdage ettevalmistustele kuluva ajaga.
ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud C, H, O. Monosahhariidid lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C. Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahharoos (glükoos, fruktoos), maltoos (2 glükoosi, linnasesuhkur), laktoos (glükoos, galaktoos). Polüsahhariidid glükoosi jäägid: tärklis, tselluloos, glükogeen (lihastes, maksas). Lihtlipiidid: rasvad, vahad, õlid, steroidid ei lahustu vees, lahustuvad eetris ja alkoholis. Rasvasid vajatakse energiaallikana, soojuse hoidmiseks. Liitlipiidid: fosfolipiidid (raku- või nahamembraanis), kolesterool takistab veresoonte lupjumist. Lipiidide ülesanded: ehituslik fosfolipiidid, kolesterool (rakumembraani ülesehitamiseks); varuained rasvad, õlid, vahad; ainevahetuslik vesi, süsihappegaas (rasvade lagundamine); kaitsev elundite ümber, kitseb mahajahtumise ja vähesel määral kiirguse eest;
insuliin] · biosünteetiline funktsioon [on lähteaineks teiste ühendite sünteesidk nt. desoksüriboos on DNA lähteaineks] Lipiidid · Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. (alkohol, glütserool ja 3 rasvhappejääki) · Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 1. Lihtlipiidid ehk naturaalrasvad · Taimsed rasvad taimsed õlid · Tahked rasvad loomsed rasvad · Vahad taimsed ja loomsed 2. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad · Loomadel on peamiselt küllastunud rasvhapped tahked rasvad 3. Vedelad rasvad ehk õlid · Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus. · Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks 4. Vahad · Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt
LIPIIDID õlid, vahad, rasvad jt. vees lahustumatud ained. 1. LIHTLIPIIDID rasvad, õlid Koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist Võivad tekitada diabeeti hüdrofoobne osa on rasvhape ja hüdrofiilne osa on glütserool, sest see on süsivesik ja lahustub vees Küllastunud rasvhapped Rasvad, tahked Neil puudub kaksikside Küllastumata rasvhapped Õlid, vedelad Neil on kaksikside Hüdrogeenimine- Kaksiksideme asendamine vesiniku aatomiga OSFOLIPIIDID 2. F Liitlipiidid
Õlide koostis ja liigitus Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, millede molekulmassid on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassidest märksa suuremad. Õlide põhikomponentideks on: · mitmesugused tsülkaanid ja nende isomeerid (40...82 %), · areenid ja nende isomeerid (15...40%) · alkaanid (0,l.... 6,5 % ) · mitmesugused hapniku-, väävli- ja lämmastikuühendid. Peale loetletud ühendite sisaldavad õlid veel süsivesinikke, mille molekulis on liitunud nii tsüklaanide kui ka areenide tuumad. Kütustega võrreldes on õlide struktuur keerukam ning üksikute süsivesinike eraldamine õlist ja nende tundmaõppimine väga keerukas. Mineraalõlisid liigitatakse kasutusalade järgi paljudesse eriliikidesse. Nad erinevad üksteisest mitte niivõrd põhikomponentide, kuivõrd puhastusastme ja mõne eriomadusi andva lisakomponendi sisalduse poolest. Põhiliigid on järgmised:
2,5%. Funktsioon: reguleerib või stabiliseerib toote happelisust/aluselisust; toimib emulgaatorina; on pindaktiivne aine. Trietanoolamiinstearaat Nahale ja juustele jäetavates toodetes võib selle aine maksimaalne sisaldus olla 2,5%. Funktsioon: puhastab nahka; toimib emulgaatorina; on pindaktiivne aine. 2.2 Lahustid 2.2.1 Vesi : AQUA Vesi on nahahooldustoodetes kõige laialdasemalt kasutatav lahusti. Vett leidub peaaegu kõigis kosmeetikumides, välja arvatud õlid ja lipiididerikkad salvid. Eriti tõhusalt suudab vesi lahustada soolasid, happeid, aluselisi aineid ja ka enamiku orgaanilistest ainetest. Vesi moodustab suure osa selliste toodete koostisest nagu näoveed ja toonikud, erinevad emulsioonid ja valdavas osas ka sampoonid. Eelmainitud toodetes on vette lahustatud väga erinevaid aineosi. Kui vee lahustina toimimise võime pole piisavalt tõhus, saab seda parandada lisades alkoholi või glütserooli.
.....................................6 1.4.5 Parabeen................................................................................................. 6 2. LOODUSKOSMEETIKA...............................................................................6 2.1Mahetoodetud nahahooldusvahendite säilitamissüsteem:.............................7 2.1.1 Pakend..................................................................................................... 7 2.1.2 Ürdid ja eeterlikud õlid............................................................................ 7 2.1.3 E-vitamiin ja taimsed õlid........................................................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................................8 ALLIKALOEND...............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS
.....................................6 1.4.5 Parabeen................................................................................................. 6 2. LOODUSKOSMEETIKA...............................................................................6 2.1Mahetoodetud nahahooldusvahendite säilitamissüsteem:.............................7 2.1.1 Pakend..................................................................................................... 7 2.1.2 Ürdid ja eeterlikud õlid............................................................................ 7 2.1.3 E-vitamiin ja taimsed õlid........................................................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................................8 ALLIKALOEND...............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS
Taimeõlid: · Saadakse õlitaimede seemnetest · Suure kalorsusega ja organismi poolt hästi omastatav · Kasutatakse toiduainetetööstuses, toiduvalmistamisel ja tehnilisteks vajadusteks (värnitsad, lakid, värvid) Toiduõlide liigitus: · Tooraine alusel · Töötlemisviisi alusel · Konsistentsi alusel · Omaduste järgi Toidurasvad : · Taimeõlid maitseõlid, erinevatest viljadest/seemnetest õlid · Tahked taimsed rasvad · Loomsed rasvad · Margariin Tootmise kaks põhiviisi: · Pressimise teel o Külmpressimine nagu õunamahla tehakse o Kuumpressimine seemned kuumutatakse enne pressimist rohkem õli · Ekstraheerimise teel õli töötlemine mitmesuguste rasvade lahustajate abil (bensiin, tsikloor-etüleen jt.) Töötlemisviisilt jaotatakse: Rafineerimata e
Tartu Kutsehariduskeskus MJK14 Referaat Populaarsemad eeterlikud õlid, nende kasutamine ja toimed Koostaja: Kristina Tamberg Tartu 2015 Sissejuhatus Eeterlikud õlid destilleeritakse, ekstraheeritakse, külmpressitakse või leotatakse taimede õitest, lehtedest, ürtidest, kasvudest, juurtest, vaigust, koorest, viljadest või seemnetest. Erinevalt rasvõlidest on eeterlikud õlid kerged, aromaatsed ning kergesti lenduvad. Eeterlikud õlid on nagu taime organismi hormoonid, mis reguleerivad taime elutegevust, vitamiinide ning ensüümide moodustumist, kannavad edasi toitaineid ja eemaldavad jääkaineid. Samuti hävitavad need taimele ohtlikke viiruseid, baktereid, parasiite ja seeni ning kaitsevad taimi liigse kuumuse ja veekaotuse eest. (www.balscand.ee ) Inimese organismis toimetab eeterlik õli sarnaselt taimedele. Eeterlikud õlid väljutavad
Rasvad Mõiste Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet:
ÕLID Diiselmootori Kinemaatiline viskoossus Määratakse 40oC juures. Diislikütuse leekpunkt peab ületama 55C. CFPP (cold filter plugging point). Väävlisisaldus sama mis bensiinil. ÕLID Õli peamiseks ülesandeks on mootori, käigukasti ja teiste mehhanismide määrimine selleks, et vähendada hõõrdumisest tingitud kulumist. Päritolult on kaasaegsed mootoriõlid põhiliselt sünteetilised või poolsünteetilised õlid (mineraalõli ja sünteetilise õli segud). Jõuülekandeõlisid kasutatakse käsitsi lülitatavates käigukastides, peaülekannetes, jaotuskastides jne Jõuülekandeõlid peavad tagama võimalikult väikese hammasratasülekannete kulumise ka suurte erikoormuste puhul. Jõuülekande Kinemaatiline viskoossus +100 C GL–1: Õli ei sisalda kõrgsurvelisandeid EP. Kasutatakse väikestel kiirustel töötavates ülekannetes kus madalad kiirused ja pinnasurved.
0g, rasva 25g. Säilitada +4...+15. 2. FELIX Voila 400g, 15,90 EEK Taimne õli 60%, vesi, lõss, keedusool 0,5%, emulgaatorid E471, sojaletsitiin, happesuse reg E330, lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, omega3, vitamiinid A, D, E. Energiasisaldus 2260 kJ/560 kcal, valke 1g, süsivesikuid 1g, rasvu 60g, transrasvhappeid 1g, kolestorooli 5mg, konservandivaba. 3. RAMA MultiVita 39% 500g 19,50 EEK Vesi, taimsed õlid 25%, petipiimapulber, tärklis, emulgaatorid, sool 0,3%, säilitusaine kaaliumsorbaat, happesuse regulaator E330, looduslähedane lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, vitamiinid A, D, E, B1, B2, B6, B9, B12 (20% päevasest vitamiinikogusest), omega3, omega6, transrasvhappeid 0,5 g, kolesterool 1mg, Na 0,12g. Energ toiteväärtus 1500 kJ/370 kcal, valke 0,2g, süsivesikuid 3g, rasvu 39g. 4. MUMUU Võideks, 400g 31,50 EEK
· biosünteetiline- lähteaine · bioregulatoorne- kuuluvad hormoonide koostisse Lipiidid- orgaanilised ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest Lihtlipiidid- neutraalrasvad(õlid, rasvad) vahad ( taimsed ja loomsed Liitlipiidid- glükolipiidid, fosfolipiidid ( rakumembraani koostises) Steroidid- hormoonid, vitamiinid, kolesteriid Lipiidide funktisoonid: · energeetiline · ehituslik-rakumembraan · varuaine- rasvkoes, seentes, õlid · kaitsefunktsioon- hoiab sooja · ainevahetuslik- ainevahetuselahusti- rasvlahustuvaid vitamiine lahustab Valgud- moodustuvad aminohappejääkidest. Valkude süntees toimub ribosoomides. Lihtvalgud- koosnevad aminohappejääkidest (muna) Liitvalgud- lisaks teised orgaanilised ained(kromosoom) Valgustruktuurid: 1) määrab ära valgu omadused 2) alfa heeliks beeta struktuur (juuksed, küüned) 3) moodustuvad valgu kokkukeerdumisel gloobuliks
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad: Vedelad rasvad -taimsed õlid ,Tahked rasvad- loomsed rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid
LIPIIDID 1. Mis on lipiidid? Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid ja fosfolipiidid. 2. Milline on lihtlipiidide ehitus? Millal nad on tahked, millal vedelad? Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhakkejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad
köömned. Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega. 1 portsjonis ( 1 keskmine viil on 38g): Energiasisaldus 356kJ/85kcal, Valgud 1,8g, Süsivesikud 18,1g millest suhkruid 1,3g, Rasvad 0,3g millest küllastunud rasvhappeid 0,0g, Kiudained 1,8g, Naatrium 0,2g 17.09.2013 - 475g 89 senti AS Leibur, Kadaka tee 76a, 12618 Tallinn, telefon 650 4777, www.leibur.ee Fazeri Kodusai Nisujahu, joogivesi, suhkur, pärm, keedusool (1,2%), margariin (taimsed õlid ja rasvad, joogivesi, emulgaatorid E471, E322) emulgaator E481 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat 1133kJ/271kcal, Valke 8,4g, Süsivesikuid52,1g millest suhkruid 3,7g, Rasvu 2,3g millest küllastunud rasvhappeid 0,5g, Kiudaineid 4,2g, Naatriumi 0,5g 14.09.2013 - 320g 69 senti Fazer Eesti AS, Kadaka tee 70d, 19087 Tallinn, Eesti, www.fazer.ee Jassi seemneleib Rukkikroovjahu, joogivesi, seemnesegu 26% (päevalille-,lina-ja seesamiseemned) nisujahu,
piirangud *Ressursside piiratus 2 1 4 Tooraine hankijad Konkurents Asenduskaubad *Mustsõstrad *Konkurendid *Sünteetilised siirupid *Pakendid *Nõudlus *Säilitusainetega ekstraktid *Pakendisildid *Väljumisbarjäärid *Teiste marjade ekstraktid *Tootmisseadmed *Püsikulud *Looduslikud õlid *Logistika *Kliendid 5 Kliendid/Ostjad *Ostjate mõjukus *Huvi ise toota *Ostjate suured kulud 1.Konkurents *Konkurendid konkurents kasvab võrdse suuruse ja võimalustega firmade arvu suurenedes.Meie konkurendiks on näiteks AS Rõngu mahl. *Nõudlus mida suurem on nõudlus, seda rohkem jätkub turgu erinevatele ettevõtetele ja konkurents
A-veregrupp · arenes elukooslustes, mis põhinesid põllumajandusel · täheldati esimest korda Idamaades ja Aasias · sealne inimene kasvatas teravilja ja tegles loomapidamisega · kõrge vastupanuvõime haiguste ja nakkuste suhtes · tulevad taimsete toitudega kõige paremini toime · sageli on mao happesus liiga madal, mis võib tekitada kroonilist mao limaskesta põletikku · sagedamini ainevahetushäite · b vitamiini puudus Toitumisnõuanded: · liharoodage vältimine (talub halvasti) · mageveekalad · taimetoit eriti oluline (peaaegu kõik puu- ja juurviljad sobivad) · teraviljatooteid talub hästi · ettevaatlik tomatitega (lektiin) · oad sobivad (palju valku) · maa-, kreeka-, sarapuupähklid; kõrvitsaseemned · sinep on väga sobilik · sojast ja riisist valmistatud kastmed ja pastad · äädikat ei soovitata · päevakübara- ja aaloetee sobib; ig...
· stabiilsus säilitamisel · võime kaitsta korrosiooni eest · võime moodustada veega emulsiooni ja vahutavus · mõju plastist ja kummist detailidele Koosnevad: toorõli (destillaat- või jääkõli) + lisandid. Kasutatakse ka kõrge viskoossusindeksiga sünteesvedelikke. Kinemaatiline viskoossus + 100 o C: 5... 65 mm2/s ( cSt ) Tihedus: 870...990 kg/m3 Jõuülekandeõlide klassifikatsioon SAE klassifikatsiooni alusel jaotatakse need õlid klassideks 75W, 80W, 85W, 90, 140 ja 250. Täht W tähendab, et õli viskoossus on määratud madalatel temperatuuridel aga ka + 100 oC juures peab nende õlide kinemaatiline viskoossus vastama teatud min. nõuetele. SAE 90, 140 ja 250 klassi õlidel on viskoossuse piirmäär määratud ainult +100oC juures. NB! Transmissiooniõlide SAE klassifikatsioon ei ole otse võrreldav mootoriõlide vastava klassifikatsiooniga ega ole selle jätkuks (vt. tabel).
imendumiseks. igemed, haavade Kevadväsimuse aeglane peletamiseks. paranemine. D Kala, muna, või, Luude ja hammaste Rahhiit ja luude maks. kasvuks, kaltsiumi hõrenemine. imendumiseks. E Taimsed õlid, Organismi Väheneb ajuripatsi pähklid, seemed. kaitsesüsteemis. hormoonide sekretsioon. K Rohelised Vajalik vere Hüübivushäired, taimeosad ja õlid. hüübumiseks. sinikad, verejooksud.
Rasvad ehk lipiidid Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid jagunevad omakorda: vedelad rasvad ehk õlid, tahked rasvad ehk loomsed rasvad ning vahad
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Reostustõrjevahendite nappus tingib reostuse jõudmise rannikule, kust selle likvideerimine on
Vähemalt kahest komponendist ( alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Bioloogiliselt tähtsamaid: Rasvad, fosfolipiidid, steroidid RASVAD Suured molekulid, rasvad ei ole polümeerid, kuna nad ei ole kokku pandud monomeeridest. On pandud kokku erinevatest väiksematest osakestest: glütserool ja rasvhapetest. Rasvhapped erineva pikkusega. RASVHAPPED Küllastumata milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis toatemp, on vedelad ehk õlid. NT oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Küllastunud kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Leidub loomsetes rasvades, mis toatemp on tahked. Ilma rasvadeta inimene elada ei saa, sest inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet, mida leidub rapsi- ja sojaõlis. Seega on need kaks rasvhapet asendamatud toidus. Trans-rasvhapped liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. FOSFOLIPIIDID
Renessanssi perioodi, kasutasid parfüüme peamiselt jõukad inimesed ,et varjata keha lõhnu, mis tulenesid harvaesineva pesemise tõttu. Isegi praegu, jääb Prantsusmaa Euroopa keskuseks parfüümi projekteerimise ja kaubandusega. 2.Parfüümide koostisained ja nende kasutamine Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid)segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumidelõhnastamiseks. Eeterlikud õlid on hüdrofoobsed vedelikud, mille hulka kuulub hulk taimedes esinevaid lõhnaaineid, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8-15 süsiniku aatomit: ...C8...C15... Taimedes esinevad eeterlikud õlid teatud ühendite komplektina väga väikestes kogustes, andes taimele iseloomuliku lõhna. *Hüdrofoobsus · puudub vastasmõju veega · ei märgu ega lahustu vees · ei saa moodustada vesiniksidemeid · lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
