Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Materjaliõpetus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Tartu Kutsehariduskeskus
Auto- ja masinaremondi osakond
MATERJALIÕPETUS
Õpimapp
Tartu 2015

SISUKORD



SISUKORD 2
1.MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID 4
Omadused 4
Mustad metallid 4
Sulamid 4
Korrosioon 4
Korrosioonitõrje 5
2.POLÜMEERMATERJALID 6
Liigitus 6
Märgistus 6
Omadused 6
Jäätmekäitlus 6
3.KÜTUSED 7
Liigitus 7
Kütustele esitatavad nõuded 7
Kütuste omadused 7
Kütuste hoiustamine 7
Ohud kütuse kasutamisel 7
4.MÄÄRDEAINED 8
Liigitus 8
Määrdeainetele esitatavad nõuded 8
Omadused 8
Määrdeainete hoiustamine 8
Jäätmekäitlus 9
5.HOOLDUSMATERJALID 9
Liigitus 9
Omadused 9
6. ABRASIIV JA GRAFIITMATERJALID 10
Liigitus 10
Märgistus 10
Omadused 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11
  • MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID


    Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks ja kergsulamiteks. 7 Värviliste metallide maagid sisaldavad tavaliselt mitut metalli. 16

    Omadused

    Metalle saab liigitada füüsikaliste, keemiliste, mehaaniliste, magnetiliste ning tehnoloogiliste omaduste järgi.21
    Füüsikalistest omadustest on olulisemad värvus, tihedus, sulamistemperatuur, elektrijuhtivus . Keemilised omadused iseloomustavad metalli reageerimist kokkupuutumisel hapniku, soolade, hapete, aluste jt keemiliselt aktiivsete ainetega. Mehaaniliste omaduste hulka kuuluvad kõvadus, tugevus, elastsus ja plastsus. Tehnoloogilised omadused määravad metallide töödeldavuse. Metallide magnetiliste omaduste
  • Vasakule Paremale
    Materjaliõpetus #1 Materjaliõpetus #2 Materjaliõpetus #3 Materjaliõpetus #4 Materjaliõpetus #5 Materjaliõpetus #6 Materjaliõpetus #7 Materjaliõpetus #8 Materjaliõpetus #9 Materjaliõpetus #10 Materjaliõpetus #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kipzukcene Õppematerjali autor
    Metallide, polümeermaterjalide, kütuste, määrdeainete, hooldusmaterjalide, abrasiiv ja grafiitmaterjalide omadused ja liigitused

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    17
    docx

    Materjaliõpetus

    paakunud mustuse piduri ning siduri detailidelt jm metallpindadelt. Ei jäta jääke. Tuntumad hooldusmaterjalide firmad Firmaid on päris palju, aga iga inimene kuulsis midagi sellidest firmadest: CRC, Liqui Moly, Motip, Kent, K and N, JR, Würth, Bardahl, Pennzoil, Motul, Kleen Flo. 16 Kasutatud kirjandus Urve, M. (2009). Materjaliõpetus. Tallinn. Konspekt vihikust 17

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    77
    ppt

    Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud,

    Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, 17.10.12 [email protected] 1 Materjalid Metallid Materjalid, aine ehitus Materjalid,fotoaparaat Metallid Metallide omadused Teraste liigitus otstarbe järgi, markeering Metallide omadusi Metallide üldisi omadusi 8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist ­ boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel Alumiinium Alumiinium on väg

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    88
    pdf

    Materjaliõpetus

    Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    88
    pdf

    Materjaliõpetus

    Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

    Materjaliõpe
    thumbnail
    8
    doc

    Mustad ja värvilised metallid

    Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID Tartu 2006 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Jagunemine..............................................................................................................................3 Mustad metallid.......................................................................................................................3 Malm...................................................................................................................................3 Teras....................................................................................................................................4 Värvilised metallid...........................................................................

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    12
    docx

    Metallide erinevad liigitused

    METALLIDE ERINEVAD LIIGITUSED Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messing.......................................

    Tehnomaterjalid
    thumbnail
    14
    docx

    Mustad metallid

    Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Jagunemine 3 Mustad metallid 3 Malm 4 Teras 5 Kasutatud materjalid 6 1 2 Sissejuhatus Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalliaatomi väliskihi elektronid (valentselektronid) ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. Jagunemine

    Üldine keemia
    thumbnail
    10
    docx

    Materjalid Autoehituses

    Sissejuhatus Autotootjad ning autodisainerid püüavad alatasa vähendada autode mõju keskkonnale. Üks võimalus on muuta autosid järjest kütusesäästlikemaks, sest kütusetarbimise vähenemisega muutub ka CO2 emissioon väiksemaks. Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui service kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad. Kaasaegsed materjalid, nagu näiteks plastmassid, annavad au

    Materjaliõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun