bensiinis (max 180c) - Aurustumise lõpptemperatuuriks loetakse 98% bensiinikoguste aurustumist. - Järele jäävad mitteaurustuvad rasked fraktsioonid. Need (nn vaigud) kleepuvad toitesüsteemi detailidele. Autobensiinid Stabiilsus : - Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust okspdeerumisele temp 100 C Diiselkütus : - Diislikütuse isesüttivust iseloomustab TSETAANIARV - Suvise diiselkütuse tsetaaniarv peaks olema 40..45 ja talvisel 45..50 - Kui kasutatav kütuse tsetaaniarv on alla 40, siis toimub mootori kütuse hiline isesüttimine ja kiire põlemine. - Kui kütuse tsetaaniarv on üle 55 siis halveneb mootori kasutegur ning suureneb suitsusisaldus , sest kütus süttibja põleb pihusti otsa................ - Kütuse madalatemperatuurilisi omadusi iseloomustatakse : hägustumistemperatuuriga , mille juures tekivad kütuses parafiinikristallid
..70) * Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) * Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) * Alküülbensiin (Oktaanarv üle 90) Diisel: Keemiline koostis: Diislikütuse peamised omadused sõltuvad tema koostisest. Tähtsamad diislikütuse komponendid on sünteetiline keskdestillaat, erinevatel meetoditel saadud gaasiõlid, petrool jt. alkaanid: diislikütuse põhikomponentid, i-alkaanidel on väike tsetaaniarv aga head madalatemperatuurilised omadused, n-alkaanidel on kõrge tsetaaniarv kuid kehvemad madalatemperatuurilised omadused tsükloalkaanid: keskmine tsetaaniarv, madal hangumistemperatuur, mõõdukas kalduvus suitsule areenid: pikk süttimisviivis, põlemisel tekib tahma, suur kalduvus mustale suitsule alkeenid: ebapüsivad, madala tsetaaniarvuga, mõõdukas kalduvus mustale suitsule, diislikütuses ebasoovitavad komponendid
Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrid, ja mõned nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiingi. Erinevus seisneb selles, et diislikütuse peab olema sobivalt isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Parim tsetaaniarv on 45-50. On püütud leida diisel- ja bensiinikütustele alternatiive, kuna nafta hind tõuseb aina. Alternatiive on leitud loodusliku gaasi ja vedelgaasi arvel. Gaasiautod on tuntud, aga nad pole nii võimsad ja tehniliselt pole nende kasutamine kuigi mugav. Alkohol metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest. Etanooli kasutamine on tehniliselt lihtsam. Seda segatakse ka bensiiniga.
kõrvalsaadusena glütseriin. Segu lastakse 2-3päeva seista. Glütseriin settib mahuti põhja, eraldatakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks, biodiislikütus puhastatakse ja kogutakse mahutitesse. Metanooliaurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse Biodiislikütus Biodiislikütuse kütteväärtus ja tsetaaniarv varieeruvad. Kütteväärtus on fossiilsest toormest diislikütusega võrreldes madalam kuid põlemisel eraldub vähem keskkonnaohtlikke aineid. Biodiislikütuse kasutamine vähendab veidi auto võimsust ning eeldab tavalise diiselmootori mõnede osade (tihendid, kütusepump) välja vahetamist. Maailmas valmistatakse u 80% biodiislikütusest rapsiõlist. Euroopa Liidus automootorites kasutatav biodiislikütus peab vastama standardile EN 14214.
koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrit ja nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad nagu bensiinidki süsivesinikest. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Erinevalt bensiinidest, mille puhul kõrgem oktaaniarv = parem kütus, on parimatel diislikütustel keskmise väärtusega 40-50 tsetaaniarv. Diislimootori korral on väga tähtis kas kasutatakse suve- või talvekütust. Talvekütus võib suvel ostutuda liiga lenduvaks, talvel võib suvekütus olla liiga viskoosne või isegi hanguda kütusepaagis ja torudes. Ajendatuna soovist vähendada sõltuvust naftatootjatest on korduvalt pöördutud alternatiivkütuste poole:
bensiini oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Esimesed autod sõitsid nafta kerge fraktsiooni petrooleetriga, mida kasutati puhastusvahendina.Keskkonnasõbralikum kuid kulukam moodus oktaanarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiinidki. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema sobivalt süttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Parimatel diislikütustel on tsetaaniarv keskmise väärtusega 40...50. Alternatiivkütused on bensiini- ja diiselkütuse asendajad: Looduslik gaas ja vedelgaas Alkoholid Taimeõlid Mari Maasikas 11.klass
Bensiinide puhul ongi põhiprobleemiks oktaaniarvu tõstmine ning seda on võimalik teha mitut moodi. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 4 2. Diislikütused. Diislikütused, mida samuti kasutatakse mootorite tööle panemiseks, koosnevad umbes sama tüüpi süsivesinikest nagu bensiinid: põhikomponendiks on alkaanid ja tsükloalkaanid, natuke on ka areene ja alkeene. Tähtsaim diislikütust iseloomustav suurus on tsetaaniarv, mida määratakse muudetava tööreziimiga katsediiselmootoris. Diislikütus süttib diiselmootoris iseenesest. Ta pritsitakse mootorisse, kus ta kuumeneb suure rõhu all mitmesaja kraadini. Tsetaaniarv iseloomustab nii diislikütuse isesüttimist kui ka ühtlast põlemist. Diislikütuste puhul uuritakse ka seda, kui viskoossed need on. Diislikütuste puhul on oluline ka hangumistemperatuur, sest erinevalt bensiinidest, võivad mõned diislikütused ka -15.
mm²/s). · Muu teave- Aurutihedus > 3 (õhk = 1). Isesüttimispunkt: min. 280°C (hinnang) 2. Diislikütus Tihedus 15 °C juures EN ISO 12185 3 suvine kg/m 820...845 EN ISO 3675 talvine kg/m3 800...845 Tsetaaniindeks min 46,0 EN ISO 4264 Tsetaaniarv EN ISO 5165 suvine min 51,0 talvine min 49,0 Polütsüklilised massi% max 11 EN 12916 aromaatsed süsivesinikud Fraktsioonkoostis: EN ISO 3405 Destilleerub 250 °C juures mahu% < 65 Destilleerub 350 °C juures mahu% 85 95% destilleerub temp-l
bensiinijaamades müüdav bensiin? Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust. Bensiinijaamades müüdav bensiin on 95 ja 98 oktaanarvuga. 4. Milliseid aineid on kasutatud kütuse detonatsioonikindluse tõstmiseks? Heptaani ja isooktaani. 5. Miks on nüüd keelatud antidetonaatorina tetreetüülpliid? Sest neid sisaldavate kütuste põlemisel tekkinud heitgaasid on väga ohtlikud keskkonnale ja inimesele. 6. Milline suurus iseloomustab diiselkütust? Tsetaaniarv. 7. Millised on arvestatavad alternatiivkütused? Nende head ja halvad küljed. Maagaas (autogaas) põleb puhtamalt, ei teki tahma, eraldub vaid veeaur ja süsihappegaas. Metanool ja etanool metanool on etanoolist korrodeerivam ja võib kahjustada mootoreid; ta on ka mürgisem ja energiavaesem. Elekter keskkonda ei saastata otseselt heitgaasidega, küll aga kaudselt. Elektrimootoril on sisepõlemismootorist suurem kasutegur.
(silindri) grupi ja gaasijaotusmehhanismi detailide korrosiooni. · Nad peavad olema sellise koostisega, et võimalikult vähe sadestuks toitesüsteemi detailidele vaikaineid ja kuumadele mootoridetailidele tagi. · Kauaaegsel säilitamisel ei tohi bensiini omadused (ka fraktsioonikoostis) muutuda. · Olema küllaldase eripõlemissoojusega. · Ei tohi sisaldada vett ega mehhaanilisi lisandeid Kütused: diiselküte Diislikütuse tsetaaniarv määratakse seadmega, mille põhiagregaadiks on eelpõlemiskambriga ja muudetava surveastmega ühesilindriline diiselmootor silindrimahuga 652 cm³. Etalonkütuseks kasutatakse tsetaani CH3(CH2)14CH3, isesüttivusega 100 ühikut) ja metüülnaftaleeni (C10H7CH3, isesüttivus 0 ühikut) segu. Diislikütuse tsetaaniarv võrdub tsetaani sisaldusega protsentides etalonkütuses, millel on uuritava diislikütusega ekvivalentne isesüttivus. Suvise diislikütuse tsetaaniarv peaks olema 40..
42. Nimetage kütuse põlemise viise. Mis on detonatsiooniline põlemine? leegitsemine, hõõgumine, plahvatus. detonatsioonile põlemine ehk plahvatus- Plahvatused on väga kiired kõrge-rõhuga süsivesinike või gaaskütuste põlemisprotsessid keemiliste reaktsioonide tulemusel. 43. Mida kirjeldavad bensiini kvaliteedinäitajad- faktiliste vaikude sisaldus ja induktsioonperiood? keemilist sisaldust. 44. Nimetage diislikütust iseloomustavaid kvaliteedinäitajaid. tihedus, tsetaaniarv, kinemaatiline viskoossus, määrimisvõime, leekpunkt, hägustumispunkt, külmafiltri ummistuspunkt, väävlisisaldus, vee ja tahkete osiste sisaldus, oksütatsioonistabiilsus. 45. Kuidas jaotatakse päritolult ja kasutusotstarbelt diiselmootoreid? päritolult: fossiilset päritolu, taimsetest või loomsetest õlidest toodetud; kasutusotstarbelt: kiirekäigulised, keskmisekäigulised, aeglane diisel 46. Mis eesmärgil erimärgistatakse diislikütust ja kerget kütteõli
tugevam on side siirdemetallides, kus esineb kovalentse ja metallilise segaside. Metallilisel sidemel puudub suund => metalli on võimalik deformeerida. Cu, Fe.. Ioonilise sidemega ained on suurema sulamistemperatuuriga, tugevamad kui metallid. Iooniliste ainete lahused ja metallid juhtivad elektrit, metallid on kõrge soojusjuhtivusega, sepistatavad, plastsemad. Mõlemad eksisteerivad tavaliselt kristallilises olekus. Diisli koostis ja tsetaaniarv. Diiselkütus saadakse mitmete destillatsiooniproduktide segamisel, sisaldab põhiliselt alkaane ja tsükloalkaane. Areenide hulk on piiratud. Väävlisisaldus 0.02-0.05% autodiislis. Tsetaaniarv iseloomustab diisli isesüttimist ja ühtlast põlemist. Optimaalne arv on 45-60. Kui tsetaaniarv on liiga väike, on süttimine aeglane, kütusekogus kambris kasvab, mis korraga süttides tekitab suure rõhu ja mootor hakkab kloppima. Kui tsetaaniarv on liiga suur, langeb mootori efektiivsus
oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Keskonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiinidki. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema sobivalt isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Diiselmootori korral on väga oluline, kas kasutatakse suve- või talvekütust. Talvekütus võib suvel osutuda liiga lenduvaks, talvel aga võib suvekütus olla liiga viskoosne või hanguda isegi kütusepaagis. Seoses naftahinna tõusuga, samuti ajendatuna soovist vähendada sõltuvust naftatootjatest on korduvalt pöördutud bensiini- ja diislikütuste asendajate, nn alternatiivkütuste poole. Esiteks siis looduslik gaas ja vedelgaas
3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Mootorikütused DIISLIKÜTUS- naftast toodetud diiselmootorikütused on süsivesinike segud, millised eralduvad destilleerimisel temperatuurivahemikus 180...360 oC. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Diislikütus peab olema võimalikult isesüttiv ja ühtlaselt põlev-TSETAANIARV · alkaanid: diislikütuse põhikomponentid · tsükloalkaanidareenid · alkeenid · väävliühendid BENSIIN- nafta atmosfäärdestillatsioonil saadud mitmesuguse struktuuriga süsivesinike (HC) segu. Bensiin on läbipaistev värvuseta vedelik. Eristatakse mootoribensiini, aviobensiini, lakibensiini jne. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu nind süüdatakse vajalikulk hetkel sädemega. Kui bensiiniga sõitev auto tangib
Diislikütus on mootorikütused mis on ette nähtud kasutamiseks diiselmootorites, mille KN alamrubriik on 27 10 19 29 või 27 10 19 41. Diislikütused on nafta töötlemisel saadud heledad või kollakad veidi õlised vedelkütused, mida kasut. Survesüütega sisepõlemismootoris s.o. diiselmootoris. 35.Diislikütuste koostis 36. Nõuded diislikütustele 37. Diislikütuste kvaliteedinäitajad: Järgmised näitajad: 1. Tihedus 15 kraadi juures 2. Tsetaaniarv 3. Tsetaaniindeks 4. Fraktsioonkoostis 5. Kinemaatiline viskoossus 40 kraadi juures 6. Määrimisvõime, korrigeeritud kulumisjälje diameeter temperatuuril 60 kraadi 7. Leekpunkt 8. Hägustumispunkt 9.Filtreeritavuspunkt 10. Oksüdatsioonikindlus 11. 10% destillatsioonijäägi koksiarv 12. Tuhasisaldus 13. Väävlisisaldus 14. Korrosiivsus vaskplaadikatsel 15. Veesisaldus 16. Tahkete osiste sisaldus 17. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus 18
Kõvajoodiste sulamistemp kõrgem, kõvemad ja tugevamad. Kasutatakse messingeid, näiteks terasdetailide kokkujootmiseks. Väärismetallide jootmiseks kasutatakse vastavate väärismetallide madalamate sulamistemp. Sulameid. Kõvajoodistega saab joota ainult jootepõleti või lambi abil, mille leegi temp on üle 1000kraadi. Kokkujoodetavate pindada puhastamiseks kasutatakse jootevedelikke, jootepastasid ja räbusteid. Tsetaaniarv iseloomustab nii diislikütuse isesüttimist kui ka ühtlast põlemist. Etalonideks on valitud 1- metüülnaftaleen, mille tsetaaniarv on 0 ja heksadekaan ehk tsetaan, mille tsetaaniarv on 100. Mõlema süsivesiniku segudest valmistatakse vastavad etalonkütused, millega võrreldakse uuritavat diislikütust. Kõige paremad diislikütused on keskmise väärtusega (40-50) tsetaaniarvud. Madala tsetaaniarvu puhul ei sütti diislikütus küllalt kiiresti, kõrge tsetaaniarvu
Põlemiskiirus 20/50 m/s Detonatsioon- 2 km/h Kaal 800g/m3 Värvus sinine, roheline, punane, kollane. Talvine ja Suvine. Koostis C, H, S 1.2 Diisel Tihedus 15 °C juures EN ISO 12185 suvine kg/m3 820...845 EN ISO 3675 talvine kg/m3 800...845 Tsetaaniindeks min 46,0 EN ISO 4264 Tsetaaniarv EN ISO 5165 suvine min 51,0 talvine min 49,0 Polütsüklilised massi% max 11 EN 12916 aromaatsed süsivesinikud Fraktsioonkoostis: EN ISO 3405 Destilleerub 250 °C juures mahu% < 65
10°C ja kui 25% siis 30°C õhutemperatuuri juures. Kütuse tuleohtlikkuse näitajaks on leektemperatuur. Diislikütusel on see +30°...+40°C. Riiklik standard määrab kütustele asfaltvaikainete, tuha- ja väävlisisalduse ning happesuse ülemmäärad. Diislikütus ei tohi korrodeerida vaskplaati. Vesileotise indikaatoritest ei tohi näidata aluste või hapete sisaldust. Bensiiniga võrreldes on diislikütuste vaigusus ja üldine väävlisisaldus märksa suuremad. Isesüttivus ja tsetaaniarv Diiselmootori tööpõhimõte rajaneb sellel, et pihustatud kütus peab süttima kokkupuutest kuuma õhuga. Kui kütuse isesüttimistemperatuur on kõrge, tekib nn. süttimisviivitus. Selle aja jooksul koguneb põlemiskambrisse suur kütuse kogus, mis korraga süttides põhjustab järsu rõhu tõusu. Seda nähtust nimetatakse mootori kloppimiseks ehk jäigaks töötamiseks. See põhjustab mootori väntmehhanismi detailide kiire kulumise. Isesüttimistemperatuur sõltub õhurõhust ja kütuse
10°C ja kui 25% siis 30°C õhutemperatuuri juures. Kütuse tuleohtlikkuse näitajaks on leektemperatuur. Diislikütusel on see +30°...+40°C. Riiklik standard määrab kütustele asfaltvaikainete, tuha- ja väävlisisalduse ning happesuse ülemmäärad. Diislikütus ei tohi korrodeerida vaskplaati. Vesileotise indikaatoritest ei tohi näidata aluste või hapete sisaldust. Bensiiniga võrreldes on diislikütuste vaigusus ja üldine väävlisisaldus märksa suuremad. Isesüttivus ja tsetaaniarv Diiselmootori tööpõhimõte rajaneb sellel, et pihustatud kütus peab süttima kokkupuutest kuuma õhuga. Kui kütuse isesüttimistemperatuur on kõrge, tekib nn. süttimisviivitus. Selle aja jooksul koguneb põlemiskambrisse suur kütuse kogus, mis korraga süttides põhjustab järsu rõhu tõusu. Seda nähtust nimetatakse mootori kloppimiseks ehk jäigaks töötamiseks. See põhjustab mootori väntmehhanismi detailide kiire kulumise. Isesüttimistemperatuur sõltub õhurõhust ja kütuse
Paksenema hakkab parafiin. Pihustamine halveneb, samuti ka segu moodustumine, kütus ei põle täielikult. Heitgaas muutub tumedamaks (hakkab sisaldama tahma). Kütuse koostis: a) Hägustumistemperatuur: +3...5C, tahked süsivesinikud (e. parafiin) muudavad kütuse häguseks. Kütuse hägustumistemperatuur võiks olla varuga, nt. õhutemperatuurist 5C madalam. b) Isesüttimistemperatuur: madalaim temperatuur, mille juures kütus süttib ilma kõrvalise tuleta. c) Kütuse isesüttivus: Tsetaaniarv min. 45, 1100...2200p/min. 5) Lisaained kütuses: lubamatud on väävel, vesi ja tahked ained. 1. 3 Gaasikütus Gaasikütuseks nimetatakse selliseid kütuseid, mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Võrreldes vedelkütustega on gaasikütustel mitmeid eeliseid: · suured varud looduses · sobilik hind · kahjulike lisandite puudumine · suur detonatsioonikindlus · kõrge kütteväärtus. Peamisteks puudusteks transpordivahendites kasutamisel on:
annaabi.ee 
