Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud,". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kütus, keraamika, plasti, plastid, määrde, alumiinium, kütused, termo, gaas, bensiin, diislikütus, sulamid, määrded, määre, lisand, nafta, õlid, tehnokeraamika, etaan, grease, korrosioonikindlus, määrdeained, soojus, viskoossus, pidurivedelik, plastne, polümeerid, termoplastid, otstarbe, elektrijuhtivus, gost, termoreaktiivid, kasutatavaPõltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33
....................................................................................................... 7 Polümeermaterjalid.................................................................................................... 8 Kütused.................................................................................................................... 10 Kütuste liigid.......................................................................................................... 10 Looduslikud kütused........................................................................................... 10 Tehiskütused....................................................................................................... 10 Kütuste koostis...................................................................................................... 10 Nafta koostis...................................................................................................... 10 Nafta töötlemise viisid...
3 Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metallide ning nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tõttu metallid purunevad kas osaliselt või täielikult.1 4 Korrosioonitõrje Metalle on võimalik korrosiooni eest kaitsta metalsete ja mittemetalsete katetega. Metalsed katted on näiteks tsink, kroom, raud jt, mittemetalsed katted on värvid, fosfaadid, plastid, lakid jt. 1 5 2. POLÜMEERMATERJALID Liigitus Polümeere liigitatakse looduslikeks kui ka sünteetilisteks materjalideks. 17 Looduslikud polümeerid on näiteks DNA, puit, valk, vill, siid, merevaik, tselluloos jpm.17 Sünteetilised polümeerid on näiteks erinevad plastid, kile, polükloropeen7, PVC jpm.8 Märgistus Nr 1 PET; PETE (polüetüleenkile) on kõige laiemalt
Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: -madalam töötlemistemperatuur kui metal- lidel ja keraamikal, seega madalm energia- kulu, -nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), -viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, -hea töödeldavus, -korrosioonikindlus, -hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus) Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 6 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu.
Tihedus 3 3 Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass kg/m . Plastidel on tihedus 1000 - 2000 kg/m , 3 keraamikal 1500 - 2500 kg/m , enamkasutatavatel metallidel piires 1700 - 22000 3 kg/m . Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille 3 tihedus on alla 5000 kg/m (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), 3 raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10000 kg/m (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 3 000 kg/m ). Tabel 1. Metallide tihedus Metall Tihedus Alumiinium 2700 Tsink 7140
Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. 23) Malmide margitähised GOST, DIN , EN järgi. 24) Alumiinium ja tema deformeeritavad sulamid. Kasutamine. Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan
sätestab eurostandard EN10027. Sulamistemperatuur Ts - 1660 °C Kasutusalade järgi on teraste margitähiste Tõmbetugevus Rm - Puhas Ti 200…300 põhilised sümbolid: N/mm2,sulamid 1200 N/mm2 S – ehitusteras, Korrosioonikindlus - suurepärane P – surveotstarbeline teras, 19. Alumiinium, kasutusala L – torujuhtmeteras, E – masinaehitusteras, Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, B – betooniteras (sarrusteras), kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses Y – eelpingestatav betooniteras (sarrusteras), ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist – R – relsiteras,
(tüüpiline teraste puhul), pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R- ja M-skaala (plastid). Tähistuseks on HR. Vickers - Võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Materjali pind peab selle meetodi korral olema poleeritud. Tüüpiline kasutusala - õhukesed materjalid, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased, kõvasulamid, keraamika. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136 kraadi ja jõuga 1...100 kgf. Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil ning seejärel kasutatakse Vickersi valemit, et arvutada kõvadust. Tähistuseks on HV. 2. Metallide ja sulamite struktuur Metallide põhilised kristallivõred, neid iseloomustavad parameetrid, polümorfism, isomorfism. Kõige levinuma kristallivõre tüübid:
............................ 5 1.1.2. Materjalide omadused .................................................................................................................. 6 1.2. Metalsed materjalid ........................................................................................................................... 14 1.2.1. Rauasüsinikusulamid ................................................................................................................. 14 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid .............................................................................................. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid......................................
5. Polümeerid, polümeeridest valmistatavad tooted. Liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid (polymers) on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB! Kõik plastid on polümeerid, aga kõik polümeerid ei pruugi ollaplastid (kummid, liimid, pinnakattematerjalid) Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada) Kiud Elastomeerid (kummid) Liimid (adhesiivid) Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist)
omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditse-mentiidi segu – perliit. Kasutamine: Valgest malmist valatakse tooteid, millelt nõutakse suurt kulumiskindlust, näiteks valtsid, vagunirattad. Enamik valgest malmist valandeid lõõmutatakse tempermalmiks. Hallmalmist valmistatakse tööpinke, mootoriplokke, sest hallmalm summutab lööke ja on isemääriv. 10. Alumiinium ja tema sulamid - Põhiliselt saadakse Al boksiidist. Boksiidist Al saamise tootmisprotsess seisneb Al-oksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis (Na 3 AlFe) lahustunud Al-oksiidi elektrolüüsis. Sel teel saadud Al puhtus on 99,5...99,8%, mille põhilisteks lisanditeks on Fe, Si, Mn. Suurema puhtusega Al (kuni 99,9% Al) saadakse sula Al rafineerimise teel. Al: hea korrosioonikindlus, väike tihedus. Puhas
10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. Metalli aatomi ehitus. Kristallivõred. Allotroopia, polümorfism, isomorfism. Kristallvõred:primitiivsed(aatom asub võreelemendi sõlmpunktis),ruumkeskend(K8), tahkkesendatud(K12), põhitahkkesendatud.Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Polümorfism ehk mitmekujulisus on
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
Kütuste teke, omadused. Tahked kütused ja gaaskütused 1. Mis on kütus ja mis eesmärgil teda kasutatakse? Mis tingimusi peavad kütuseks kasutatavad ained täitma? Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. 2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil
Täidised: MoS2, talk, vilk, polümeerid jm. Tahkestite omadused (vt. tabel TTÜ 9. osa). Nõuded plastsetele määretele: 1. ei tohi kergesti vedelduda ( iseloomustab tilketäpp) 2. peavad olema koostiselt ühtlased (ei tohi olla lahustumata tahkeid tükke v. vedelat õli) 3. peavad olema töötingimustele vastava konsistentsiga. Kui määre liiga paks, siis ta liigub kanaleis halvasti ja kui liiga vedel võib hõõrdesõlmest välja voolata. Määrde paksust iseloomustab penetratsiooniarv. 4. Peavad olema mehhaaniliselt, keemiliselt ja kolloidselt stabiilsed. 5. Peavad kaitsma detaile korrosiooni eest. 6. Ei tohi lahustuda vees Mehaanilised omadused: · Konsistents s.o. määrde pehmus. Määratakse spetsiaalse riistaga ( konsistomeeter ) tingühikutes. NLGI klassid määratakse + 25 oC juures NLGI National Lubricating Grease Institute (USA) NLGI 000 .. 00 (veniv õli, poolvedel) kasut.
Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude tsentrites paiknevad aatomid. Neid iseloomustab erinev aatomite arv võres ja võre serva pikkus ehk aatomite vaheline kaugus
vedelikega (elektrolüütidega). Vask ja allumiinium ei sobi kokku kui elekter neist läbi käib. Allumiinium läheb valgeks pulbriks. Elektrokeemiline korrosioon – redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleva elektrolüüdid. Kuidas korrosiooni vältida? • Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. • Metalsed katted on : Tsink, Kroom, Tina, vask • Mittemetalsed katted on : Värvid, Plastid, Fosfaadid, Kaitsemäärded KÜTUSED Kütuseid on : • Tahked • Vedelad • Gaasilised Mootoribensiini tihedust mõõdetakse +15C juures. Sama Diisliga Detonatsioonikindlus iseloomustab kütuse omadust põleda kloppimiseta ja temast sõltub mootori kasutegur ning erivõimsus. Euroopa Liidus on standardbensiinid oktaaniarvuga (RON) 91, 95 või 98. Vähesel määral turustatakse ka mootoribensiini oktaanarvuga 102
jahutamises, mis toimub tavaliselt õhus. Selline madalnoolutus sobib tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust, mis ei vähene kuumenemise käigus. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. 3 põhilist noolutusviisi: Madalnoolutus (kuni 200 C tööriistad). Kesknoolutus (300...400C)vedrud, puidulõikeriistad. Kõrgnoolutus (450...650 oC) konstruktsioonidetailid, masinaosad(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) 4. Plastid: struktuur (näited mõlema struktuuriga plasti kohta). Liigitus temperatuurile reageerimise ja kasutusotstarbe järgi. Plastide kasutamise eelised ja puudused. Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad.
kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. 49. Pronkside liigitus. Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. 50. Mille sulamid on messingid ja kus neid kasutatakse? Messingid on vase sulamid. Juveelitooted ja dekoratiivtööd. Kõrgplastne, nt.mürsukestade valmistamiseks. Hästi lõiketöödeldav. 51. Mis on tombak, pooltombak? Tombak on vase ja tsingi sulam. Pooltombak - messing, mis sisaldab 15…20 % tsinki. 52. Alumiinium ja alumiiniumisulamid. Nende liigitus? Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist – boksiidist. Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus(60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades.
sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugevamat ehitusmaterjali. 1980 algas nende uus võidukäik, hakati looma väga olulisi komposiite, nagu klaaskiuga tugevdatud vaigud. Ja ka süsinikkiuga tugevdatud vaigud
26. Berülliumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 27. Millega on seotud alumiiniumi ja titaani suur korrosioonikindlus? 28. Mis on silumiinid? Kus neid kasutatakse? 29. Mis on duralumiinium ja kus teda kasutatakse? 30. Mis on monelmetall ja missugused omadused muudavad tema kasutamise merevees väga sobivaks? 31. Nimeta vähemalt 2 titaanisulamite eripära. Kus kasutatakse titaanisulameid? 32. Plii rahvapärane nimetus, omadused ja kasutamine. 33. Mis on plastid? Plastide põhikomponendid. 34. Komposiitmaterjalide struktuur, liigitus, omadused. 35. Laevanduses kasutatavate kütuste tooraine ja liigitus. 36. Mis on tihedus, kuidas ta sõltub temperatuurist ja millist infot ta annab kütuse kohta? 37. Mida iseloomustab kütuse viskoossus ja kuidas seda määratakse? 38. Mis on leekpunkt? Millist infot ta annab? 39. Mis on hangumistemperatuur, mis põhjustab kütuse hangumist? 40. Millised lisandid kütuses põhjustavad korrosiooni? 41
- faasidiagramm ( faasidiagramm komponentide piiramatu või piiratud lahustuvuse korral, sulamite korral,mille komponendid teineteises ei lahustu, keemilisi ühendeid moodustavate komponentide korral, komponentide polümorfismi korral, seos faasidiagrammi ja sulamite omaduste vahel ) RAAMAT LK 34. - metallide ja sulamite füüsikalised ja mehaanilised omadused; Füüsikalised omadused. Tihedus- kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Sulamistemp- Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula-mistemperatuur ületab raua oma, s.o
teha, ilmastiku suhtes võrdlemisi vastupidav, oht on happevihmad ja samblad. Paekivi kasutatakse tsemendi toorainena. Marmor - Puhas ning selgelt kristalliline lubjakivi, skulptuuri valmistamisel, dekoratiivkivi, kallis. Sellele sarnane on dolomiit(CaCO3*MgCO3). Liivakivi mõnedes teistes maades ehituskivi. Savi Graniidi jt raudkivimite murenemisel. Päevakivi ja vilk murenevad peeneteraliseks saviks. Savi on plastiline ning tähtis keraamika, tsemendi tootmise ja savimördi lähteainena. Pärast põletamist savi alati kas punane või kollane, sest Fe läheb üle Fe(III)ks. (sise)Ehituses kasutatakse sideainena peamiselt savimördina (savi+liiv+vesi). Liiv ja kruus Raudkivide murenemise saadused, liiv kvartsist ja päevakivist, kruus jämedama liiva ja kivikeste segu. Liiva vajalik mörtide(liiv+vesi) valmistamisel, et siduda ehituskivid üksteisega. Kruus on oluline betooni tootmisel. Killustik-
Vaseniklisulamid (Cu-Ni) – on suurepärase korrosioonikindlusega ja heade elektriliste omadustega. Vaseniklisulam Ni-sisaldusega 25% on tuntud mündimetallina. Tähistus Vase ja vasesulamite margitähistus põhineb ISO-l, nummerdussüsteem aga Eurostandardil (EN-l), mille järgi kasutatakse kahte tähist: - margitähist (määrab keemilise koostise), - tunnusnumbrit (materjali margi numbertähis). Mittemetalsed materjalid – polümeerid, plastid, plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalid Polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass jääb vahemikku 1.000-2.000.000 g/mol). Liitumispolümerisatsioon- polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Polükondensatsioon- kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil ahela mõlemas otsas, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul või happe molekul, seega ei ole tema monomeer identne lähteaine molekuliga.
paljude tehnomaterjalide põhikomponent. Samas neist mõlemaist valmistatakse ka ehteid. Ni on hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes. 4 Niklisulamid Alumiinium (Al) Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Sulamistemperatuur 660 ºC Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida Väga hea korrosioonikindlus kasutatakse kütteelementides. Hõbevalge metall, hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peamised kasutusalad Lege
Puuduseks on suur joonpaisumistegur. Puudub külmhapruse nähtus, mistõttu saab kasutada kuni - 163C. Madalam tõmbetugevus, nt. puhtal Al 50 N/mm2, kuid termotöödeldud Zn-Mg-Cu legeeritud sulamitel kuni 700 N/mm2. Väike elastsus, kõrge plastsus. Väsimustugevus problemaatiline. Hea löökkoormustel, kuna neelab löögienergiat. 4. Alumiiniumsulamite tardlahuste tüübid kahte tüüpi, kus lisaaine aatom on paiknenud alumiinium aatomi vahele ja teine- lisaaatom on paiknenud võrgustikku. 5. Alumiiniumsulamite liigitus Alumiiniumsulameid liigitatakse , lähtudes töödeldavuselt ja termotöötlusest. Alumiiniumit võib legeerida paljude elementidega, andes rida kasulikke konstruktsioonimaterjale. Puhas Al ja pulberjal sulamid: deformeerit. (vanand. ja mittevanand) ja valussulamid (vandand. ja mittevanand.) Alumiiniumi deformeeritavad sulamid Liigitatakse:
............................................................................4 Värvilised metallid..................................................................................................................4 Pronks..................................................................................................................................5 Messing...............................................................................................................................5 Alumiinium ja sulamid......................................................................................................6 Magneesium ja sulamid.................................................................................................... 7 Korrosioonikindlus..................................................................................................................7 Kasutatud materjalid..................................................................................................
pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone. · Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad metallid Malmid. · Süsinikusisaldus malmides 1,7%. Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem
· Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3) · Tahke-, vedel-, gaaskütused 3. Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4) · Tavamootorikütused · Keskkonna- ja mootorisäästlikud mootorikütused · Tuleviku mootorikütused · Alternatiivmootorikütused 4. Kasutusalalalt(6) · Mootoribensiinid ottomootoritele · Diislikütused diiselmootoritele · Laevamootorite kütused · Reaktiiv- jt. mootorite kütused · Lennukimootorite kütused · Gaasmootorite kütused 2. Nafta mõiste, elementkoostis, kemokoostis. Naftavarud maailmas Nafta on vedelate süsivesinike ja nendest lahustunud gaasiliste ning tahkete süsivesinike segu. Elementkoostis: 1. 82...87% süsinikku 2. 11...14% vesinikku · 0,01...5,5% väävlit · 0,03...1,7% lämmastikku
annaabi.ee 
