Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, - sarnased materjalid

plast, keraamika, plasti, plastid, alumiinium, lide, steem, gaas, ises, diislik, sulamid, lisand, nafta, tehnokeraamika, etaan, grease, diiselk, elda, sinik, korrosioonikindlus, meerid, leen, soojus, viskoossus, hendite, plastne, termoplastid, kide, ttev, parafiini, tsetaaniarv, deldavus, jahutusvedelik, ksid, rtus, elektrijuhtivus, otstarbe
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33

Materjaliõpe
59 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

............................ 5 1.1.2. Materjalide omadused .................................................................................................................. 6 1.2. Metalsed materjalid ........................................................................................................................... 14 1.2.1. Rauasüsinikusulamid ................................................................................................................. 14 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid .............................................................................................. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid......................................

334 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

1) Mehaaniline – deformatsioon koormuste mõjul – jäikus, tugevus jm 2) Elektriline – elekrtijuhtivus, elektrivälja mõju 3) Termiline – soojusmahtuvus ja –juhtivus 4) Magnetiline – magnetvälja mõju 5) Optiline – elektromagnetväljakiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldusvõime 6) Keemiline – keemiline aktiivsus 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) Metallid 2) Keraamika 3) Polümeerid 4) Komposiidid – 2 või enamat materjali koos 5) Kõrgtehnoloogilised materjalid – pooljuhid, biomaterjalid, targad, nanotehnoloogilised materjalid 12. Metalsete materjalide üldiseloomustus. * koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu) ja ka mittemetallist (C, N, O) * aatomite korrapärane paigutus * tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad * head elekri- ja soojusjuhid; * valgusele läbipaistmatud; * poleeritud pind on läikiv ;

Keemia ja materjaliõpetus
147 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Keemia ja materjaliõpetus

kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). *Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. *Fe3O4- magnetilised omadused. 13. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Plastid ja kummid. *Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). *Suur molekulaarstruktuur, ahelad, C-skelett (PE, nailon, PVC, PC, PS, silikoonkummi). *Omadused: Madal tihedus; Mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad tahked materjalid; Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad; Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad; Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel

Keemia ja materjaliõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid
450 allalaadimist
thumbnail
72
pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

 Mehaaniline- deformatsioon koormuste mõjul- jäikus, tugevus jm.  Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju.  Termiline- soojusmahtuvus ja –juhtivus  Magnetiline- magnetvälja mõju  Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldumisvõime.  Keemiline- keemiline koostis. 10. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) metallid 2) keraamika 3) polümeerid 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos 5) kõrgtehnoloogilised materjalid- pooljuhid, biomaterjalid, targad materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 11. Metalsete materjalide üldiseloomustus.  Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O).Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus.  Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad; head elektrijuhid

Keemia ja materjaliõpetus
42 allalaadimist
thumbnail
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

*Omadused: Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). *Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. *Fe3O4- magnetilised omadused. 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus Plastid ja kummid. *Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). *Suur molekulaarstruktuur, ahelad, C-skelett(PE, nailon, PVC, PC, PS, silikoonkummi). *Omadused: Madal tihedus; Mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad tahked materjalid; Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad; Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad; Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel; Madal elektrijuhtivus, Mittemagnetilised. 15

Keemia ja materjaliõpetus
108 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

HBO Boorhape -boraat HAsO Arseenhape -arsenaat Gaas ­ aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur ­ aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside omadused: · Kokkusurutavus ja paisuvus, · Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju ja ühtib selle ruumalaga (mis sõltub temperatuurist ja rõhust). Ideaalne gaas ­ kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid. Gaaside olekuparameetrid: · Rõhk (p) · Ruumala (V) · Temperatuur (T) · Aine hulk (n) Gaaside põhiseadused: · Boyle-Mariotte'i seadus ­ konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV=const. P/P=V/V (isoterm) · Gay-Lussac'i seadus ­ konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses

Keemia ja materjaliõpetus
214 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega

vabalt liikuda. läbipaistmatud. Molekulide vahelised jõud on väikesed. n Fe3O4- magnetilised omadused. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist n Plastid ja kummid. muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). n Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). n Keemilised omadused, on seotud aine koostise n Suur molekulaarstruktuur, ahelad, C-skelett. PE, nailon, PVC, PC, PS, muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). silikoonkummi.

Keemia ja materjaliõpetus
116 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Keemia kordamisküsimused

valatavad ja vormitavad; Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad; Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel; Madal elektrijuhtivus, Mittemagnetilised. 14. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. 1) peab hoidma CO2, mis on rõhu all; 2) olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitavalt taaskasutatav; 3) suhteliselt tugev 4) odav; 5) optiliselt läbipaistev; 6) toodetav erinevates värvitoonides. Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester). 15. Komposiitide mõiste, näited. Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. Looduslikud- puit, luud; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga). Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. CFRP- süsinikfiibritega tugevdatud (armeeritud) polümeer. Tugevam ja

Keemia ja materjaliõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Materjalide keemia

Valmistatakse ka tehisteemante mitte väga kõrge temperatuuri juures, kuid see eest väga kõrge rõhu all, kui vedelat süsinikku jahutada kõrgel rõhul. Tähtis on aeg, sest muidu võib grafiit tagasi tekkida. Nende tootmine tegi võimalikuks boornitriidi(BN) tootmise, samasuguses seades ja samadel tingimustel saadakse peaaegu sama kõva kui teemant(enam kui 9,7). Erinevate meetotidetga saadatakse ka räninitriidi Si3N4, näiteks paagutamisel saadakse väga tugev keraamika ning kasutatakse musta ja värviliste metallide töötlemiseks. Alumiiniumnitriid(AlN) on perspektiivne keraamiline materjal mikroelektroonikas, nanotehnoloogias jne. Pindade puhastamiseks kasutatakse veel mineraalset rabu, teraskuule, poleerimiseks kasutatakse CeO, TiO2, Krokus punast, Krokus rohelist. Süsinikterastes sisaldub peale Fe ja C kuni 0,5% Si, kuni 1% Mn. Mitte rohkem kui 0,05% S (kuumrabedus), 0,05% P (külmrabedus).

Materjalide keemia
24 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Metallide tehnoloogia kontrolltöö kordamiseks

Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: -madalam töötlemistemperatuur kui metal- lidel ja keraamikal, seega madalm energia- kulu, -nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), -viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, -hea töödeldavus, -korrosioonikindlus, -hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus) Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 6 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu.

Materjalitehnika
37 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Materjaliõpetus

Vasesulamid Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3 . Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. 4 Alumiiniumisulamid Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660oC ja tihedus 2700 kg/m3 Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva elektrit ning soojust hästi juhtiv. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumisulameid. Sulamite saamiseks lisatakse alumiiniumile kas vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit võimangaani. Magneesiumisulamid Magneesiumisulamid on kasutatavatest metallidest kõige kergemad. Magneesiumi tihedus on 1740 kg/m³ ja sulamistemperatuur 650ºC. Magneesiumit keemilise aktiivsuse tõttu masinaehituses puhtal kujul ei kasutata

Materjaliõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
252
doc

Rakendusmehaanika

reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, 9 ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosioonikindlamad on keraamika ja plastid. Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Kulumine on kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused.

Materjaliõpetus
142 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33

179 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

teha, ilmastiku suhtes võrdlemisi vastupidav, oht on happevihmad ja samblad. Paekivi kasutatakse tsemendi toorainena. Marmor - Puhas ning selgelt kristalliline lubjakivi, skulptuuri valmistamisel, dekoratiivkivi, kallis. Sellele sarnane on dolomiit(CaCO3*MgCO3). Liivakivi ­ mõnedes teistes maades ehituskivi. Savi ­ Graniidi jt raudkivimite murenemisel. Päevakivi ja vilk murenevad peeneteraliseks saviks. Savi on plastiline ning tähtis keraamika, tsemendi tootmise ja savimördi lähteainena. Pärast põletamist savi alati kas punane või kollane, sest Fe läheb üle Fe(III)ks. (sise)Ehituses kasutatakse sideainena peamiselt savimördina (savi+liiv+vesi). Liiv ja kruus ­ Raudkivide murenemise saadused, liiv ­ kvartsist ja päevakivist, kruus ­ jämedama liiva ja kivikeste segu. Liiva vajalik mörtide(liiv+vesi) valmistamisel, et siduda ehituskivid üksteisega. Kruus on oluline betooni tootmisel. Killustik-

Materjalide keemia
8 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

sätestab eurostandard EN10027. Sulamistemperatuur Ts - 1660 °C Kasutusalade järgi on teraste margitähiste Tõmbetugevus Rm - Puhas Ti 200…300 põhilised sümbolid: N/mm2,sulamid 1200 N/mm2 S – ehitusteras, Korrosioonikindlus - suurepärane P – surveotstarbeline teras, 19. Alumiinium, kasutusala L – torujuhtmeteras, E – masinaehitusteras, Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, B – betooniteras (sarrusteras), kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses Y – eelpingestatav betooniteras (sarrusteras), ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist – R – relsiteras,

Materjaliõpetus
179 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

- faasidiagramm ( faasidiagramm komponentide piiramatu või piiratud lahustuvuse korral, sulamite korral,mille komponendid teineteises ei lahustu, keemilisi ühendeid moodustavate komponentide korral, komponentide polümorfismi korral, seos faasidiagrammi ja sulamite omaduste vahel ) RAAMAT LK 34. - metallide ja sulamite füüsikalised ja mehaanilised omadused; Füüsikalised omadused. Tihedus- kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Sulamistemp- Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula-mistemperatuur ületab raua oma, s.o

Materjaliõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused

mitu hüdroksiidi, kus metalli o­a on erinev, siis näidatakse sulgudes ära metalli o­a nt ferrum(II)oksiid Fe(OH)2. Oksiidid: Nimetused tuletatakse elemendi nimetusest ja sõnast oksiid. Muutuv o­a näidatakse sulgudes või kasutatakse arvulist eesliidet nt FeO raud(II) oksiid. Rühma O­O sisaldavad oksiidid on peroksiidid. Soolad: Nimetused moodustatakse katiooni ja aniooni nimetustest. Erinev o­a näidatakse sulgudes. Valemites eelnevad katioonid anioonidele. Nt KNO3 kaaliumnitraat. 20. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 21. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaasi isel. Ideaalne gaas. 22. Parameetrid: P, T, V, n. 23

Keemia ja materjaliõpetus
416 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011

käsiraamatute või Interneri otsingumootorite abil. 4) NOMENKLATUURSED NIMETUSED: standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt, nt FeO, raud(II)oksiid. 3. 1)Kolloidsete süsteemide klassifikatsioon. Näiteid nende kasutamisest, tekkimisest ja esinemisest nii loodus- kui tehiskeskkonnas ning mõjust insenerirajatistele ja ehitistele. Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne suspensioon tus- vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint kesk- seebivaht kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid

Keemia ja materjaliõpetus
242 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Materjaliteadus

Tekib ülitugev malm, mis on ka piisavalt plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam. Kasutatakse näiteks mootorite klappide, pumpade korpuste, hammasrataste jm valmistamiseks. 7.1.3 Muud raua sulamid Peale terase ja malmi kasutatakse ka teisi sulameid, kus raud on enamuskomponent. Näiteks Fe ja Ni sulamid (permalloidid) on magnetmaterjalid. Fe, Al ja Si sulamid (alsiferid) on suure takistusega, kasutatakse küttelementide valmistamiseks. 10. Vask ja alumiinium, nende sulamid. Puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid samal ajal väga pehme ja plastiline (tõmbetugevus 220 MPa). Puhast vaske saab elektrolüüsi teel. Väga hästi külmalt töödeldav ja korrosioonikindel. Puhtal kujul kasutamist takistabki pehmus. Termilise töötlemisega mehaanilisi omadusi ei saa parandada. Seda saab teha külmtöötlemisega ja lisandite sisseviimisega (sulamid). Sulamitest on tähtsaim valgevask ehk messing. Tavaline koostis on 70% Cu ja 30% Zn

Materjaliteaduse üldalused
107 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad. Parkettkivide mõõdud: pikkus 150... 250mm, laius 120...150mm ja kõrgus 100...160mm. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam- vähem täisnurksed.. Mõõdud on neil enam-vähem samad, mis parkett-kividel. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). 14. Keraamika tootmine- etapid ja eriliigid Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või loobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral

Ehitusmaterjalid
594 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

Gr ja malm muutub plastilisemaks. Sellist malmi nimetatakse tempermalmiks. Sobib hästi sepistamiseks. Kui sulametalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, sadeneb C välja kerajate moodustistena Gn (struktuurilt sarnane tempermalmile). Tekib ülitugev malm, mis on ka piisavalt plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam. Kasutatakse näiteks mootorite klappide, pumpade korpuste, hammasrataste jm valmistamiseks. 9. Vask ja alumiinium, nende sulamid (7.2, 7.3) Puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid samal ajal väga pehme ja plastiline (tõmbetugevus 220 MPa). Puhast vaske saab elektrolüüsi teel. Väga hästi külmalt töödeldav ja korrosioonikindel. Puhtal kujul kasutamist takistabki pehmus. Termilise töötlemisega mehaanilisi omadusi ei saa parandada. Seda saab teha külmtöötlemisega ja lisandite sisseviimisega (sulamid). Sulamitest on tähtsaim valgevask ehk messing

Materjaliõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Tehnokeraamika referaat

sõnast materia, mis tähendabki ainet. Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju materjale ka ise ­ selliste omadustega, nagu ühe või teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad materjalid ­ tehnomaterjalid ­ ongi enamikus niisugused materjalid. Masinates ja aparaatides, mistahes tehnoseadmetes ja -riistades on peamised materjalid metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid. Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt kasutatakse näiteks vähemalt 400 sorti terast ja malmi, samapalju värvilismetallide sulameid, üle 200 liigi plaste, 50 keraamilise materjali liiki jne. 2. Tehnokeraamika ajalugu Sõna ,,keraamika" on tuletatud Kreeka keelsest sõnast ,,keramikos", mis tähendab kivinõud. See on seotud vanema Indo-Euroopa sõnaga ,,põletama". Tehnokeraamika algab 1930

Tehnomaterjalid
65 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº. TEP-plaate on Eestis kasutatud seinte ja katuslagede soojustamiseks. Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud. Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena. Vahtplastplaadid: Poorne materjal, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teiskordsel soojendamisel 100.120 kraadini gaas paisub, ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilib. Kasutatakse sooja ja heliisolatsiooniks. Orgaanilised puistematerjalid Tselluvill: saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide (boori ühendid) lisamisel. Tselluvill on raskelt süttiv materjal, tihedus 40 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,037- 0,041 W/m.Cº. Seda paigaldatakse puhuriga mööda voolikuid, sobib raskesti ligipääsetavates kohtades (madalad pööningud). Võib pritsida ka vertikaalsetele

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Keemia eksam 2011

Ideaalne gaas ­ mudelgaas, milles kõik osakesed mono-osakestena, täielikult kokkusurutav. Aurud ­ gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune. Gaaside seadused ­ matemaatilised suhted gaaside temperatuuril rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Sublimatsioon ­ kõiki gaase ja aure on võimalik viia rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Kriitiline temp- temp. millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk -

Keemia ja materjaliõpetus
204 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Tehnomaterjalid II KT

jahutamises, mis toimub tavaliselt õhus. Selline madalnoolutus sobib tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust, mis ei vähene kuumenemise käigus. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. 3 põhilist noolutusviisi: Madalnoolutus (kuni 200 C tööriistad). Kesknoolutus (300...400C)vedrud, puidulõikeriistad. Kõrgnoolutus (450...650 oC) konstruktsioonidetailid, masinaosad(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) 4. Plastid: struktuur (näited mõlema struktuuriga plasti kohta). Liigitus temperatuurile reageerimise ja kasutusotstarbe järgi. Plastide kasutamise eelised ja puudused. Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad.

Tehnomaterjalid
135 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Töödeldakse vastavalt vajadusele.Astmete kõrgus on 120, 140 või 150mm, laius 300-420mm ja pikkus 800-1600mm. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. - Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist.Äärekivi peab olema väga tugev (survetugevus vähemalt 100 N/mm2), kulumiskindel ja külmakindel (vähemalt 100 tsüklit). Aarekividel on töödeldud pealispind ja esipind. 18. KERAAMIKA TOORMATERJAL JA TOOTMINE. Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savitooteid. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb savi hoolikalt läbi segada, vormida temast vajalik toode, see kuivatada ja põletada, mõned tooted veel glasuuritakse. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud.

Ehitusmaterjalid
190 allalaadimist
thumbnail
30
docx

TEHNOMATERJALIDE EKSAM

omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditse-mentiidi segu – perliit. Kasutamine: Valgest malmist valatakse tooteid, millelt nõutakse suurt kulumiskindlust, näiteks valtsid, vagunirattad. Enamik valgest malmist valandeid lõõmutatakse tempermalmiks. Hallmalmist valmistatakse tööpinke, mootoriplokke, sest hallmalm summutab lööke ja on isemääriv. 10. Alumiinium ja tema sulamid - Põhiliselt saadakse Al boksiidist. Boksiidist Al saamise tootmisprotsess seisneb Al-oksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis (Na 3 AlFe) lahustunud Al-oksiidi elektrolüüsis. Sel teel saadud Al puhtus on 99,5...99,8%, mille põhilisteks lisanditeks on Fe, Si, Mn. Suurema puhtusega Al (kuni 99,9% Al) saadakse sula Al rafineerimise teel. Al: hea korrosioonikindlus, väike tihedus. Puhas

tehnomaterjalid
48 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Nimetu

c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude korral: a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. Vesilahus - lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Tähtsamad omadused: pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värv lahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need

Keemia ja materjaliõpetus
419 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Materjaliõpetus

· kõrge kütteväärtus. Peamisteks puudusteks transpordivahendites kasutamisel on: · tankimisseadmete keerukus ning tankimise ebamugavus · toitesüsteemi osade suur mass · kergesti lenduv ning plahvatusohtlik · väikese tihedusega Gaaskütuseid on kolm põhiliiki: · generaatorigaas; · surugaas; · vedelgaas. Generaatorigaas Generaatorigaas toodetakse masina peal olevas gaasigeneraatoris puidu- või turbatükkidest. Kütust kuumutatakse 400°C juures ja sellest eraldub gaas. Selle gaasi põhikomponentideks on süsinikoksiid (CO) ja vesinik (H2). CO oktaaniarv on 100. Generaatorigaasi saab kasutada ottomootori kütusena. Tänapäeval enam kasutust eriti ei leia, kuna gaasigeneraator on suure kaaluga ja võtab palju ruumi. Samuti tuleb kaasas vedada kütust, kuna 10% niiskusesisaldusega puiduklotse ei ole võimalik tanklatest osta. Tülikas on samuti generaatori täitmine. Eelis on sellel kütusel see, et puiduklotse on kasutuseks lihtne toota oma metsas

Auto õpetus
71 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

Tihedus 3 3 Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass kg/m . Plastidel on tihedus 1000 - 2000 kg/m , 3 keraamikal 1500 - 2500 kg/m , enamkasutatavatel metallidel piires 1700 - 22000 3 kg/m . Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille 3 tihedus on alla 5000 kg/m (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), 3 raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10000 kg/m (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 3 000 kg/m ). Tabel 1. Metallide tihedus Metall Tihedus Alumiinium 2700 Tsink 7140

Metalliõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused

Sellist malmi nimetatakse tempermalmiks. Sobib hästi sepistamiseks Kui sulametalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, sadeneb C välja kerajate moodustistena Gn (struktuurilt sarnane tempermalmile). Tekib ülitugev malm, mis on ka piassava plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam. Kasutatakse näiteks mootorite klappide, pumpade korpuste, hammasrataste jm valmistamiseks. 9. Vask ja alumiinium, nende sulamid (7.2, 7.3), antud joon 7-6 7.2 Vask ja tema sulamid Puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid samal ajal väga pehme ja plastiline (tõmbetugevus 220 MPa). Puhast vaske saab elektrolüüsi teel. Väga hästi külmalt töödeldav ja korrosioonikindel. Puhtal kujul kasutamist takistabki pehmus. Termilise töötlemisega mehaanilisi omadusi ei saa parandada. Seda saab teha külmtöötlemisega ja lisandite sisseviimisega (sulamid).

Materjaliteaduse üldalused
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun